20.1.10

K, 1191. päev: aastapäev ei ole aastapäeval

Hommikul vaatan kella ja imestan, et kell neli alles, siis kell viis (mil ma tavaliselt alles sügavalt põõnan); aga siis hakkab tunduma kahtlane, et õues na valge. Äratuskell näitab hoopis kaheksa. Käekell küll käib, aku on täis ja on koguni öösel ise õigeks läinud, aga paraku miskipärast arvab, et kellaaeg peab olema täpselt 3 tundi taga. Sekundipealt.

Panen kella hommikutoimingute ajaks uuesti täpsuma (see kestab kaua), aga kui valmis saab, siis ikka on 3 tundi taga.

Seega tuleb päevaks panna käe peale suur kummikobakas X10.

Lõuna ajal postkontorist Monty Python's Flying Circus ja muude asjade kast.

Millal Nibiru pidigi tulema? Täheldan postkontorisabas, et mu ID-kaart kehtib 29. jaanuarini 2012. Et äkki ei olegi vaja uuendada ☺

Flying Circus oli kunagi mul olemas video peal (hangitud nii umbes 1998. a sügisel) ja ma olen kogu sarja kunagi ka läbi vaadanud, koguni kaks korda (rääkimata sellest, et juba varem olin hoolega läbi lugenud sarja stsenaariumide raamatu). 2007. a likvideerisime oma videolintide kogu ja siis ilmutas Fl.C lintide vastu huvi fänn hr S, keda ma seni isiklikult ei tunne. Üleandmise korraldamisel osales mitu muudki inimest, nagu et järele tuli inimene, kellest ma ei tea ei ees- ega perekonnanime, ja siis tema tuvastamine kaugjuhtimise teel võttis pöördeid, et pidin sel hetkel sööklas toidu kurku tõmbama. Aga isik oli õige, üle antud sai ja saaja jäänud ka rahule.

Pakis on veel Jaapani animafilmide entsüklopeedia (alates 1917. aastast, st filmist, mida võiks tinglikult nimetada „Jaapani kutsu Yuku seiklusteks”), Princess Mononoke ja Underoathi 2008. a plaat (Lost / In / The / Sound / Of / Separation), mis on just sobiv helitaust eksamitööde hindamise juurde.

4 comments:

urk said...

Ma ei taha muidugi kellegi tuju rikkuda, aga mina nt pidin kellade käe peal kandmisest loobuma, sest mõne aja pärast hakkasid nad suvaliselt käima (kusjuures nii elektroonika kui mehhaaniline), s.t nt jätsid 10 min kuni paar tundi vahele. Kusjuures paari tundi ju märkad, aga 10 min selgub siis, kui jaama jõuad ja rong läinud on :). Oleks siis päriselt seisma jäänud, mis oleks ka natuke arusaadavam.
Kellassepad vaatasid mind umbusklikult ja teatasid, et kellal küll midagi viga pole.
Nii et.
Haiglas oli üks naine, kelle kaenla all kraadiklaas piiksu ei teinud. Näitas küll midagi (a ega kontrollida ju ei saanud, kas õige oli). Õel tekkis lõpuks sportlik huvi, et kas tõesti iga kraadiklaasiga, ja nii oligi.

Mobla käe peal ei käi ja nüüd kellaga probleeme pole.

AV said...

Lahendus on väga lihtne: tuleb osta parem kell! ☺

Mu käekell, meenutagem, on tundmatut Hiina päritolu ja selle kolm ainsat head omadust on ülevaatlik ilme (heledad osutid tumedal taustal, sekundiosuti, kuupäev ja nädalapäev näha), päikesepatarei (ei pea patareisid vahetama ega üles keerama) ja raadio teel isetäpsumine (on vähemalt hommikuti sekundi pealt täpne).

Samas maksis kell umbes kaks korda vähem kui Citizeni analoogne kell (kusjuures Citizen on kellafirma, mis toodab kelli kui ajanäitajaid, mitte eputamisvahendeid), kuigi jah, tookord poes ühtki tuntud marki samade omadustega müügil ei olnud, aga mul oli kella vaja.

Kraadiklaasi juhtumi kohta arvan skeptiliselt, et õde ilmselt ei uurinud läbi statistiliselt olulist kraadiklaasivalimit, mis tõesti laseks arvata, et „kõik” kraadiklaasid nii käituksid. Seega oli juhtunu juhuslik (väikese tõenäosusega, aga siiski juhuslik) ja jäi erakordsena lihtsalt meelde. (Või siis olid haiglasse sattunud sama partii kergelt defektsed klaadiklaasid ;) ) Ei ole teada, kas sellel naisel mujal kraadiklaas töötas. Küllap.

IX klassis olin haige ja pidasin ettekannet, mille ajal läks 20 min jooksul mu käe all läbi kolme grafoprojektori lamp; aga pigem on seletus juhuslikkus. Hiljem läinud ei ole.

urk said...

No thankyouverymuch! ja kuimitu siis, et oleks üks tõesti hea? Kolm mehhaanilist ja kaks elektroonilist on juba päris hea valim, ma arvan :)
A kraadiklaasid - teistel ju piiksusid? Ja kogu aeg.

AV said...

Arvatavasti tehti sama marki kraadiklaase mitu suurusjärku suurem arv kui 2 ja 1, seega peaks ka katsevalim olema suurem. Iseasi, kui piirata valimit väitega, et „iga juhuslikult kohal olnud kraadiklaas”. Samuti tundub ka, et katset ei tehtud kontrollitud keskkonnas, st katse tegija (õde) vast oli hiljemalt 3. kraadiklaasi katsetamise ajaks juba ette meelestatud, et katse ei õnnestu.