Lumi jälle maas ja kuuldavasti on liiklus omadega väga sassis, kuigi arvatavasti on kojamehed (kellel soolatamise soola talvelimiit juba läbi) täna hommikul loopinud tühjaks köögist soolavaka, või on oma osa sellel, et sooja on umbes +2 °C. All tänaval on nimelt öine talvevaade muutunud lödivaateks, aga vastasperve vaated on ka päevavalguses uhked (ja on nii uhked, et piinlik kella vaadatagi, kui kord bussile jõuan). Toanaaber räägib (küllap telekast nägi) kolmikavariist, kuidas juhtunud kiirteel õnnetus, tuli politsei, siis sõideti politseile sisse ja siis pani politsei teele vilkuritega sildi ning ka sinna sõideti sisse; aga purustused olid õnneks väikesed ja keegi vigastada ei saanud. Kuuldavasti olnud ka rohkesti kiilasjääd. Õhtuks on jälle oodata ummikuid.(Nähtavasti ei teata Iirimaal, kuidas on inglise keeli „jääpurikas”, sest toanaaber ütleb nende kohta ice stalactites ...or are they stalagmites? – mille peale meenutan kunagi Eesti seltsiga käidud koobastes pähe vajutatud seost, et k-tähega nagu „katus” on laes olev stalaktiit ja m-tähega nagu „maa” on maas olev stalagmiit.)
Õhtul ei ole ei ummikuid ega lund. Isegi päeval enam ei olnud.
Saadan ära kursuse eksamitööde tagasiside ja märgin semestri vältel kogunenud tähelepanekud tabelisse, kus kirjas kõigi nende tõlkijate kvaliteet, kelle tööd olen toimetanud, parandanud või hinnanud. Kursuse parima tulemuse ja tabeli tipu vahel on palju maad. Tellin professionaalsest huvist tõlkekvaliteedi vastu tarbekirjanduse tõlkeraamatu.
Ükspäev arutasime, miks alati, kui üldsuses on juttu tõlkimisest ja tõlkijatest, mõeldakse ainult ilukirjanduse tõlkijaid. Kui keegi peab kuskil avalikku loengut tõlkimisest, siis võib kasvõi mürki võtta, et juttu tuleb ilukirjandusest. Muid tõlkijaid nagu ei olekski; nende (meie) sünnipäevi ajalehesabas ära ka ei ilmutata, juubeleid aktustega ei tähistata.
Lahenduse leidis ükspäev ka saladus, miks prantsuse-saksa kakskeelses keskkonnas kõnetatakse mind saksa keeles. Vat ma ei mäkerda pähe juuksegeeli, seepärast.
3 comments:
:))
Ära kutsu kurja välja. Vat kui on oht, et hakataks tähistama, siis sa alles saaks aru, mida tähendaks suht' reaalne oht totralt kõnesid kuulata :) - iga kümne aasta järel ka juubeliks tõsisemat tõbe (ja koju jäämist) loota ei saa, ex.
Või nagu Helsingin Sanomat kirjutab juubilaride näopiltide juures: „Matkoilla”, mis tähendab, et nad ei soovi külalisi vastu võtta. Olen ise sama võtet rakendanud praeguses töökohas kõik aastad, aga viimati toodi lilled vaasiga laua peale.
Sarnane reisimine nagu igal aastal on mul kavas ka tänavu, mistõttu seadkem mõtted sinnapoole, et ma näitaksin meie toimekale Kitten-03-seltskonnale lõpuks heameelega kreisilinna peamist huviväärsust ja oma elamist (nagu see mõte on plaanimisel olnud 2007. aastast saadik), kui kõik on siis reisikõlblikud.
Ootame ja sätime siis!
Post a Comment