L, 1319. päev: Burg Eltz

Poolest ööst jaama, sealt T. päevapilet. T-s automaadist liidumaa päevapilet, mis kehtib kuni 5 inimesele, ja teiste rongidega edasi. Kuskil kolmveerand kümne paiku oleme Moselkernis (mööda ei sõida – suitsu ei tee –, kuigi piletiga saaks sõita liini lõpuni küll).

Sealt jalgsimatk ülesvoolu läbi laupäevahommikuse küla; loendan viitu. Tee ääres ja peal on hiiri, alates sellest, et astun ühele peaaegu peale. Neid näeme-kuuleme täna ja esmaspäeval veel rohkesti. Küllap tuleb ka hea rebase- ja öökulliaasta.

Burg Eltzi kassas seekord ei hakata kahtlema minu saksa keele oskuses, aga muu seltskonna pärast on ringkäik inglise keeles. Linnuses sees pildistada ei tohi ja öeldakse ka päris kurjalt, kui keegi seda üritab. Enda eelmise käigu ülevaade on siin. Osa linnuse fotogeenset idafassaadi on remondis. Teen põhiliselt HDR-pilte.

Praeguse omaniku portree kohta lähevad arvamused lahku. Mina pakun endiselt, et see on Olav Ehala; keegi aga arvab, et Jaak Aaviksoo; kompromissina otsustame, et isa oli Jaak Aaviksoo ja ema Olav Ehala. Kassa raudrüü on kolme aastaga 10% kallinenud ja maksab nüüd 1980 €; näib olevat sama rüü kui kolm aastat tagasi. Pärast mõtlen, et oleks ikka pidanud rauast mõõga ostma, eriti kui tagasiteel tuleb vastu puumõõgaga pägalik, kelle puumõõga peal oleks saanud taasetendada stseeni filmist Zatoichi, kus Zatoichi poolestab isanda uut katanat tema peal katsetama tulnud kaakidel katana käepideme.

Kõnd piiramislinnuse Trutzeltzi juurde (230 m eemal ja 40 m kõrgemal) on raske, aga lohutame mõttega, et edasi on tee kokkuvõttes ainult mäest alla. Veel heietame mõtteid, kuidas saaks likvideerida linnuse taha püsitatud, vaadet rikkuvat kraanat (marki Liebherr).

Tagasitee on kohatud hiirtest hoolimata kiire, sest rongini on aega pisut üle tunni ja maad ligi 6 km. Jõuame. Saksa- ja siinmaine rongiliiklus pälvivad kiidusõnu.

Õhtupooliku veedame T. linnakese põhivaatamis­väärsustega tutvudes ja jäädes vihma kätte. Ostan omale uue teki, sest eile ununes osta, ning jaamast ajakirja Naturfoto. Rongis, mis on ammu enne väljasõitu ees, on põhimure tekki mitte rongi unustada.

Viimase öö veetsin magamisaluse peal; täna on külg valus. Proovisin eile õhtul ka vana nõksu, et kui peate magama kõva peal, magage kõhuli, aga mul nii palju vajalikku isiklikku polstrit ka ei ole, et kondid üldse maha ei ulatuks. Hilisõhtul toimub seega kummimadratsi täispuhumise aktsioon. Madratsil on küll nurgas pump, aga kokkupakituna on see läinud lömmi ega taha sugugi pumbata. Tuleb hankida eraldi pump.