2.6.10

K, 1302. päev: „istun siin ja on kole igav”

Unustan ära koolituse. Kui jõuan 35-minutise hilinemisega kohale, mõistan esimese kahe minutiga, et oleks pidanud kaasa võtma ka raamatu või muud hädalugemist, sest koolitus on maruigav. Vahepeal imiteerin konspekteerimist, kirjutades üles, mida asjast arvan (aga need ehedad märkmed on praegu tööl).

Õhtul astub bussi pealt maha ka joodiknaaber; üritan kiire kõnniga tast ette saada, et sõita üles eraldi liftis. Paraku ootab lifti juba paljude pakkidega noorpaar, nii et ma pean ootama järgmist. See tähendab, et ma kuulen, kuidas välisuksest siseneb joodiknaaber, ning midagi ei ole parata, tuleb sõita temaga samas liftis. Ajavahemikul, kui ta kõnnib välisuksest liftini, hingan mitu korda sügavalt sisse-välja, et hinge kinnihoidmine liftisõidu vältel oleks kergem. Liftisõit kestab pisut üle minuti, hoian täitsa vabalt ja kui nii jätkub, siis ma võin varsti hakata kätt proovima kestvussukeldumisega.

No comments: