30.6.10

K, 1330. päev: vaiki vaikselt ehk vaadeldes käharaid pilvi

Kui kuum täna on, ei tea keegi, sest kraadiklaas näitab kriipse. Peab vist panema andurile uued patareid. Eilses kastkääpas on täna nagu mulda vähem ja lilli nagu rohkem, which is nice. Tööl on toanaaber kolmapäeva hommikul ära ja saab avada akna füüsikaseadusi arvestades nii, et kuumus toast ikka välja läheks (võib-olla võtan kätte ja joonistan ning skannin siia skeemi).

Kraadiklaasi andur vajab lahtivõtmist ja raadiokanali vahetamist. Kui tööle hakkab, näitab toatemperatuuriks 30 °C; täitsa usutav.

Toalaes on isane Zygiella x-notata, usutavasti keegi korterirõdu asukatest, sest et seda liiki seal eriti rohkesti eluneb. Lavendlite vahel on peopesasuuruse peene võrgu kudunud keegi pisike ämblik, kes on palja silmaga vaatamiseks veel liiga väike, aga kelle võrgu kuju ning isteasend keset võrku viitab näiteks pigem perekonnale Araneus.

Õhk lõhnab – ja ma ei mõtle alumise portugali naabri kahtlast kommet rõdul kala grillida. Heas mõttes lõhnab.

Täna on muidu see märkimisväärne aastapäev, et saab suhteliselt ümmargune arv aastaid mööda päevast, mil  kirjutasin vist ainsa tasustamata proovitõlke minu tõlkijateel. Mäletan seda sõnaraamatuvirnadega rahvamassi, üle kahekümne inimese, kes moodustasid nimekirja lõpuosa (perekonnanime järgi) umbes T-tähest edasi. Mäletan seda paanilist lehekrabinat, mis hakkas kohe, kui tööd lubati alustada (ja oma mõtet, et ma küll tekstis selliseid sõnu ei näe, mida peaks sõnaraamatust hakkama järele vaatama). Teades, et kohti on üle kuue korra vähem kui nimekirjas inimesi, olin ma kindel, et ega paljude kümnete inglise filoloogide vastu niikuinii ei saa, aga proovida ju võib, mistõttu tegin täitsa pingevabalt (ja kui õigesti mäletan, siis olin üks esimesi, kellel sai töö valmis, kolmest leheküljest käsitsi kirjutamisest hoolimata – ma ei olnud aastaid nii pikka teksti käsitsi kirjutanud). Kes oleks võinud aimata, et sellest toatäiest saab sisse ainult kaks. Varasem tõlkekogemus tuli kasuks!

3 comments:

Kaja said...

ootan ja ootan ja ei kuskil joonisepoegagi selle kohta, kuidas akent palavaga avada. Ometi oleks tegu üliolulise teabega. Mina tean füüsikast vaid seda, et soe õhk liigub ülespoole, aga tuleb kõigi loodusseaduste kiuste alati mulle tuppa, ükskõik kuidas ma seda akent ka ei ava

AV said...

proovisin joonistada, aga tuli lootusetu sigrimigri.

Üks variant on selline, et kui kannatab, katta aknad päeval kinni ja avada alles öösel, kui on jahedam. Selleks on sobilik nt metalliseeritud ruloo, mis valgust üldse läbi ei lase (kuigi võib kiirata kuumust, mis on jälk).

Meil on töö juures väljaspool langetatavad ja pööratavad ribakardinad ning palavaga on esimene mõte pöörata need nii, et ribad oleksid päikese suhtes lapiti, st varjaks kõige rohkem. Aga! Just nii lähevad need päikese käes kuumaks ja pealegi jääb kuum õhk klaasi ja akna vahel lõksu ning muudkui kuumeneb; kui siis aken pilutada ülevalt otsast, siis tungib sealt kuumus tuppa.

Füüsikaseadustega arvestades saab keerata ribad päikese suhtes serviti, mil nad küll palju ei varja, aga esiteks ei kuumene need päikese käes eriti ja pealegi juhivad soojenenud kergema õhu klaasist eemale. Nii et sedasi võib loota, et kui aken ülalt pilutada, siis voolab toast kuum õhk välja. Kuigi kui toas on külmem kui õues, siis tuleb tuulutades kuum õhk sisse niikuinii; siis on targem hoida aken üldse kinni.

Ventilaator ja rohke vee joomine aitavad samuti leitsakut leevendada. Väidetavalt ka kuum dušš, mille järel tundub veidikeseks ajaks, et on hea jahe.

Anonymous said...

Tänan. Väga huvitav. Aga see kuuma duši jutt sarnaneb väga grusiinide mõistujutule. Grusiin läheb targa juurde ja kurdab, et eluisu otsas, tema niimoodi enam ei jaksa, väike hütt, aga ela seal naise, seitsme lapse ja ämmaga pead-jalad koos. Mida teha? Tark vastu, et nüüd ei jää muud üle kui too viis kitse tuppa ja tule nädala pärast tagasi. Grusiin teeb, nagu kästud ja on nädala pärast platsis. Tark küsib, et noh, kuidas on. "Hirmus jube. Nüüd peab end küll oksa tõmbama." Tark käsib siis veel viis kitse tuppa lasta ja jälle nädala pärast tagasi tulla. Nii ka kolmas nädalal. Kui siis grusiin neljandal nädalal saabub, käsib tark kõik kitsed korraga lauta tagasi viia...