Olen ülekohtuselt süüdistanud Oleviste pikihoone XV sajandi ümberehituse ehitusmeistrit, et uus, ülikõrge kesklööv on nagu pime kast. Tegelikult tuleb selle pimedus 1820. aastail ehitatud seinast torni ja kesklöövi vahel, oreli taga. Enne seina ehitamist tulvas igal vähegi õhtupoolsemal tunnil palju valgust sisse hiigelaknast torni lääneseinas, läbi ligi 30 m kõrge kaarava torni idaseinas. Ega Eesti keskajast nagu teist 100 m2 või teist viiejaolise massvärgiga akent nagu hästi teagi. Niguliste torni lääneseinas on suur aken, aga madalam ja kitsam. Võib-olla ainult Tartu toomkiriku kooriaknad, aga neid suurendati XIX saj alguses, kui koor ehitati ümber ülikooli raamatukoguks, algne aken hakkas kõrgemalt (algse aknaava välisservas oli kitsas ümarvööt, need on alles, minge vaadake).
Oleviste uus, XV saj rajatud pikihoone on koos uue torniga põhiplaanilt ruut, Villem Raami arvates oli vana (ilma vana tornita) ka ruut.
31.1.18
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment