T, 3899. päev: eksam, Goethezeit zu Oesel

Prantsuse keele eksam. Kirjalik osa on kahtlaselt lihtne ja 40 minutit igavlen (kontrollides mitu korda, et kõik ülesanded on tehtud, vrd mr Bean). Sest olin ainus, kes kirjutas „kirjandi” mustandita, märkides sodipaberile ainult märksõnu. Niigi oli kirjand nõutust (100 sõna koos artiklite ja eessõnadega) kaks korda pikem. Ja teatavasti ei valmista teema arendus mulle mingit raskust.

Suuline osa oli teisest puust. Kuulamisülesannet mängitati ette 4 korda, mõnest kohast sain aru radikaalselt teisiti kui teised. Jutustamise järjekorras olin 9., luukambrist naasnud rääkisid muljeid ja ülejäänud mõtlesid jutu läbi. Nii et mu jutt oli lyhyt ja ytimekäs ja õps pääses kiiresti õhtale. Kuigi kui teema laupäeval paberile kirjutasin, sain 2 lk. Millest siis ilmutasin erakordset sõnavara. Umbes korra.

Aga igatahes ei hakanud mul „eksami peal” paha nagu ühel nõrgema närvikavaga kaaslasel.

* * *

Hasselfelde (XII 2016)

Umbes nädala jagu olen vabadel hetkedel süvenenud Hasselfelde suure poja ning suure saarlase J. W. L. v. Luce elukäiku – mida sellest kirjutavad kõikvõimalikud veebiallikad. Isegi Saaga kasutajaandmeid uuendasin (märkides eesmärgiks senise sugupuu-uurimise asemel „sugupuu- ja koduloouurimine”). Kõik algas sellest, et Lucest on põhjalikem Wikipedia artikkel eesti Vikipeedias, aga – nagu ikka – Wikipedia is not a reliable source. Vikipeedia räägib, nagu olnuks Lucel ainult 2 last, kaks poega (kindralleitnandid) – aga Saaremaa rüütelkonna matrikkel (Nicolai von Essen, Geneaologisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, link) ütleb, et hoopis 13, esimese naisega 3 ja teisega 10. Ja sünniaastaks on märgitud 1756, mis ei klapi* Körberi teatega, et Luce elas erakordse vanuseni, 92-aastaseks (srn 1842). Tõsi, sünnidaatumi juures on eesti Vikipeedias enneolematu asi, allikaviide, ühele pikemale artiklile aastast 2011, mis kogumik on praegu Amazonist minu poole teel, aga see ei ole primaarallikas, ega. Sugupuu-uuringus on primaarallikas see, kuhu andmed kanti esimesena, nt kirikuraamat, registrid. Siis on nende põhjal koostatud sekundaarallikad (nt dokumendid, perekonnakirjad) ning dokumentide järgi on koostatud tertsiaarallikad. Usaldusväärsus muudkui väheneb, näiteks kalendrivahetuse tuhinas jäi ühe mu vanaema perekonnakirja koostamisel 1930. aastatel ametnikul märkamata, et a) ta korrigeeris vana ja uue kalendri vahet valepidi ning b) vanaema oli sündinud üldse juba uue kalendri ajal, mistõttu perekonnaraamatu järgi koostatud dokumendid (sh iga riigikorra passid) tegid teda kõik 13 päeva vanemaks.

(* Enne kui loed edasi, kallis lugeja, öeldagu juba siin, et see 2011. a artikkel seletab, miks on õige 1756 ja 1750 vale ning miks Napiersky artikkel on eriti usaldusväärne: tõenäoliselt saatis Luce sinna andmed ise.)

Selgub, et kaks vanimat allikat, mis räägivad Luce sünnist 1756. aastal, on kaks Miitavis ilmunud teatmikku – Isidorus Brennsohn, Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeit bis zur Gegenwart, 1905 (link) ja Karl E. Napiersky, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, 1831 (link), mida omistan märkmete väärlugemisele, aga muud 19. sajandi allikad on üksmeelel, et Luce sündis 1750:

• Körber on Lucest kirjutanud teoses „Ösel einst und jetzt” (Band I „Arensburg”, 1887) terve peatüki, kus alustuseks räägib Luce tulekust Saaremaale koduõpetajaks 28-aastasena. Luce tuli Saaremaale 1781, mil ta oli kas 31 (kui sündis 1750) või 25 (kui sündis 1756), aga koduõpetajana oli töötanud Saksamaal alates ülikooli lõpetamisest 1777 (ja oli ülikooli läinud 1774).
• Körber mainib, kuidas Luce jäi 85-aastaselt pimedaks ja elas pärast seda veel mitu aastat, mis sünniaastaga 1756 ei klapi (sest siis ei elanuks ta pimedana mitut aastat).
• Luce surmateates (23. V 1842, Kuressaare Laurentsiuse koguduse saksa pihtkonna meetrikas) on kadunu vanuseks märgitud 92 ja hiljem teise käekirjaga lisatud nime juurde sünnidaatum 25. VIII 1750.
• Ja lõpetuseks on Luce ning tema poegade Ludwig Augusti (1796–1820) ja Ernst Eduardi (1807–1821) hauakivil – kuigi praegu saan vaadata ainult fotodelt, ma ei ole teksti spetsiaalselt, külgvalguses pildistanud ja osa teksti on kivilt murenenud – selgesti näha sünni- ja surmadaatumi aastate kaks viimast numbrit, mis sünniaastal on 50.

Leidsin Saagast ka Luce mõlema abiellumise teated (17. VIII 1784 Sandla mõisas, Püha meetrikas; 10. XII 1799 Pöide mõisas, Pöide meetrikas); kuigi hiljem oli abiellumisteadetes kirjas peigmehe-pruudi vanus, siis siin mitte.

Pean otsima üles laste ristimisteated, et äkki on seal juures mainitud isa vanus. (Ei ole.) Võib-olla on pere üles loetud Kuressaare personaalraamatus (ei ole), selles on kolmsada lehekülge, registrit ei ole, pistelisel kontrollil ei tabanud õiget lehekülge (vaatan ikka kodus, telefonist, järgmise lehe nupp on u 1 mm² suur). 1781–1783 elas Luce Rootsiküla mõisas (Kihelkonna khk), 1783–1785 Püha kirikuõpetajana Pühal või Sandlas (Püha khk), 1785–1788 mõisnikuna Lahetaguse mõisas (Kihelkonna khk), 1793–1801 mõisnikuna Pilgusel (Kihelkonna khk), edasi Kuressaares ja elu lõpus Kaarmal, aga näib, et hingerevisjonides mõisnikke ega muid mõisaelanikke ega muid linnaelanikke kui talupoegi ei ole (on, Liivimaa 1811. a hingerevisjonis on Kuressaare linna raamatus sees Luce ja tema kolm poega, sh Carl Ferdinand, kelle kohta v. Esseni raamatus on ainult sünniaeg, ja tütar Juliane). Kahtlen kõvasti, kas Hasselfelde 1750. aastate kirikuraamatuid enam alles on (ei ole), sest ajal, mil kirikuraamatuid hoiti veel kirikus kohapeal, põles linn mitu korda täielikult maha (Luce-aegsed kirikuraamatud hävisid tulekahjus 1834).