Showing posts with label lumi. Show all posts
Showing posts with label lumi. Show all posts
14.2.19
6.2.19
K, 4273. päev: That piece of halibut
Teen täna tagurpidi ja teen raskema tööasja juba hommikul, et siis ei ole õhtul nii väsind. Muidugi olen sama väsinud nüüd juba lõunal, aga läheb paremaks.
Hommikul on veel külm ja lumi maas.
30.1.19
K, 4266. päev: lumi ja maailma uudiseid
9.00 on erakorraline hambaarstiaeg. Olen kole närvis, sest lumekaose tõttu kesklinnas hilinen 7’, aga vastuvõtt ütleb, et ei ole viga, HA ise istub ka lumes kinni.
Leian, et väliskohanimede andmebaas on endast lõpuks üle saanud ja vahetanud Taani linna Aarhusi eelis- ja rööpnime. Nimelt varem oli põhivorm Århus ja Aarhus rööpvorm, aga 2011 otsustas linn vormid vahetada (kuigi see ei meeldinud Taani kohanimenõukogule). Vähe hiljem kirjutasin KNABile ja soovitasin vormid vahetada ka andmebaasis, aga sealt ülvati tagasi, et aga Århus on ju ka lubatud vorm, nende arust vahetada vaja ei ole. Ja sedasi seisis see seal veel aasta tagasi, nagu kirjutaks üks Eesti andmebaas ette kogu maailmale, mismoodi on õige. Kahtlemata on see planeedil Eesti täiesti loogiline, aga muu maailm miskipärast ei arva, et maailma naba oleks Eestis. Nüüd on vormid siiski vahetatud ja selleks läks ainult seitse aastat nagu muinasjutus.
Eile oli uudis, kuidas üks Iisraeli väikefirma väidab, et on leidmas universaalset vähiravimit, mis aastaga ravib kõik vähktõved, ja juba täna tuleb järgmine, et selgus, et nad tahavad lihtsalt raha, tulemusi neil avaldada ei ole. Lehel A Science Enthusiast märgib Dan Broadbent, et seda võinuks arvata kohe, aga ettevaatliku inimesena ei tahtnud ta neid kohe petisteks nimetada; ta eeldanuks seda paljastust umbes aasta pärast, aga mitte kohe järgmisel päeval; nii et nüüd saab ta seda firmat rahus nimetada petvateks petisteks, kes jäid pettusega vahele (lying liars who got caught lying). — Aga vat mõnesse maailma kaugemasse nurka imbuvad maailma uudised mitu päeva hiljem: huvitav, kas seal ilmub kumbki uudis päevase vahega eraldi (1. hurraa!! 2. buääähhh…) või mõlemad koos?
Leian, et väliskohanimede andmebaas on endast lõpuks üle saanud ja vahetanud Taani linna Aarhusi eelis- ja rööpnime. Nimelt varem oli põhivorm Århus ja Aarhus rööpvorm, aga 2011 otsustas linn vormid vahetada (kuigi see ei meeldinud Taani kohanimenõukogule). Vähe hiljem kirjutasin KNABile ja soovitasin vormid vahetada ka andmebaasis, aga sealt ülvati tagasi, et aga Århus on ju ka lubatud vorm, nende arust vahetada vaja ei ole. Ja sedasi seisis see seal veel aasta tagasi, nagu kirjutaks üks Eesti andmebaas ette kogu maailmale, mismoodi on õige. Kahtlemata on see planeedil Eesti täiesti loogiline, aga muu maailm miskipärast ei arva, et maailma naba oleks Eestis. Nüüd on vormid siiski vahetatud ja selleks läks ainult seitse aastat nagu muinasjutus.
Eile oli uudis, kuidas üks Iisraeli väikefirma väidab, et on leidmas universaalset vähiravimit, mis aastaga ravib kõik vähktõved, ja juba täna tuleb järgmine, et selgus, et nad tahavad lihtsalt raha, tulemusi neil avaldada ei ole. Lehel A Science Enthusiast märgib Dan Broadbent, et seda võinuks arvata kohe, aga ettevaatliku inimesena ei tahtnud ta neid kohe petisteks nimetada; ta eeldanuks seda paljastust umbes aasta pärast, aga mitte kohe järgmisel päeval; nii et nüüd saab ta seda firmat rahus nimetada petvateks petisteks, kes jäid pettusega vahele (lying liars who got caught lying). — Aga vat mõnesse maailma kaugemasse nurka imbuvad maailma uudised mitu päeva hiljem: huvitav, kas seal ilmub kumbki uudis päevase vahega eraldi (1. hurraa!! 2. buääähhh…) või mõlemad koos?
23.1.19
K, 4259. päev: lumi jätkub
Eilne 4 cm on täna kokku vajunud 2 cm-ks, aga vähemalt ei ole sellist valusat päikesepaistet nagu esmaspäeval. Belglaste Le Soir irvitab lumekatastroofi-hoiatuste üle (lund sadas 2 cm, kohati isegi 5 cm; helikopterist karjutakse, et jääge tuppa, ärge mingil juhul väljuge).
22.1.19
T, 4258, päev: lumi
Hambaarsti ooteruumi aknast on kaunis lumevaade.
Istung kestab lubatud 45 minuti asemel üle tunni; mul keeratakse suhu nii palju polte, et täitsa ootan, millal ots jõuab välja lõua alt või näiteks naba juurest. Kuulmise-kompamismeelega tunnen, kuidas võtmeid on mitu ja osa on momentvõtmed. HA käsib süüa täna ainult külma ja pehmet, lähipäevadel ainult pehmet.
HA kemmerg on kohe ta kabineti vastas, aga vahetult minu ees blokeerib selle järgmine patsient ega välju kogu aja, mil HA seisab minuga sekretäri juures, kes prindib välja arve ja kirurgilise loputuslahuse retsepti, aga ootama jääda ka nagu imelik. Nii et kiirustan lähimasse avalikku kemmergusse, mida tean, raekoja keldris. Vanasti oli lähemal, postkontori platsi all, aga selle asemel on praegu ehitusplats. Mul on küll muidu ühes mobiilis rakendus Where is Public Toilet Europe, aga hea, et ma seda ei vaadanud, sest see veel näitab sama postkontori platsi oma ja isegi kuulutab, et jaanuaris eripakkumised.
Apteegist rohud, tööle
Pärastlõunal saabub meil, mida teha lumekatastroofi korral. Õhtul ¾11 ongi sadanud 4 cm lund.
Istung kestab lubatud 45 minuti asemel üle tunni; mul keeratakse suhu nii palju polte, et täitsa ootan, millal ots jõuab välja lõua alt või näiteks naba juurest. Kuulmise-kompamismeelega tunnen, kuidas võtmeid on mitu ja osa on momentvõtmed. HA käsib süüa täna ainult külma ja pehmet, lähipäevadel ainult pehmet.
HA kemmerg on kohe ta kabineti vastas, aga vahetult minu ees blokeerib selle järgmine patsient ega välju kogu aja, mil HA seisab minuga sekretäri juures, kes prindib välja arve ja kirurgilise loputuslahuse retsepti, aga ootama jääda ka nagu imelik. Nii et kiirustan lähimasse avalikku kemmergusse, mida tean, raekoja keldris. Vanasti oli lähemal, postkontori platsi all, aga selle asemel on praegu ehitusplats. Mul on küll muidu ühes mobiilis rakendus Where is Public Toilet Europe, aga hea, et ma seda ei vaadanud, sest see veel näitab sama postkontori platsi oma ja isegi kuulutab, et jaanuaris eripakkumised.
Apteegist rohud, tööle
Pärastlõunal saabub meil, mida teha lumekatastroofi korral. Õhtul ¾11 ongi sadanud 4 cm lund.
18.1.19
R, 4254. päev: külm ja poolkurt
Sobivasti külmalaine alguses otsustab majavalitsus hakata jälle remontima maja küttesüsteemi. Halleluuja!
Puhastan kõrvu ja vasak kõrv läheb mehaaniliselt poollukku. Midagi sealtpoolt nagu kuuleb, aga algul on stereopilt nii moonutatud, et heliallika suunast ei saa aru. (Tänaval on see ohtlik!) Kuulmine muidugi harjub uue tõelusega üsna ruttu ja loota võib, et mõne päevaga läheb kõrv lukust lahti, nii et otsustan minna esmaspäeva hommikul perearsti elavasse järjekorda, kui selleks ajaks kõrv lahti läinud ei ole.
Puhastan kõrvu ja vasak kõrv läheb mehaaniliselt poollukku. Midagi sealtpoolt nagu kuuleb, aga algul on stereopilt nii moonutatud, et heliallika suunast ei saa aru. (Tänaval on see ohtlik!) Kuulmine muidugi harjub uue tõelusega üsna ruttu ja loota võib, et mõne päevaga läheb kõrv lukust lahti, nii et otsustan minna esmaspäeva hommikul perearsti elavasse järjekorda, kui selleks ajaks kõrv lahti läinud ei ole.
11.1.19
R, 4247. päev: mine
Nagu teada, on Eestis keeletoimetajaid, kes vaenavad mine-liidet sedavõrd*, et nende jüngrid arvavad, et see on sootuks keelatud, mis üldiselt on loba, sest erialatekstis sageli mine-liiteta ei saa, aga täna näen nelja mine-liitega sõna järjest ja ei saa aru! Tuleb teha ringi, teen lause lihtlausest liitlauseks ja muudan neljast kaks da-tegevusnimeks.
* Kõik algas ammusest soovitusest Tiiu Erelti „Terminoloogias”, et mine-liitega liialdada ei ole hea, aga nagu ikka, puhkes seepeale lollide maal suur segadus.
* Kõik algas ammusest soovitusest Tiiu Erelti „Terminoloogias”, et mine-liitega liialdada ei ole hea, aga nagu ikka, puhkes seepeale lollide maal suur segadus.
16.12.18
P, 4220. päev: lumi sadas maha
Mähkume kubujussideks ja lähme valla jõululaadale. Seal selgub, et kl 11.15 laat ei tööta. Bensukas WC-paberit ei ole.
* * *
Skannin kaht isa negatiivi. Üht alustasin nädal tagasi; paari autoportree järgi arvates on see 1956. aastast, maalt, puulehtede järgi suvest, filmil oletatavasti oleva vaarema järgi (suri VIII 1956) juunist, hiljemalt juulist. Sellest on mitu suurendust isa ja vanaema fotode seas, mida nüüd septembris kopisin, ja nüüd vähemalt tean nende võtteaega ja ‑kohta. Nendel on kaunis detailselt ja selgelt isa selle aja lähimad sõbrad ja sõbrannad. Tema sõbral – kelle nime ma ei mäleta – oli täpselt sama nägu umbes minuvanune poeg, nii et võib-olla küsin kohalikult külaseltsilt maju ja inimesi järele. Sõbra ja sõbranna majade tagune ei too mulle kahjuks küll ühtki kohta meelde, isegi päikese järgi ilmakaari arvates. See-eest trikitatakse jalgrattaga suveaias.
Teise negatiivi esialgseis märkmeis seisab, et selle lõpus on sama kursuseprojekt kui XII 1956 – I 1957 negatiivi alguses. Kõik läheb ilusti, kuni üsna negatiivi alguses on pimedas mingid värisenud valgustäpid. Arvan neid uusaasta ilutulestikuks, mistõttu nihkub järgmise negatiivi alguses olev pidu vana-aastaõhtust mingiks muuks peoks jne ja isegi leian mitu talvisel koolivaheajal võetud fotot (maal, sõber külas, pool negatiivitäit autoportreid), kuni tagant 3. kaadril on tõesti kursuseprojekt, aga koos sildiga „30. dets.”. Nii et jälle kõik endiseks tagasi. Võib-olla on täpid pimedas jõulukuusk, aga see tähendaks, et maal käik, sõbra külaskäik ja autoportreed pidid valmima kõik paari päevaga (24. XII oli esmaspäev, 30. XII pühapäev), selle asemel et istuda kenasti laua taga ja joonistada projekti. Võib-olla algas Tallinna Ehitustehnikumi talvevaheaeg 1956 juba jõulude ja uue aasta vahel nagu minu kooliajal (kuuldavasti alanud koolide talvevaheaeg 1940. aastatel uuest aastast).
Mõnest negatiivi autoportreest oli isa ja vanaema fotode hulgas suurendusi, ühel kas taga märge „1956” või olin selle oletanud isa suure sarnasuse tõttu kümnekonnas eksemplaris olnud passipilditaolisel fotol oleva ilmega, millele ühele oli taha kirjutatud „56”.
Seega on mul olevaist isa negatiividest skannimata ainult neli negatiivi, mille võtteajad tuleb paigutada teadaolevate vahele. Needki näivad olevat aastaist 1956–1959. Peale selle sadakond slaidi aastaist 1973–1978, millest mõnest on olemas ümberpildistus 1990. aastatest (pärast praktilist teadasaamist, mis maksab slaidi paljundamine slaidiks, ostsin objektiivi asemele käiva kobaka, millega sai slaidi ümber pildistada, milles aja jooksul omandasin kogemusi). Millalgi kevadel ema 1973. a aasta slaide skanninuna (samuti Ida-Saksa Orwochrome) olen üsna optimistlik, et slaidid on veel mõneti värvilised (Jaapani odavslaid Konicachrome R-100 minetas kõik värvid peale sinise 20 aastaga). Aga slaidide jaoks pean ostma raame ja karpe juurde; mul on neid varutud ainult enda slaidide jagu.
* * *
Skannin kaht isa negatiivi. Üht alustasin nädal tagasi; paari autoportree järgi arvates on see 1956. aastast, maalt, puulehtede järgi suvest, filmil oletatavasti oleva vaarema järgi (suri VIII 1956) juunist, hiljemalt juulist. Sellest on mitu suurendust isa ja vanaema fotode seas, mida nüüd septembris kopisin, ja nüüd vähemalt tean nende võtteaega ja ‑kohta. Nendel on kaunis detailselt ja selgelt isa selle aja lähimad sõbrad ja sõbrannad. Tema sõbral – kelle nime ma ei mäleta – oli täpselt sama nägu umbes minuvanune poeg, nii et võib-olla küsin kohalikult külaseltsilt maju ja inimesi järele. Sõbra ja sõbranna majade tagune ei too mulle kahjuks küll ühtki kohta meelde, isegi päikese järgi ilmakaari arvates. See-eest trikitatakse jalgrattaga suveaias.
Teise negatiivi esialgseis märkmeis seisab, et selle lõpus on sama kursuseprojekt kui XII 1956 – I 1957 negatiivi alguses. Kõik läheb ilusti, kuni üsna negatiivi alguses on pimedas mingid värisenud valgustäpid. Arvan neid uusaasta ilutulestikuks, mistõttu nihkub järgmise negatiivi alguses olev pidu vana-aastaõhtust mingiks muuks peoks jne ja isegi leian mitu talvisel koolivaheajal võetud fotot (maal, sõber külas, pool negatiivitäit autoportreid), kuni tagant 3. kaadril on tõesti kursuseprojekt, aga koos sildiga „30. dets.”. Nii et jälle kõik endiseks tagasi. Võib-olla on täpid pimedas jõulukuusk, aga see tähendaks, et maal käik, sõbra külaskäik ja autoportreed pidid valmima kõik paari päevaga (24. XII oli esmaspäev, 30. XII pühapäev), selle asemel et istuda kenasti laua taga ja joonistada projekti. Võib-olla algas Tallinna Ehitustehnikumi talvevaheaeg 1956 juba jõulude ja uue aasta vahel nagu minu kooliajal (kuuldavasti alanud koolide talvevaheaeg 1940. aastatel uuest aastast).
Mõnest negatiivi autoportreest oli isa ja vanaema fotode hulgas suurendusi, ühel kas taga märge „1956” või olin selle oletanud isa suure sarnasuse tõttu kümnekonnas eksemplaris olnud passipilditaolisel fotol oleva ilmega, millele ühele oli taha kirjutatud „56”.
Seega on mul olevaist isa negatiividest skannimata ainult neli negatiivi, mille võtteajad tuleb paigutada teadaolevate vahele. Needki näivad olevat aastaist 1956–1959. Peale selle sadakond slaidi aastaist 1973–1978, millest mõnest on olemas ümberpildistus 1990. aastatest (pärast praktilist teadasaamist, mis maksab slaidi paljundamine slaidiks, ostsin objektiivi asemele käiva kobaka, millega sai slaidi ümber pildistada, milles aja jooksul omandasin kogemusi). Millalgi kevadel ema 1973. a aasta slaide skanninuna (samuti Ida-Saksa Orwochrome) olen üsna optimistlik, et slaidid on veel mõneti värvilised (Jaapani odavslaid Konicachrome R-100 minetas kõik värvid peale sinise 20 aastaga). Aga slaidide jaoks pean ostma raame ja karpe juurde; mul on neid varutud ainult enda slaidide jagu.
12.12.18
K, 4216. päev: härmatis
Št tagumikust niite välja võtmas. Ka täna on maas hall, juba eile õhtul oli prügikast kaetud miljonite* sätendavate kristallidega. ¾9 tagasi bussipeatuses, koju, Šp kotti ja kiirjalutus temagagi, siis riided Št karvadest harjaga puhtaks ja bussipeatusse, kus näen tänagi, kuidas naaber J tuleb ja hakkab autoaknaid kraapima. Täna on need paksemalt jääs kui eile ja täna väljub ta ¼ h hiljem.
* Rehkendus: olgu kasti laius 1 m, kõrgus 1,2 m ja sügavus eest tahapoole 0,8 m, nähtava osa pindala seega 1 × (1,2 + 0,8) = 2 m². Kui härmatiskristalli suurus on 1 mm ja eeldusel, et need on ruuduti, on neid 1 mm²-l 1 ja 1 m²-l 1 mln ja 2 m²-l 2 mln; kui 0,5 mm, siis 8 mln; kui 0,25 mm, siis 32 mln; kui 0,2 mm, siis 50 mln; kui 0,1 mm, siis 200 mln; kui 0,02 mm nagu juuksekarva jämedus, siis 5 mrd.
* Rehkendus: olgu kasti laius 1 m, kõrgus 1,2 m ja sügavus eest tahapoole 0,8 m, nähtava osa pindala seega 1 × (1,2 + 0,8) = 2 m². Kui härmatiskristalli suurus on 1 mm ja eeldusel, et need on ruuduti, on neid 1 mm²-l 1 ja 1 m²-l 1 mln ja 2 m²-l 2 mln; kui 0,5 mm, siis 8 mln; kui 0,25 mm, siis 32 mln; kui 0,2 mm, siis 50 mln; kui 0,1 mm, siis 200 mln; kui 0,02 mm nagu juuksekarva jämedus, siis 5 mrd.
11.12.18
T, 4215. päev: teisipäev
Hommikul jää ja härmatis. Lifti ees kohatud naaber J jääb autoaknaid kraapima (nüüd tean, mis auto tal on), bussiaknast näeb esimest kõnniteel libisejat.
Perearsti suunamisel kardioloog, uurib ja kuulab ning sedastab mu suureks rahuloluks, et EKG ja ultraheli järgi on kõik korras, Holterit täna ei saa panna, kõik masinad on väljas, vastuvõtt ütleb, millal tulla panema ja ära võtma ning millal koormustestile. Mõnevõrra rabatud, et mul on kaasas varasemate uuringute paberid ja ka nende koopiad, mille saan jätta kohe talle. Arst tore, vastuvõtt mitte eriti või räägivad nad uute kundedega prantsuse keeli põhimõtteliselt.
Midsomeri retrospektiiv on jõudnud 7. hooajani, täna on jagu The Maid in Splendour, kus on tegelane Benbow e Badger's Armpit, mängib karakternäitleja Freddie Jones, kes on praegu 91 ja jäi pensile alles tänavu mais ning täpselt kelle nägu on paar nädalat tagasi Kõrgmetsa maksimarketist ostetud keraamiline jõuluvana. Nendel plaatidel subtiitreid ei ole, aga parimatele kildudele aitab järele jõuda jao IMDb-lehe tsitaatide osa.
Perearsti suunamisel kardioloog, uurib ja kuulab ning sedastab mu suureks rahuloluks, et EKG ja ultraheli järgi on kõik korras, Holterit täna ei saa panna, kõik masinad on väljas, vastuvõtt ütleb, millal tulla panema ja ära võtma ning millal koormustestile. Mõnevõrra rabatud, et mul on kaasas varasemate uuringute paberid ja ka nende koopiad, mille saan jätta kohe talle. Arst tore, vastuvõtt mitte eriti või räägivad nad uute kundedega prantsuse keeli põhimõtteliselt.
Midsomeri retrospektiiv on jõudnud 7. hooajani, täna on jagu The Maid in Splendour, kus on tegelane Benbow e Badger's Armpit, mängib karakternäitleja Freddie Jones, kes on praegu 91 ja jäi pensile alles tänavu mais ning täpselt kelle nägu on paar nädalat tagasi Kõrgmetsa maksimarketist ostetud keraamiline jõuluvana. Nendel plaatidel subtiitreid ei ole, aga parimatele kildudele aitab järele jõuda jao IMDb-lehe tsitaatide osa.
19.11.18
E, 4193. päev: talv tuleb
Väike nagu palavik oleks; manustan aspiriini, läheb paremaks. Lumi ja koertega vaja minna vaktsineerima. Ootame kole kaua taksot, et kindlasti kiirem kui bussiga, aga läheb 35 minutit (teada on, et jala jõuaks 37 minutiga). Pärast on olemine reipam.
Kaks kuud hiljem, aadressimärkmikku täites selgub ka, miks takso nii kaua tuli: märkmetes oli töökoha aadressis tänav vale!
Loomaarsti juures selgub, et koertel ei ole selline vanus ette nähtud (Šp 14 a 10 k, Št 12 a 5 k), sest kummagi passis ei ole vaktsineerimislehtedel enam ruumi!
Kaks kuud hiljem, aadressimärkmikku täites selgub ka, miks takso nii kaua tuli: märkmetes oli töökoha aadressis tänav vale!
Loomaarsti juures selgub, et koertel ei ole selline vanus ette nähtud (Šp 14 a 10 k, Št 12 a 5 k), sest kummagi passis ei ole vaktsineerimislehtedel enam ruumi!
30.10.18
T, 4173. päev: lumi
Kell 11 hakkabki sadama lund. Eile hommikul hoiatas, et täna kl 11–16 sajab lund või jäävihma.
22.3.18
18.3.18
P, 3960. päev: kummut kokku
Külm jätkub, likvideerime kolahunnikut voodi ja akna vahel, kuhu tuleb viie sahtliga kummut.
Kokkupanekujuhendis on öeldud, et keerake kruve käsitsi, mitte trelliga, aga no kuulge! Kruvisid on:
Pärast heidan mitu korda voodisse, otsides kella lakke heidetavale temperatuuri- ja kellaajanäidule parimat asendit, ja veel paigaldan kummuti otsa aasta lõpus ostetud disainiime, kraanataolise lauavalgusti, mida saab venitada raamatu lähedale ja isegi asendisse, et see ei paista silma, ning pärast keerata asendisse, et ma sellele voodist tõustes otsa ei jookseks.
Külmetusilminguid ei ole terve päeva, tolmunohu huvitaval kombel ka mitte.
Kokkupanekujuhendis on öeldud, et keerake kruve käsitsi, mitte trelliga, aga no kuulge! Kruvisid on:
- 5 sahtlil à 2 esipaneeli ja külgede vahel, 4 külgede ja tagakülje vahel, 2 põhja all, 5 käepideme ja esipaneeli vahel, kummalgi kandesiinil 4 kapi ja 3 sahtli küljes; kokku seega 5 × 27 = 135
- kapil kummalgi küljel 6, tagaseinal 6, kokku 18
- kokku seega 153 (neist 22 sedasorti, et kruvipead haarab ja pingutab konksuga teine kruvi)
Pärast heidan mitu korda voodisse, otsides kella lakke heidetavale temperatuuri- ja kellaajanäidule parimat asendit, ja veel paigaldan kummuti otsa aasta lõpus ostetud disainiime, kraanataolise lauavalgusti, mida saab venitada raamatu lähedale ja isegi asendisse, et see ei paista silma, ning pärast keerata asendisse, et ma sellele voodist tõustes otsa ei jookseks.
Külmetusilminguid ei ole terve päeva, tolmunohu huvitaval kombel ka mitte.
17.3.18
L, 3959. päev: binokliga muistises
Naaberlinnas söömas, külm ja mul on kaasas fotokas ja seljakotitäis kola, sest lähen õhtul edasi linnupargi poole, sh mitu polaarvarustuse asja, millest läkiläki panen pähe juba jaama lähedal ja plaanin panna kohviku kemmergus alla ka sooja aluspesu (see mõte jääb küll tegemata, sest kohviku kemmergus on vähe ruumi ja peaks jalast võtma saapad).
Alustuseks kohvikus pool mandlikringlit, millest mul hakkab mõõdukalt paha, mille esialgu omistan ekslikult külmale ja tekkivale külmetusele. E käib poes ja mul on ligi kaks tundi vaba aega, mille kavatsen viibida siseruumides, mida mõneti segab seljakott. Esimese pool tundi veedan raamatupoes, siis jalutan troonisaali juurest läbi (see on talvel kinni, aga kõrvaluksel on alles viimase sajandivahetuse paiku vildikaga lisatud Eric Cartman ja Kenny McCormick, mis sedasi on samuti UNESCO kaitse all) ja istun teise pool tundi jumalaema kirikus, kus põrandast puhub sooja õhku, ja vahin võlve. Et kui kiriku neljast keerdtrepist ühe seina on ehituse ajal kraabitud kiriku põhiplaan (nagu just ükspäe sain teada keskaegsete katedraalide ehitustehnika raamatust), võib seal olla ka muid paljale silmale nähtamatuid vigureid. Kasutan ära asjaolusid, et mul on palju aega ja kaasas binokkel, nii et uurin aeg-ajalt ringi paiknedes läbi kõik kapiteelid. Kapiteelid on küll ainult lehtornamendiga (mille erisusi ma ei tea – nagu Karja kiriku lehtornamendis olla esindatud 17 taimeliiki), aga leian siiski ka kümme nägudega konsooli: neli inglit nelitise laevõlvi keskmistel konsoolidel; põikhoone läänepoolse kummagi kõrgseina keskel konsoolil à 3 nägu; põikhoone kummagi läänepoolse kõrgseina nelitisepoolses otsas äärmine konsool kannatav töömees; kesklöövi peaportaali poolse osa kummagi kõrgseina nelitisepoolses otsas äärmine konsool: lõunaseinal kükitav metsinimene, põhjaseinal pärani lõust, mõlemad vaatamas peaportaali poole (kurja tõrjumine kurjaga).
Mistõttu Kella kõrtsi jõuan keskmiselt läbikülmununa, manustan kohe sooja kohvi ja siis jätan pool toitu järele, olles pärast näost suht roheline, ja otsustan, et fotoseminarile ei lähe. Ütlen rongist hotelli üles ja saadan korraldajale meili, et olen külmetunud ja ei tule. Rongis hakkab üldiselt parem ja pärast paaritunnist uinakut õhtul läheb pahaolek üldse üle.
Alustuseks kohvikus pool mandlikringlit, millest mul hakkab mõõdukalt paha, mille esialgu omistan ekslikult külmale ja tekkivale külmetusele. E käib poes ja mul on ligi kaks tundi vaba aega, mille kavatsen viibida siseruumides, mida mõneti segab seljakott. Esimese pool tundi veedan raamatupoes, siis jalutan troonisaali juurest läbi (see on talvel kinni, aga kõrvaluksel on alles viimase sajandivahetuse paiku vildikaga lisatud Eric Cartman ja Kenny McCormick, mis sedasi on samuti UNESCO kaitse all) ja istun teise pool tundi jumalaema kirikus, kus põrandast puhub sooja õhku, ja vahin võlve. Et kui kiriku neljast keerdtrepist ühe seina on ehituse ajal kraabitud kiriku põhiplaan (nagu just ükspäe sain teada keskaegsete katedraalide ehitustehnika raamatust), võib seal olla ka muid paljale silmale nähtamatuid vigureid. Kasutan ära asjaolusid, et mul on palju aega ja kaasas binokkel, nii et uurin aeg-ajalt ringi paiknedes läbi kõik kapiteelid. Kapiteelid on küll ainult lehtornamendiga (mille erisusi ma ei tea – nagu Karja kiriku lehtornamendis olla esindatud 17 taimeliiki), aga leian siiski ka kümme nägudega konsooli: neli inglit nelitise laevõlvi keskmistel konsoolidel; põikhoone läänepoolse kummagi kõrgseina keskel konsoolil à 3 nägu; põikhoone kummagi läänepoolse kõrgseina nelitisepoolses otsas äärmine konsool kannatav töömees; kesklöövi peaportaali poolse osa kummagi kõrgseina nelitisepoolses otsas äärmine konsool: lõunaseinal kükitav metsinimene, põhjaseinal pärani lõust, mõlemad vaatamas peaportaali poole (kurja tõrjumine kurjaga).
Mistõttu Kella kõrtsi jõuan keskmiselt läbikülmununa, manustan kohe sooja kohvi ja siis jätan pool toitu järele, olles pärast näost suht roheline, ja otsustan, et fotoseminarile ei lähe. Ütlen rongist hotelli üles ja saadan korraldajale meili, et olen külmetunud ja ei tule. Rongis hakkab üldiselt parem ja pärast paaritunnist uinakut õhtul läheb pahaolek üldse üle.
3.3.18
L, 3944. päev: laupäev
Naaberlinnas. Rongiaknast palju lustakaid näiteid, kuidas mobiili automaatpanoraamifunktsioon ei oska.
Pronksist linnamaketil on lumi üle katuste.
E ostleb ja ma veedan aega raamatupoes. Tund ja 10 minutit, kuni märkan, et paari riiuli juures, kus peatun, hakkab vilkuma tuluke sildi juures „seda riiulit vaatab turvakaamera”.
Siis plaadipood ja Kella kõrts.
* * *
Saan läbi raamatu „Merelahing viikingiaegses suursadamas”, mille autor on küll teinud ulatusliku uurimistöö (kus oli Saaremaa 1215. a uus sadam?) ja mõõdistanud reljeefi kohapeal, aga jätnud kahe silma vahele, kui kiiresti muutub rannajoon tuulepealsel rannikul. Autori üks sadamat toetavaid argumente on veealune luide sadamasuu ees. Viimasest 30 aastast on Google Earthis olemas Landsati satelliidifotod, neid saab animeerida ja näha, kuidas on luited liikunud. Ilmekad näited on Sõrve säär ja viltuse majakaga Harilaid (ning ka lapsepõlves suhteliselt vaikses merelahes võis täheldada, et iga aasta oli luide uues kohas). Seda kõike ainult 30 aasta jooksul, mida siis veel rääkida 1215. aastast möödunud veerandsada korda pikemast ajast, kaheksast sajandist?
Pronksist linnamaketil on lumi üle katuste.
E ostleb ja ma veedan aega raamatupoes. Tund ja 10 minutit, kuni märkan, et paari riiuli juures, kus peatun, hakkab vilkuma tuluke sildi juures „seda riiulit vaatab turvakaamera”.
Siis plaadipood ja Kella kõrts.
* * *
Saan läbi raamatu „Merelahing viikingiaegses suursadamas”, mille autor on küll teinud ulatusliku uurimistöö (kus oli Saaremaa 1215. a uus sadam?) ja mõõdistanud reljeefi kohapeal, aga jätnud kahe silma vahele, kui kiiresti muutub rannajoon tuulepealsel rannikul. Autori üks sadamat toetavaid argumente on veealune luide sadamasuu ees. Viimasest 30 aastast on Google Earthis olemas Landsati satelliidifotod, neid saab animeerida ja näha, kuidas on luited liikunud. Ilmekad näited on Sõrve säär ja viltuse majakaga Harilaid (ning ka lapsepõlves suhteliselt vaikses merelahes võis täheldada, et iga aasta oli luide uues kohas). Seda kõike ainult 30 aasta jooksul, mida siis veel rääkida 1215. aastast möödunud veerandsada korda pikemast ajast, kaheksast sajandist?
28.2.18
K, 3942. päev: jube külm II
Bussijuhisigudik keerab sellise käki, et kõigepealt sõidab aeglaselt üle silla, muidugi paar minutit enne õiget aega, hakkan igaks juhuks jooksma, klobisevates talveriietes, muidu on see koht bussi püüdmiseks lootusetu, aga loodan, et äkki on jalakäijate fooris mulle roheline, ongi, buss nagu isegi seisab ja ootab, aga siis, kui mul on jäänud bussi taganurgani üks meeter – käepikkus + u 30 cm – sõidab see perserott minema. Jaama kaudu koju.
Täna hommikul ütles ilmateade, et muidu on –9, aga tundub nagu –19. Põhjanabalgi olevat praegu soojem. Koerajalutusplatsil ei voola koerakusi mööda külmunud maad isegi allapoole, vaid külmub sinnasamasse laikudeks nagu parun Münchhauseni lugudes.
26.2.18
E, 3940. päev: jube külm
Lund ei ole, aga on jube külm. Ilmaennustus ütleb, et „tundub nagu –18”. Tundubki. Seepärast ei lähe ma ka orelikontserdile, mille pileteid tänaseks ma veel saanud ei ole.
9.2.18
R, 3923. päev: nina kinni
Muidu olen nagu terve, aga lõuna paiku läheb nina täiesti kinni ja tunne on, nagu hakkavad ilmnema hapnikuvaeguse tundemärgid (tegelikult on selleni veel palju maad), näiteks kaob jälle täiesti isu. Kangelaslikult jõuan lõunasöögilauani, edasi ka pisut songin salatis, aga siis enam ei jaksa ja suundun apteeki rohu järele.
Päeval on hakanud sulatama (muidu on olmud pühapäevast saati lumi maas ja pidev külm, rõdul külmus koerasöök ära), on külm ja niiske, nagu oleks palju külmem kui hommikul, mul on vist jälle väike palavik, nii et jaama apteegist naastes läbin jaama peldiku, millest väljudes (pissuaari ja rahamakseleti vahel) kohtan sisenemas endist töökaaslast, arvutiguru C-d, kes märkab mind esimesena ja tervitab kõlaval häälel – lahe koht, muidugi.
Nohurohi on karbi sildi järgi 100% öko, aga see mind ei morjenda, sest uurin pakendi infolehelt, mis on selle toimeained, neli eeterlikku õli on, ja eeterlike õlide LD50 (suukaudne, rott) on üldiselt kaks-kolm-neli korda kõvem kui etanoolil ja heal juhul midagi isopropanooli kanti. Väikene guugeldus leiab neljast eeterlikust õlist esimese ohutuskaardi, kus on ohtlikke koostisaineid kümme (eeterlik õli on ainete segu, eks ole), neist kõige karmimate kõvimad ohuklassid on Asp. Tox. 1 (mille ohulause on H304: Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav – nohupihuse jaoks väga asjakohane, kas pole!) ja Aquatic Chronic 2 (H411: Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime).
Aga toimib, nina läheb lahti, saan jälle hingata, kõht läheb tühjaks.
Päeval on hakanud sulatama (muidu on olmud pühapäevast saati lumi maas ja pidev külm, rõdul külmus koerasöök ära), on külm ja niiske, nagu oleks palju külmem kui hommikul, mul on vist jälle väike palavik, nii et jaama apteegist naastes läbin jaama peldiku, millest väljudes (pissuaari ja rahamakseleti vahel) kohtan sisenemas endist töökaaslast, arvutiguru C-d, kes märkab mind esimesena ja tervitab kõlaval häälel – lahe koht, muidugi.
Nohurohi on karbi sildi järgi 100% öko, aga see mind ei morjenda, sest uurin pakendi infolehelt, mis on selle toimeained, neli eeterlikku õli on, ja eeterlike õlide LD50 (suukaudne, rott) on üldiselt kaks-kolm-neli korda kõvem kui etanoolil ja heal juhul midagi isopropanooli kanti. Väikene guugeldus leiab neljast eeterlikust õlist esimese ohutuskaardi, kus on ohtlikke koostisaineid kümme (eeterlik õli on ainete segu, eks ole), neist kõige karmimate kõvimad ohuklassid on Asp. Tox. 1 (mille ohulause on H304: Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav – nohupihuse jaoks väga asjakohane, kas pole!) ja Aquatic Chronic 2 (H411: Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime).
Aga toimib, nina läheb lahti, saan jälle hingata, kõht läheb tühjaks.
8.2.18
N, 3922. päev: laulud
Tööl, hommikul on aknast kaunis maastikuvaade. Päeval söömas. Panen end kirja prantsuse keelde.
* * *
Kas mäletate India mehi ja Saare naisi? Kas otsite keelt, mis kõlaks umbes nagu eesti keel, aga ei ole? — Palun väga: hr Lemberakud ise! 1. laul, 2. laul, 3. laul, 4. laul, 5. laul jpm.
Ja muid eestipärast teksti väljutavaid interpreete: 6. laul, 7. laul, 8. laul, 9. laul
Ja lõpuks üks lõunamaine saunalugu ka: 10. laul
* * *
Kas mäletate India mehi ja Saare naisi? Kas otsite keelt, mis kõlaks umbes nagu eesti keel, aga ei ole? — Palun väga: hr Lemberakud ise! 1. laul, 2. laul, 3. laul, 4. laul, 5. laul jpm.
Ja muid eestipärast teksti väljutavaid interpreete: 6. laul, 7. laul, 8. laul, 9. laul
Ja lõpuks üks lõunamaine saunalugu ka: 10. laul
Subscribe to:
Posts (Atom)
