L, 3959. päev: binokliga muistises

Naaberlinnas söömas, külm ja mul on kaasas fotokas ja seljakotitäis kola, sest lähen õhtul edasi linnupargi poole, sh mitu polaarvarustuse asja, millest läkiläki panen pähe juba jaama lähedal ja plaanin panna kohviku kemmergus alla ka sooja aluspesu (see mõte jääb küll tegemata, sest kohviku kemmergus on vähe ruumi ja peaks jalast võtma saapad).

Alustuseks kohvikus pool mandlikringlit, millest mul hakkab mõõdukalt paha, mille esialgu omistan ekslikult külmale ja tekkivale külmetusele. E käib poes ja mul on ligi kaks tundi vaba aega, mille kavatsen viibida siseruumides, mida mõneti segab seljakott. Esimese pool tundi veedan raamatupoes, siis jalutan troonisaali juurest läbi (see on talvel kinni, aga kõrvaluksel on alles viimase sajandivahetuse paiku vildikaga lisatud Eric Cartman ja Kenny McCormick, mis sedasi on samuti UNESCO kaitse all) ja istun teise pool tundi jumalaema kirikus, kus põrandast puhub sooja õhku, ja vahin võlve. Et kui kiriku neljast keerdtrepist ühe seina on ehituse ajal kraabitud kiriku põhiplaan (nagu just ükspäe sain teada keskaegsete katedraalide ehitustehnika raamatust), võib seal olla ka muid paljale silmale nähtamatuid vigureid. Kasutan ära asjaolusid, et mul on palju aega ja kaasas binokkel, nii et uurin aeg-ajalt ringi paiknedes läbi kõik kapiteelid. Kapiteelid on küll ainult lehtornamendiga (mille erisusi ma ei tea – nagu Karja kiriku lehtornamendis olla esindatud 17 taimeliiki), aga leian siiski ka kümme nägudega konsooli: neli inglit nelitise laevõlvi keskmistel konsoolidel; põikhoone läänepoolse kummagi kõrgseina keskel konsoolil à 3 nägu; põikhoone kummagi läänepoolse kõrgseina nelitisepoolses otsas äärmine konsool kannatav töömees; kesklöövi peaportaali poolse osa kummagi kõrgseina nelitisepoolses otsas äärmine konsool: lõunaseinal kükitav metsinimene, põhjaseinal pärani lõust, mõlemad vaatamas peaportaali poole (kurja tõrjumine kurjaga).

Mistõttu Kella kõrtsi jõuan keskmiselt läbikülmununa, manustan kohe sooja kohvi ja siis jätan pool toitu järele, olles pärast näost suht roheline, ja otsustan, et fotoseminarile ei lähe. Ütlen rongist hotelli üles ja saadan korraldajale meili, et olen külmetunud ja ei tule. Rongis hakkab üldiselt parem ja pärast paaritunnist uinakut õhtul läheb pahaolek üldse üle.