Meil on ooperipiletid „Lendava hollandlase” päevasele etendusele Koblenzis. Aga minnes hakkab mul rongis veidi paha, aga mis teha, arvan esti, et äkki hakkab pärast parem. Päike on väga ere (õietolmuallergia tõttu on mul päikseliste kevadpäevadega halvad kogemused), iiveldab tugevasti. Söögikohas – olin uurinud ehedaid söömakohti – ei lähe mul alla peaaegu midagi, jalutuskäik on vaevaline, päike muudkui lõõskab halastamatult. Näeme koguni ooperisse suunduvaid inimesi, aga siis otsustame, et ei lähe, ja tuleme koju tagasi.
Jääme rongist napilt maha ja kaanin jaama juures kohvikus mineraalvett, mispeale hakkab parem. Omistan kogu jampsi neljapäeval prantsuse keele vahetunnil sööklas manustatud vettinud võileivale, mis on ainus söök, mida mina olen ja E ei ole söönud – mõne toidumürgistuse peiteaeg on kolm ööpäeva.
25.3.18
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment