30.1.18

T, 3913. päev: lahe teater, reedene teema jätkub

Päeval söömas.

Hiljemalt täna teatrisse minekul loen Wikipediast harivat artiklit inglise hulkuritest – teema, mida inglise keele tunnis ei mainitud poole sõnagagi.

Õhtul lahe teater, pealkirjaga „Tantsivad vanaemad”. Nad on kohale sõitnud Lõuna-Koreast, koos noorte tantsijatega, ja neid Korea tantsivaid vanaemasid, kes ei saanud ise kohale tulla, näidatakse tantsijate puhkepausi ajal videolt (lavastaja sõitis mööda maad ringi ja palus vanaemadel tantsida). Pärast kutsutakse publikut lavale ja viis minutit on laval rohkem inimesi kui saalis.

* * *

Ükspäe alustatud teema jätkuks.

Oleviste alghoone külgseinte vundamente Villem Raam 1950. aastate lõpu kaevamistel ei leidnud, sest kogu põrandaalune kultuurkiht oli hävitatud hauakambreid rajades – kuigi piilarivundamendid olid alles, vahest seetõttu, et nendele toetuvad ka praegused piilarid ja nende otsas mitmekümne meetri kõrgused kõrgseinad (iga piilarivundament kannab u 800 t massi, sellest 50 t on piilar ise, 700 t kõrgsein ja 50 t võlvid; see võib näida väga palju, aga liivane aluspinnas kannaks veel oma 60 korda rohkem). Üks vihje on põhjalöövi idapoolse otsaseina kerge käänak (mis võinuks tekkida siis, kui vanas pikihoones oli 3 kitsast löövi ja algne põhjasein pool praegust külglöövi seespool). 1820. aasta tulekahju järgsetest varemetest on sisevaateid kaks, üks koori poolt (kahes variandis, ühel on esiplaanil keebiga härrasmees, teisel väike põnn), teine põhjalöövist (Ajapaigas on pahempidi). Mõlemal on näha vuuk koori pikihoonest eraldava suure piilari keskel – kui et selle laia piilari seesmine pool toetab koori võlve ja välimine pool kannab kõrgseina, võib järeldada, et seesmine on algsest pikihoonest ja kui mitte alghoone otsaseinast, siis hiljemalt koori ehitamise ajast. Mõlemal pildil on näha, et külglöövi kohal on ava kaunis veidra ja ebasümmeetrilise kujuga, mis tuli sellest, et koori ja uue pikihoone külglöövi võlvid ei ole kohakuti, aga koori poolt vaatel ei ole näha uues osas vuuke ega parandusi, millest võiks arvata, et koori ristlõige oli täpselt sama kui vanal pikihoonel. Millest omakorda järeldub, et vana pikihoone võis olla pseudobasiilika.

1950. aastate kaevamised ei jõudnud külglöövide otsaseinteni ja põhjalöövi otsaseina 1820. a joonisel on selle keskosal krohv peal, võimalik vuuk ei paista. Ei ole teada / ei mäleta, kas von Howen sealt seina sondeeris (ei) või uskus ta, et külgseinad on algsed, ega sondeerinudki (jah; ta täheldas tugipiilareid remontides, et neid eraldab seinast vuuk, kogu tema ehituslugu on üles ehitatud sellele).

Aga kõige põrutavam on kuskilt digiarhiivist leitud plaanilt nähtu (kuhu Villem Raam on punase pliiatsiga märkinud enda oletatava alghoone kontuurid), et uue kooriga (1425) kahekordistus senise kiriku pindala! Võimalik, et saavutati ka samasugune ruumiühtsus nagu veidi varem oli tekkinud teises linnakirikus, Nigulistes. Paraku püsis see lõbu ainult veerand sajandit, sest uue pikihoone kavatis kergelt nagu ebaõnnestus ja koor jäi pikihoonest eraldi.

Lühidalt:
  • 1400 paiku: Oleviste pikihoone on 3 × 3 võlvikuga pseudobasiilika, koor on 1 võlviku suurune kastkoor. (Pseudobasiilika katust oli kergem ehitada ja see talus tuulekoormust paremini kui kodakiriku katus.) Niguliste on samuti 4 × 3 võlvikuga kodakirik või pseudobasiilika + kastkoor (1 võlvik).
  • Millalgi 1405…1420 vahel: Niguliste ehitatakse ümber basiilikaks ja koor asendatakse kooriümbriskäiguga kooriga. Vanast kehandist jäävad alles ainult torn ja külgseinad (ja ruumid nende küljes: kabelid, käärkamber). Pindala suureneb u 1½ korda.
  • Millalgi 1420. aastate algul, valmis 1425: Oleviste kastkoor ehitatakse ümber kooriümbriskäiguga kooriks (3 × 3 võlvikut). Lammutatakse ainult vana koor ja pikihoone idasein. Pindala suureneb ligi 2 korda.
  • 1440. aastate keskelt kuni 1450: Oleviste pikihoone ehitatakse ümber basiilikaks. Lammutatakse kogu vana pikihoone koos torniga, ehitatakse uued külg- ja kõrgseinad, uus massiivne torn. Pikihoone pindala kasvab ligi 2 korda, kogu kiriku pindala kolmandiku.
(Seda siin palju hiljem kirjutades turgatab pähe mõte, et peale dominiiklaste kloostri kiriku ei ole/olnud ühelgi muul Eesti keskaegsel kirikul tugikaari (ja ega hilisematel ka ei olnud, kui mitte arvestada Karla katedraali ehk uut poliitharidusmaja, hehe, aga see ei olnud võlvitud basiilika, ega). Nigulistel ja Tartu toomkirikul on/olid külglöövidel peal katuse all tugiviilud, aga Oleviste 1820. a joonistuste järgi on kõrgseinad külglöövide võlvidest ülespoole täiesti lagedad, ilma tugiviiludeta. Mis tähendab, et kõrgseinad peavad olema nii paksud, et võtavad vastu kesklöövi võlvide külgsurve ilma täiendavate tugedeta. Mingil määral hoiavad kõrgseinu koos katuse rõhttalad, mis tähendaks, et ilma taladeta nõtkuks seinad väljapoole ja kesklöövi võlvid allapoole ning parimal juhul sajaks laest lupja, halvimal juhul võlvid ise. Võib-olla said võlvid nii kannatada 1820. a tulekahju järel, aga 1649 seda ei juhtunud. Nagu kirjutas 1516 Saksa ehitusmeister Lechler pojale õpetussõnu: kui kivi on nõrk, tee sein paksem. Mis basiilikad üldse olid: Tallinna toomkirik, Niguliste, Oleviste; Pärnu Niguliste; Viljandi linnakirik; Tartu toomkirik, Jaani, Maarja; Urvaste.)

No comments: