N, 3908. päev: Suvorov

Siin oli algselt pikk lugu tuletõrjeõppusest, sest ühiskondlikud päästjad olid helkurvestides ja sadas lausvihma ning kus sattusin lühimat teed pidi evakueerudes mudaauku.

Mõistan, et hommikul kell üheksa on õppust korraldada mugav: inimesed on kohal, pärast saab minna kohvile, tagasi tööle ei ole kiiret. Aga – nagu küsis Fawlty Towersi hotelliteenija Polly: „Aga ma olen siin ainult lõuna paiku; kes aitab ülemist korrust evakueerida muul ajal?” – häire ei hooli kellaajast.

Eelmisel nädalal oli päris häire, lõuna ajal, helkurvestides tegelasi ei olnud mitte kuskil. Teadmata, kas on häire või õppus (sest lühima pääsetee keskele tekkinud võreuks oli kinni), evakueerusin väga pikka teed pidi läbi maja suurima ohu suunas ja ikka ei näinud neist mitte kedagi mitte kusagil, kuigi turvamehed olid avanud seal hädaväljapääsu.

Ega hooli häda tegelikult ka õppustest, nagu näitas Apollo 13 õnnetus 48 aastat tagasi: harjutamisel peeti heaks tooniks, et korraga imiteeritakse ainult ühe suure süsteemi riket (sest vahet ei ole, kas päriselt on fataalseid rikkeid üks või mitu). Apollo 13-l läks neid rikki mitu ja alguses oli lennujuhtimisel vesi ahjus ning astronautide elulootuseks pakuti nii 10%. Mis küll järgmistel päevadel hakkas suurenema ning lõpuks nad eluga ka naasid. (Paar nädalit tagasi suri ära John Young, kelle karjäärist tuli FB raketirühmas välja paar seika, kuidas NASA astronaute peedistas: kuidas filmi In the Shadow of the Moon lisades räägib Young, kuidas oli küsinud Gus Grissomilt, miks see Apollo 1 meeskonnamooduli katkiste juhtmete kohta midagi ei ütle; Grissom vastanud, et ta ei saa, ta tahab olla edasi astronaut (ja siis põles kogu Apollo 1 meeskond nendesamade katkiste juhtmete pärast maapealsel katsetusel sisse); ning kuidas pärast Challengeri katastroofi 1986 kritiseeris Young NASA ligadi-logadi töökorraldust, mis üldiselt peeretas ohutuse peale, ja ta viidi üle teisele ametikohale ja tema seitsmes kosmoselend jäi ära.)