28.2.11

E, 1526. päev: kevad!

Eesti inimesed, isegi need, kes seda siin ei loe, võivad minna kadedusest roheliseks või oravaks või kelleks tahes, sest siin on täna kevad!! Päike paistab ja soe on ja taevas sõuavad kurgede kolmnurgad.

Taas meenub tudengiaeg, mil vaidlesime ühe tollal vist kirjandust õppinud tudengiga teemal, kas laulus „Teele, teele, kurekesed” räägitakse toone- (nagu arvas tema) või sookurgedest (nagu arvasin mina). Põhjendasin arvamust nii keeleajalooga (Kuhlbarsi ajal tähendas „kurg” sookurge ja toonekurgi nimetati hoopis saksakurgedeks) kui ka ornitoloogiaga (laulu II ja III salm, eriti koht „kõlaks teie häälekajast” viitavad kruutamisele, mida teevad sookured, ja mitte tummade toonekurgede susinale ja nokaplagistamisele). Mäletamisi me kokkulepet ei saavutanud, kuigi näitasin toone- ja sookure võrdlust Eerik Kumari „Eesti lindude välimäärajast”. See teine tudeng on praegu muide kirikuõpetaja.

Toonekurgede teemaga seostub mõistagi ka kunagise „Kreisiraadio” uusaastasaate tegelane saarlane Svjatoslav Toonekurg ning asjaolu, et soomlased pahandanud üksvahe väga oma linnuvaatlejate peale, kes liigitasid toonekure röövlinnuks. Need vastu, et sööb konni, hiiri ja muid loomi, järelikult on ju röövlind.

Valestilugemised: jaanuar-veebruar

Nii elus kui kirjanduses on naisi enim mõjutanud Kender
[Nii elus kui kirjanduses on Kenderit enim mõjutanud naised (PM)]

Soomes keelustati esimene metssiga
Teine katse:
Soomaal kaelustati esimest metssiga
[Soomaal kaelustati esimene metssiga (PM)]

Kas Sander Pärnast saab Eesti uus savisaar?
[Kas Sander Pärnast saab Eesti uus rallistaar? (PM)]

Poed on muutunud rahvavahetuspunktideks
[Poed on muutunud rahavahetuspunktideks (PM)]

Lennureisijad taltsutasid lennufirma
[Lennureisijad taltsutasid kaaperdaja (PM)]

Läti seadus põlistaks Sebe ülemvõimu
[Leht: seadus põlistaks Sebe ülemvõimu (PM)]

Mõnda matsu võiks kohe alandada
[Mõnda maksu võiks kohe alandada (PM)]

SA Virumaa Muuseumid juhataja sõnul külastas detsembris linnust umbes 3000 inimest, kellest 2500 olid jõuluronga saanud lapsed.
[SA Virumaa Muuseumid juhataja sõnul külastas detsembris linnust umbes 3000 inimest, kellest 2500 olid siia jõulurongiga saabunud lapsed. (PM)]

Silmet tõstis töötajate silme all palku 20 protsenti
[Silmet tõstis töötajate palku 20 protsenti (PM)]

Tuisk võib laevasõidu Triigi-Sõru vahel venitada aastate pikkuseks
[Tuisk võib laevasõidu Triigi-Sõru vahel venitada tundide pikkuseks (PM)]

Lihtne vürtsikas kaltsusupp
[Lihtne vürtsikas kalasupp (PM)]

«Simpsonid» jäävad «pensionile», kui nende «hambad» ära kuluvad
[Sipelgad jäävad «pensionile», kui nende «hambad» ära kuluvad (PM)]

Keskerakond moodustas «kirikliku tõe komisjoni» 22. detsembril.
[Keskerakond moodustas «kirikuskandaali tõekomisjoni» 22. detsembril. (PM)]

Andrus Ansipist saab esimene peaministrist Wikileaksi meister
[Andrus Ansipist saab esimene peaministrist Worldloppeti meister (PM)]

Putukate maius
[Purukattes maius (PM, toiduveerg)]

Kartellis alustab tegevust tööbüroo
[Tallinnas alustab tegevust tööbüroo (PM)]

Uuel aastal SEKSIKÜLJE STAARIKS!
[Uuel aastal ESIKÜLJESTAARIKS! (PM)]

Eesti riigihankeseadus on täiesti kombekas
[Eesti riigihankeseadus on täiesti lombakas (PM)]

Saksamaa lubab Vatikanile viisavabadust jalgpali MMiks
[Saksamaa lubab Venemaale viisavabadust jalgpali MMiks (EPL)]

Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Poska
[Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots (EPL, lähedal oli uudis „Jaan Poska saaga” lavastamisest)]

Sajad eestlased pehastavad Helsingi katuseid
[Sajad eestlased puhastavad Helsingi katuseid (PM)]

NOTTINGHAM
[NOTHAHN (bussiukse hädakraanil)]

Igaühest võib saada sumomeister
[Igaühest võib saada sudokumeister (EPL)]

Vanaema keeleoskus osutus õnnetoovaks mehe leidmisel
[Vanaema helmekee osutus õnnetoovaks mehe leidmisel (PM)]

Kalakasvataja põhitöö on röökimine
[Kalakasvataja põhitöö on lumerookimine (MM)]

Rahvaliitlaste arv riigikogus «kasvab»
[«Rahvaliitlaste» arv riigikogus kasvab (PM)]

Leedu kaitseb end rahvusliku parfüümiga
[Leedu reklaamib end rahvusliku parfüümiga (EPL)]

Lärmakas poepidamine lõppes arestimajas
[Lärmakas peopidamine lõppes arestimajas (PM)]

Estonian Air avastas mullu reisijad
[Estonian Air kasvatas mullu reisijate hulka, kuid kaotas turuosa (PM)]

Tallinna börsil valatakse verd
[Tallinna börsile oodatakse värsket verd (PM)]

Vangid rüvetasid mitmel korral valvureid
[Vangid ründasid mitmel korral valvureid (PM)]

USA koolis läks rehv lahti
[USA koolis läks relv lahti (PM)]

Video! Eestlast segab parema põie valu
[Video! Eestlast segab parema põlve valu (PM)]

Kalapüük liidab eesti ja vene
[Kalapüük liidab eesti ja vene poisse (PM)]

Kolm asja, mida talvisel jooksuajal peaks teadma
[Kolm asja, mida jooksusõber peaks teadma talvisest hooajast (PM)]

Postimees.ee avas vaktsiinikülje
[Postimees.ee avas valimiskülje (PM)]

Galerii: koeraomanike võiduajamine Alpides
[Galerii: koerarakendite võiduajamine Alpides (PM)]

Rekkatäis sibulaid ootab «Meisterkotkast»
[Rekkatäis sibulaid ootab hakkimist «Meisterkokas» (PM)]

Trapido ja Soosaar kolivad kokku
[Trapido ja Soosaar pürivad riigikokku üksikutena (PM)]

2013. aastal võib Eestis toimuda tolmuimejate MM-etapp
[2013. aastal võib Eestis toimuda autoralli MM-etapp (PM)]

Vanemuise „Pehastus” jõuab Helsingisse
[Vanemuise „Puhastus” jõuab Helsingisse (EPL); olen kunagi eksamil eritlenud puidu pehastumise etappe, sellest siis sage valestilugemine puhastamine → pehastamine]

Üleskutse: teata oma suitsetamisest
[Üleskutse: teata oma suitsetamisest loobumise kogemusest (PM)]

Lukašenka andis kahekordse ametivande
[Lukašenka andis järjekordse ametivande (PM)]

Üldhaiglas peab märatseva patsiendi jaoks olema vaarao Tutanhamon
[Üldhaiglas peavad märatseva patsiendi jaoks olema rihmad ja põll. Vaarao Tutanhamoni hauakambrit ei suleta (PM)]

Väino paiskus üle väinatammi piirde
[Volvo paiskus üle / väinatammi piirde (MM)]

Pärast seda varastas Koit majast jalgratta, mootorsae, raadio, antiikse laevakella, teatrikoti, 6 teelusikat, rahakotist ligi 6000 krooni ja presidendi seljakoti.
[Pärast seda varastas Koit majast jalgratta, mootorsae, raadio, antiikse laevakella, teatrikoti, 6 teelusikat, rahakotist ligi 6000 krooni ja presendist seljakoti. (MM)]

Enne korteri müüki paranda pead
[Enne korteri müüki paranda pisivead (PM)]

Öine muusikakuulaja peab palvemajas harjuma vaikusega
[Öine muusikakuulaja peab arestimajas harjuma vaikusega (PM)]

Galerii: nii läksid p...e Tartu uued linnaliinibussid
[Galerii: nii läksid teele Tartu uued linnaliinibussid (PM)]

Parteidest on kõige rohkem natse.....
[Parteidest on kõige rohkem naisi Keskerakonnas (PM)]

Riskianalüüs tuvastas Eestis ohtliku kaheksajala
[Riskianalüüs: Eestis on kaheksa ohtlikku üleujutusala (PM)]

Kuressaare gümnaasium käis Soome messil hiiredelegatsiooniga
[Kuressaare gümnaasium käis Soome messil hiigeldelegatsiooniga (MM)]

Lisatud minisea kommentaar!
[Lisatud ministri kommentaar! (PM)]

Voodikaubandus tõotab kümneid tuhandeid eurosid
[Kvoodikaubandus tõotab kümneid tuhandeid eurosid (MM)]

Hõimupäev saab kristlikuks tähtpäevaks
[Hõimupäev saab riiklikuks tähtpäevaks (PM)]

Karupersest ellu astuja jääb koduta
[Kasuperest ellu astuja jääb koduta (EPL)]

Naistel lubatakse vähem seksida
[Naistel lubatakse vähem eksida (PM)]

kaitse klassikaliste sigade katku vastu
[kaitse klassikalise sigade katku vastu]

Lohakad sakslased on hädas töö leidmisega
[Loksalased on hädas töö leidmisega (PM)]

Prints William palus venna naiseks
[Prints William palus venna isameheks (PM)]

Tartus avab uksed linna esimene geibaar
[Tartus avab uksed linna esimene veinibaar (PM)]

Õhumüüjad tõstsid taas hindu
[Kütusemüüjad tõstsid taas hindu (PM)]

Tallinnas peetakse kahekümnendat korda turismimessi Tõurest
[Tallinnas peetakse kahekümnendat korda turismimessi Tourest (PM)]

Pakane püksi!
[Pakane püsib!]

European Crocodile
[European Council]

* * *

Valesti loevad ka teised!

Juba pooled tartlased lähevad hauda
[Juba pooled tartlased lähevad hauda urnis (PM)]

Vettinud närilised võivad ohustada viljapuid
[Teadlane: vettinud lumi ja närilised võivad ohustada viljapuid (PM)]

26.2.11

L, 1524. päev: poodlemas

Taas T. linnakeses poodlemas, pilte tegemas (toomkirik meets HDR) ja teises keskaegsesse keldrisse rajatud restoranis söömas. Taas istub mu haistmisulatuses inkontinentsiga vanur.

25.2.11

R, 1523. päev: What I have done to deserve this?

Nagu sellest veel ei piisa, et ma pean täna kella üheteistkümneks 38 lk lollakat sõnasõnalist tõlget toimetama (loe: uuesti tõlkima, seekord inimkeelde), on samad sõnameistrid tootnud veel 24 lk, mida pean samuti toimetama, mille jaoks sain kolm tundi tähtaja pikendust ja millest aiman halba, kui see on sama halb kui algusots. Eile õhtul olin kohal viimse lubatud hetkeni (ja juhtusin ära sõitma samas liftis direktoriga), täna siis erakordse ponnistusena saabusin tööle kellaajal, mil sama bussiga tulid tööle töömaja vastas oleva ehitusplatsi ehitajad ehk hommikuhämaras, mil maja veel pime ja mil ma muidu päris sageli alles teist külge keeran.

Aga nagu ikka, on elul varuks halbu üllatusi, sest sellest viiest tunnist, mis kulub selle 24 lk peale (mis on natuke lobedam tekst ja seega ka ämbrisse astumise kohti natuke harvem), veedan neli tundi maadeldes sellega, et dokument ei avane. Umbes kaks tundi veedame koos itimehega, küll käib ta kohal, küll räägime telefonis, küll saadame meile, küll ta tegeleb failiga võrgu kaudu. Alustasin lühema jupiga, see ei avanenud, tegin suuremat, siis tuli itimees appi ja siis läks kass kappi, sest ei avanenud enam ka suur fail, mida olin paar tundi hoolsasti toimetanud. Grrrr.... Mõne aja pärast manas itimees kuskilt välja mingi varukoopia, kus enamik tollaseid parandusi sees; olin õige tark ja salvestasin selle haldussüsteemist eraldi ja töötasin sellega kuni õhtuni, mil – algsest tähtajast kuus ja edasi nihutatud tähtajast kolm tundi hiljem – sain saata valmis toimetuse ära. Küll meiliga, sest tõlkehaldussüsteemis olev fail püsis ikka vakka.

Luban kolleegidele teha kogu kupatusest esmaspäeval suulise ettekande. Loodetavasti saan nädalavahetusel rahuneda.

24.2.11

N, 1522. päev: viderunt omnes

Avastan, et telefonidesse läheb tavaline kõrvaklapijuhe. Kuulan seega raadiot ja kohalik ingliskeelne raadio teatab, et nende uudised on üleval ka nende kodulehel. Nuu jaa, kui pidada 9. septembri 2010 teateid uudisteks. Austraalias olevat seadus, et uuteks tohib nimetada ainult kuni 6 kuud vanu asju, mille alusel tahtnud keegi minna riigi vastu kohtusse, et miks on ühe osariigi nimi New South Wales, kuigi see on tunduvalt vanem kui 6 kuud.

Hiljem satun kohaliku klassikaraadio peale ja meenub tudengiaegne pidu, kus oli rohkesti muusikatudengeid ja üksvahe oli arutluse all üks kahest nimepidi teada olevast XIII sajandi heliloojast, Pariisi Notre-Dame'is* tegutsenud Perotinus. Seltskonna ainus ametlik vanamuusik uneles niisama ja äkki küsis: „Mis bändist te räägite?”

Mis muidugi meenutab seda, kuidas tulemas oli suurem pidu ja küsiti, kes saaks majutada kaht mujalt saabuvat naistudengit, ja äkki teatas üks meestudeng: „Ma võtaks nad oma poole, aga... see... mul on väga väike...” Vähem kui poole sekundiga, st veel enne seda, kui ta jõudis öelda sõna „tuba”, oli laginal naerma hakanud kõige kiirema reaktsiooniga ühingukaaslane ja üks ühingu ajalukku läinud kuldütlustest oligi tekkinud.

Õhtul paks udu.

* Ärge kujutage Perotinuse ümber Notre-Dame'i selle praegusel kujul, sest praegune hoone ehitati pisut hiljem**. Perotinuse ajal oli Pariisi toomkirik pigem romaani stiilis pimedavõitu väiksem massiivne ehitis, isegi erakordselt lai (6 m) tänav kirikuesisele platsile oli veel rajamata. Kaks Pariisi Rooma ajast läbistavat magistraali olid 2,4 m laiad, ülejäänud tänavad sellestki kitsamad. Cité saare hoonerägastikus oli peale kuningalossi ja toomkiriku veel 20 muud kirikut.

** Ei ole päris tõsi: gooti koor oli juba valmis (1163–1177). Ristlöövid valmisid pärast 1196 ja kesklööv oli 1208 peaaegu võlvitud, samuti oli alustatud läänefassaadi alaosa. Umbes 1225 valmis läänefassaad, umbes 1250 tornid ja põhjapoolse ristlöövi roosaken, 1260. aastatel valmis ristlöövide ümberehitus, kogu kirik 1345.

23.2.11

K, 1521. päev: väkk ja pussuhais

Tööl toimetada taas jube pikk tõlge, mis on tegelikult kasutusliides (loe: koosneb väikestest sisutihedatest pudinatest), mille originaal kõnetab kasutajat semulikult ja mille on tõlkinud mitte kuigi sõnaosav tõlkija, saades peaaegu sellise eemaletõukava tulemuse nagu eesti tõlke-kolekirjanduses alati, kui keegi tegelastest räägib inglise keelt muud moodi kui kirjakeeles. Brrr. Võiks teha enampakkumise, mitu protsenti see jahumise äratoimetamisel lühemaks läheb.

Aga ootamatu põnts on viimasel hetkel lõunale minekul. Nimelt eks ega ma ole hulk aega käinud mujal hoonetes lõunal, ikka muginud niisama maja sööklast või automaadist ostetud võileiba. No täna, kui kavatsen toituda tervislikumalt, lähen tavalisse sööklamajja ja mind ei lasta kaardi näitamise peale sisse!!! Kästakse panna ülekuub röntgenisse!! Siin oldud viie aasta jooksul täiesti esimest korda. Olen muidugi mõista rabatud. Kui alustan lennuvälja-striptiisi, öeldakse (või vähemalt aiman öeldavat, sest see on ju nagu aamen kirikus, et turvaahvid on umbkeelsed mühkamid), et ei ole vaja, pange ainult jope. No panen jope, värav teeb muidugi piiks-piiks, mispeale ajan käed laiali ja turvaahv võtab käsidetektori. Kästakse tühjendada parem püksitasku ja minna uuesti värava vahele. Tühjendan. Värav piiksub. Siis meenub, et võtmed jäid vöö külge. Värav piiksub. Siis leitakse, et mul piiksub midagi ka vasakul küljel. Laon sealt asjad välja (telefonid, taskurätid, peenraha) ja alles siis leiab turvaahv, et kõik korras, võib minna. Muidugi selle peale värisevad mu käed vihast juba nii, et panen peenraha taskust mööda; turvaahv hüppab peatama laiali veerevaid münte (täpselt nagu „Fawlty Towersi” osas The Kipper and the Corpse hüppab Manuel tantsima flamenkot). See on ainus koomiline moment kogu asja juures, sest osa münte veereb röntgenimasina alla. Kui esimest saaki mulle tagasi pakub, löön käega ja mõmisen midagi arusaamatut (sobilik oleks lausuda go f*** yourself, aga seda ma tema keeles ei oska, või õigemini tuleks öelda, et hakka koguma ja mine keelekursusele). Just eile toimetasin tõlget, kus kirjeldati, kuidas toimub inimeste viisakas kontrollimine, ja seega tean, et praegune ei ole seda sugugi. Kavatsen probleemi lahendada nn Soome meetodil ehk kaebusega, mida ma erakordselt vara lõunalt tagasi jõudnuna kohe teengi.

Kaks minutit hiljem helistab turvaülem ja teatab, et on meilile saatnud lingi 18. II kuskil eetris olnud videolõigule mingist intsidendist või ajakirjanduslikust katsest, mille eesmärk ja seotus äsja kogetud turvapeedistusega jääb segaseks, ning helistab üle, kas ma ikka sain aru. Valetan, et sain: vastasel korral hakkaks ta mulle seda kindlasti seletama, mis on pingeline, sest kuigi minu prantsuse keel on tunduvalt parem kui tema inglise, ei saa ma tema jutust kõike aru. Sellest hoolimata teeb ta seda siiski. Saab teada, et pärast midagi (mida, seda ma ei saagi aru) kõiki muid inimesi kui asjaomase asutuse enda töötajaid nüüd lauskontrollitakse, aga see jäeti muudele Kirikmäe inimestele ütlemata.

Ei imesta.

22.2.11

T, 1520. päev: let me steal this moment from you now

Ilus päikesepaisteline päev ja juhtub jälle see, mis juhtunud lugematu arv kordi: mind on tabanud loominguline laiskus, ei viitsi töö äärest lõunale minna (et „teen veel natuke” jne), aga siis ühtäkki on lõunale minekuks liiga hilja.

Muidu üpris loid blogipidamine käesoleval kuul tuleb sellest, et tööl on läbida jubedad tekstikogused ja pärast ei jaksa ma blogimiseks enam sõrmi liigutada. Mu suhtlus toanaabriga on samuti kuivanud kondikavani „Tere hommikust!—Ma lähen nüüd lõunale!—Tere jälle!—Head aega!” ja iga päev ei tule ette isegi tõlkepärle, mille peale pahvatan naerma ja pean siis selgitama, nagu täna tõlkes seisnud väidet, et Itaalias elab 6·1013 inimest. Toanaaber märgib, et ei ole imestada midagi, katoliku maa ikkagi.

Teel bussipeatusesse on maa soolast valge nagu Saksa suurfilmi „Kolberg” (1945) suvistel võtetel. Bussi peale jõuan kiirusega, mille eest koolis kehalises panduks senisest parem aastahinne.

Õhtul kõbin kuu alguse loomaaiapilte ja saan blogisse ülespanemiseks paar portreed, millega käesolev blogi jälle elavneb.

21.2.11

E, 1519. päev: take a walk down memory lane with me

Tänahommikused rõdukülalised on punarind ja see pruun lind, keda E nägi ükspäev ja keda arvasime olevat nõmmelõokese.

Koridori on tekkinud kandekott vana tekiga, peal vihikust rebitud paberil häbelik silt Gratuit. Lähedal seisab ka mõni vana radiaator – mis tuleks alla viimiseks tükeldada, sest pikim (üle 3 m) ei mahu trepist keerama – ja on kiusatus tõsta silt meetri võrra vasakule.

Kandsin nädalavahetusel samu pükse kui tööl ja panin töötõendi kapi peale. See on seal rahus ka siis, kui ise tööle lähen: turvamees juhatab valvelauda, sealt antakse ajutine kaart. Lõuna ajal käin õigel kaardil järel, aga selgub, et õige kaart on välja lülitatud; kui jõuan (ust avades ajutise kaardiga) valvelauani, istub seal keegi teine kui hommikul ega tea midagi targemat öelda, kui mis kell õige inimene tuleb. Tööd on aga sedavõrd, et jõuan järgmine kord alles õhtul; siis on seal kolmas inimene, kes aga teab ja saan ajutise kaardi ära anda ning õige kaardi taas korda.

Toimetatavas tekstis mainitakse näitlemiselemente sisaldanud koolitust, mille peale meenub ainus isiklik kokkupuude taolisega, ja tuleb peale hirmus naer, sest mis te arvate, kas ma püüdsin tookord lahendada läbimängitavat katastroofiolukorda huumorivõtmes? – Muidugi!! Tõsiseks mängimiseks oli stsenaarium, pardon my French, lihtsalt liiga loll – nii vähe kui ma tean lennundusest, tegutsevad reisilennukite piloodid hädaolukorras teatud eeskirjade järgi ja analoogia põhjal võib oletada, et nad on seda väljaõppes vähemalt korra läbi mänginud ega paanitse nii, nagu arvasid koolitajad. Õnneks ma midagi täpsemat tollasest koolitusest ei mäleta; tahtlik unustamine on näe siiski võimalik.

20.2.11

P, 1518. päev: killud toovad õnne

Kes läheb magama vara, see ka virgub vara. Poodlemine on ekstreemsport ja seetõttu läksime eile magama nii üheksa paiku. Nuuh, esimest korda vaatasin kella kell kolm, siis pool kuus ja siis pool kaheksa. Seetõttu oli ärkamine täna varajane ning pärast metsaskäiku  ja lõunasööki avastasin, et kuule, kell on alles kaks (nagu kunagi oli kella kahest tulnud nn isa Stone'i sarnane külaline ja keegi meist leidis hulk aega hiljem kella nelja paiku, et tema seltskonnas on möödunud ainult kaks tundi).

Muidu uuendan uue kursuse jaoks õppematerjale, mis võtab ikka rohkem aega kui arvata.

Siis teeme pannkooke ja moosi tagasi viies libisevad moosipurgid käest. Olen jõudnud selleks hetkeks kööki, aga mitte täielikult tööpinna kohale. Maha maandub purk, milles kummitaoline maasikamoos (mida me niikuinii ei söönud), mille klaas puruneb mõnemillimeetristeks kildudeks (mida mitu satub sussi sisse), aga moos ise jääb terveks (see on nii tahke moos, et jääbki). Poolsöödud vaarikamoosi purk on visuaalsel vaatlusel terve, aga ei hakka riskima, viskame ka selle ära. Pärast puhastan köögipõrandat hoolikalt, kuivalt ja märjalt.

Pühapäevaste argitoimetuste sekka kuulub veel see, et olen tänasel jalutuskäigul astunud mõlemat jalga pidi selle asja sisse, mida prantsuse kultuuriruumis lebab ohtralt tänaval, ja panen kingad kraanikaussi kange põrandapesuvedeliku lahusesse likku.

19.2.11

L, 1517. päev: tänavaremont

Rahu ja vaikus, sest kilomeeter maa poole remonditakse tänavat. Eks parim rõõm ole ikka kahjurõõm, mis tähendab, et jälgin, kas mööduvad autod (sh politsei) tulevad paari minuti pärast sama targasti tagasi. Tulevad. Kui õhtul linnast tuleme, näeme, et autod sõidavad päris tavalise kiirusega, ja ma nendin, et elab ikka palju inimesi korteri ja remondikoha vahel (aga ka nemad tulevad tagasi).

Feisspukkis teatab tudengiaegsest sõbrast põhimõtteline jalakäija ja rattasõitja, et ta sai just tehtud dokustaadi diving licence. Peale meie loevad veel paljud seda valesti ja heidavad talle ette, et et tu, Brute.

Muidu käime T. linnakeses poodlemas. Kuivõrd mõlemal on oma plaanid, lepime kolmes kohas kokku, et kohtume see-ja-teine kell seal-ja-seal. Esimesest saan uue kõvaketta ja läpaka alaldi. Kesklinnas on ühe paljulubava poe asukoht ununenud; lülitan hetkeks sisse andmerändluse ja vaatame internetist. Edasi kammin pisut üht raamatupoodi (vaja oleks saksa keele grammatikat) ja siis kolmveerand tundi üht teist raamatupoodi.

Siis käime raekoja platsis söömas. Olin alati arvanud, et T. kauni „raekoja” keldri restoran on hirmus noobel koht; ei ole. Seda peavad praegu kaks ukrainlast. Istun näoga saali poole ja E istub ukse poole ning kui tekib küsimus, kus on kemmerg, siis panen ette rahulikult vaadelda ja võtta aega. Ühe suurema laudkonna sööming jõuab faasi, mil selle liikmed hakkavad ükshaaval luusima mööda keskaegse keldri kõikvõimalikke uksi ja urkaid ning nad jõuavad seigeldes meie lauast mööda ühe ukseni, kuhu sisenevad ja kust naasevad joonelt oma lauda alles keskmiselt 2 minuti pärast.

Pärast turuplatsilt rõdukaunistus ja jaama poole kõndides näeme, kuidas toomkiriku ees platsil – mis tänavasildi järgi on toomkiriku surnuaed – tülitab TV-võtterühm jalakäijat. Reporteril on käes tort ning oletades, et varem või hiljem on see jalakäija näos, möödume suure kaarega ja sinnapoole vahtimata.

T. raudteejaamas seisab kaugemal haruteel nn Itaalia TGV, mida mõni raudteelane kapoti alt uurib. Kui ära sõidame, näeme, et veduri nina on suisa lömmis!

18.2.11

R, 1516. päev: püsivus viis sihile ehk Somewhat as a voice in the wilderness, I would like to pass on a few thoughts

Leian uue viisi, kuidas pildistada rõdul rasvapalli küljes askeldavaid linnukesi: tuleb hiivata end akna lähedale rõduukse ja -akna vahele varjudes ning rõduukse akna juurde pista ainult fotokas, aga mitte pea.

Käin lennujaamas vastas. Minek on kiirevõitu, sest mul oli mälestus, et lennuk saabub pool tundi hiljem. Hea, et lennujaama veebilehelt tunni enne oodatavat saabumisaega järele vaatan ja saan kohe laua äärest püsti karata.

Bussiraamatus käsitletakse parasjagu seda, kuidas Apollo-projekti esiajaloo ajal (st enne Kennedy kuulsat kõnet 25.5.1961, mis pani Kuu-lennu suure kella külge) võeti kolmest võimalikust lennuskeemist tõsiselt üksnes kaht, otsestardiga lendu (kogu krempel lendab Maalt otse Kuule, maandub seal ja lendab sealt tagasi Maale – kuigi see eeldas kolossaalset kanderaketti, mis jäigi ehitamata) ja lendu Maa-orbiidilt (olemasolevate kanderakettidega pannakse Maa-orbiidile kosmoselaeva jupid, millest siis koostatakse Kuule lendav kosmoselaev, mis sinna maandub ja lendab sealt tagasi Maale – kuigi üheks Kuu-lennuks tulnuks Maa-orbiidile lennutada kuni 15 raketti). Kolmas skeem oli Kuu-orbiidiga lend, kus Maalt startinud kosmoselaevast eraldub Kuu-orbiidil väike kaheastmeline maandumismoodul (LM), mis maandub Kuule, sel ajal kui meeskonna- (CM) ja teenindusmoodulist (SM) koosnev kosmoselaev (CSM) ise koos kolmanda meeskonnaliikmega tiirleb ümber Kuu, ja pärast tõuseb LMi ülemine aste Kuult ning põkkub CSMiga ning CM naaseb Maale. Suureks eeliseks see, et Kuule maandub (koos sealt stardiks vajaliku kütusega) mitte 38 tonni, vaid 4. Suureks puuduseks see, et tingimata on vaja põkkuda kaugel-kaugel Kuu-orbiidil. Seega siis 1960. ja 1961. aastal ajas Kuu-orbiidil põkkumise jonni üksainus inimene, John Houbolt, kes käis nn külast külasse ja muudkui kuulutas oma asja. Kuni siis ükskord sattus seltskonnale, kes teda lõpuks tõsiselt võttis ja tuli tema poole üle, ning siis 1961. aasta lõpus vahetas seisukohta ootamatult (keset mingit koosolekut) ka senine Maa-orbiidi-skeemi pooldaja Wernher von Braun ise. The rest is history. (Kuigi LMi mass oli lõpupoole ligi 15 tonni ja et CSMi projekteerimine algas varem, jäi rudimendina SMi taha suur mootorijurakas, mis algselt pidi kergitama Kuu pinnalt üles ja kiirendama Kuu paokiiruseni kogu mitmekümnetonnise CSMi.)

17.2.11

N, 1515. päev: laudas

Sel nädalal on olnud jubetu töökoormus, aga kui iga päev olen õhtul esimesel võimalusel tormanud otse korterisse – poodi minemata –, on ukselt tervitanud võigas lehk. Teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval. Sitt ja kusi kahekesi. Ükspäev oli kusi koguni veel soe. Ainus hea asi on see, et kõik kolm loiku on olnud sama vaiba peal ja sitt on olnud võrdlemisi kompaktsena, nii meetri raadiuses, samuti ühe, kuigi teise vaiba peal, ja kontsistents oli teisipäeval-kolmapäeval Bristoli skaalal nr 3, ainult täna nr 5. Nagu öeldakse, „see, kes peeretab kirikus, istub pingis,” on süüdlane muidugi see neljajalgne sõber, kes õue jõudes kohe esimesel muruplatsil akrobaatikat harrastama ei hakka ning kellel on sünnipärane komme sittuda mitte ühes, vaid jupphaaval umbes kaheksas kohas.

Nagu püsilugejad võivad täheldada, olen täna siin blogis kirjutanud koerte sittumisest rohkem kui eelmise viie aastaga kokku.

Käisin viimati poes laupäeval ja isegi kuivainete kapp hakkab tühjenema.

Ka muidu väike korrastamine, nagu nõude pesemine ja vahepeal laiali laotunud asjade tagasi panemine sinna, kus on nende koht.

16.2.11

K, 1514. päev: ei meil ole aega kurve võtta

AW&ST kirjutab, et teatud lennufirmas, mille lennukitega toimus kümne aastaga kolm suurt lennuõnnetust – 2000 Concorde'idele põõna pannud õnnetus, 2005 maandumisõnnetus Torontos (mida muide kandis CNNis otse üle, ma vaatasin ja veel mõtlesin, et tehnikasajand, vaatan lennuõnnetuse otseülekannet!!) ja 2009 Airbusi kadumine Atlandi kohal –, tehti turvaanalüüs ja selles leitud, et oluline turvarisk on ülbed lendurid, keda muu meeskond ja tehnikud kardavad ning ei ütle, kui midagi on valesti. Ning kuigi lenduritel on tungivatel põhjustel (lennuohutuse tagamiseks) lubatud eeskirju eirata, on asjaomased lendurid pähe võtnud, et neid võib eirata kogu aeg (huvitav, miks ma ei imesta?). Nüüd siis vaja viga parandada.

15.2.11

T, 1513. päev: vanad hobused

Käin praegu läbi oma fotoarhiivi selle mõningase tihendamise eesmärgil: nt paar esimest aastat pildistasin praeguse suure fotokaga pidevalt RAW+JPEG-vormingus ja alles eelmisel sügisel koitis, et mis mõte on teha ja eriti säilitada JPEG-pilte, kui pildihaldusprogramm haldab ja töötleb niikuinii RAW-pilte? Kettaruumi mõttetu raiskamine. Rohkem kui aasta pildistasin ilma asise pildihaldus-töötlustarkvarata, mis tähendab, et tollal ma pilte suurt eriti ei järeltöödelnud (või kui, siis mitme eri rakendusega, mis ei olnud optimaalne ja millega ei saanud nt parandada võtteaegu). Hiljutisel digiarhiivi märksõnastamisel (mis on peaaegu valmis) sai suurem tehniline praak välja roogitud, aga rookida on veel, ja nädalavahetusel siis jõudis järg 2008. a värvilisse sügisesse, mis pildid löövad ilmutamisel alles nüüd õigesti särama (sest selgub, et ma olen kasutanud automaatset valgetasakaalu). Mitmest pildist koosnevad panoraamid ja eriti HRD-pildid saab nüüd teha uuesti ja paremini (panoraamid saab teha töödeldud ja korrigeeritud üksikpiltidest ja HDR-pildid parema tarkvaraga).

Näide:

EnneNüüd
Enne......ja nüüd

13.2.11

P, 1511. päev: vesivann

Täna on pühapäev, kui bussid eriti ei sõida. Sõiduplaanirobot tuvastas, et lennujaama saaks nii, kui sõita maja eest kesklinna valmis juba laupäeva õhtul, siis veeta öö näiteks raudteejaamas, siis sõita sealt hommikul edasi. Eelistame siiski reibast jalutuskäiku läbi vara-varakevadise varahommiku jaamani, kust käib busse iga 20 min tagant. Pärast sama marsruut tagurpidi tagasi.

Pühapäev kulub sellele, et kougin poolteist aastat tagasi ehitatud heitemasina töötava maketi kahe koogu liikuvast vastukaalust välja peenraha ja asendan selle naeltega. Et naelad välja ei kukuks, sulatan peale küünlarasva. Algul üritan kuumutada otse pliidiplaadil, aga kui midagi suurt ei juhtu, siis taipan kasutada vesivanni – selle temperatuur üle 100 °C ei lähe ja küünlarasva pliidiplaadile tossama ka ei satu (kuigi, khm, satub vette ja sealt hiljem kastruli seinale, kust tuleb ära ainult kuuma vee all küürides). Suuremad rahad kui 1- ja 2-sendised võtan kohe kasutusse*, pisimündid sordin kilekottidesse; neid on ühtkokku üle kilo.

* ETV vana-aastakavas oli lõik Uue Ilma tegemistest ja seal oli episood, kuidas jalgrattur sõitis hangede vahelt läbi panemas posti külge Uue Ilma seltsi kuulutust ja siis lapsed lugesid seda kõva häälega. Leidsin, et nad oleksid võinud vanemate juuresolekul seda enne harjutada, sest saates lugesid nad sisseütlevas käändes olevat sõna „kasutus” kui kahest osisest, palataliseeritud s-ga liitsõna. Piinlik.

12.2.11

L, 1510. päev: väga kallis pesu

Kirikmäe prismas kohvikus ja poes. Esimeses saadakse meie prantsuse keelest aru, tuuakse õiged asjad! Teises saab müüja aru, et tavaline supermarketi-pesutükk ei saa maksta 423.30 €, nagu näitab kassaaparaat! Umbes kaksteist aastat tagasi oli mu kohalikus poes läinud kassaaparaat samuti lolliks ja arvas, et ma ostan terve kaubaaluse piima korraga. Hind oli uhke neljakohaline; hea, et ma ei maksnud kaardiga.

Pärast Kõrgmetsa maksimarketis lille- ja arvutiosakonnas, kust ma ostan jälle valet printeritinti, st mitte otseselt valet, printerisse see läheb – mu printeril on mehaanilised kaitsmed, et iga kassett läheb ainult õigesse pesasse –, aga noh seda ei ole hetkel vaja, kui just ma äkki ei pühendu mustvalgete fotode printimisele. Siis oleks mitmesaja pildi jaoks tint olemas.

11.2.11

R, 1509. päev: jätkame

Eilne andmekustutus telefonist oli nii põhjalik, et haihtusid ka andmeside seaded. Ma ei ole mobiilifirmast veel vist päris õigeid seadeid saanud, igatahes 3G või G vms asemel on andmeside sümboli juures saladuslik H-täht. Samas arvutist kontaktide ja kalendri uuendamisel tõmbus sisse ka kogu sünnipäevastik, nii et kohe tean, kellel täna on sünnipäev ja kellel ei ole.

Tööl on üle kontrollida dokument, milles 253 füüsilist lehekülge. Proovin, kas on füüsiliselt võimalik seda läbi käia ühe istumisega. Ei ole, 236. leheküljel tuleb pidada väike paus.

Tööl rakendatakse mõningad uued turvameetmed. Reede õhtul, parim sobilik aeg, ikka.

10.2.11

N, 1508. päev: tarkus tarviline vara

Koolitus, kus pajatatakse, miks toimetatud teksti on tõlkida parem kui toimetamata. Varustan end taskutäie hädalugemisega, aga koosolekusaali kavatis takistab. Õnneks töötab telefoni andmeside (New Scientist). Alguse poole on kohati huvitav, aga lõpu nn arutelu (mis keskendus ilusate sõnade tõlkimisele) ja eriti kokkuvõte on selline, et õigupoolest tulnuks koolituse keskel täidetud tagasisideleht parandada, et kvaliteet ei olnud „ootuspärane”, vaid „keskmine” (madalaim pakutu). Inglise onkel õpetab, kuidas teha toimetatavasse dokumenti autorile viisakaid märkusi, mis sellistena mõjuksid Eesti oludes irvitamisena (nt „Kas Te olete ikka päris kindel?” ja eriti „Olen Teie sellistest arvudest siiralt hämmeldunud!”). Saab teada, et eriti jõledat inglise teksti produtseerivad prantslased, ning kui naer saalis ja esineja vabandused on vaibunud, siis täpsustatakse, et prantsuse ja inglise tekst on lihtsalt erinevad: prantsuse tekst kajastab autori mõttevoolu, inglise tekst keskendub sõnumile. Teisest ettekandest saab teada, et mõningate romaani keelte tõlkijatele meeldibki just taoline toimetamata tekst, sest seda on lihtsam ümber (st tagasi) panna nende keelde. Kolmandast saab teada, et tavalise toimetamisega läheb inglise tekst 10% lühemaks ja kõva toimetamisega 20% ning kuidas lubatud oli 15 lk, aga kliendi tekst oli 18 lk ja pärast toimetamist oli 15 lk ning klient tänas ka veel – mis meenutas tudengiühingu ajakirja tegemist. Oli kord vaba ruumi poole A5 jagu ja tellisime sinna ühe kultuuriseltsi tutvustuse, mis saabus 2½ A4-lehel. Mahutasime selle sinna vabasse ruumi ja midagi olulist kaduma ei läinudki. Mainigem, et ajakirja teisest toimetajast saigi ajakirjanik ja mina praegu näe põhiliselt toimetangi.

(Vahepeal möödunud paari nädala vältel olen jälginud, kui palju kahanevad toimetamisega eesti tõlked. Ega ikka. Mõni protsent ainult, millel võivad olla sellised põhjused: toimetamiseks tulevad tõlked on paremad kui toimetamata lähtekeelsed tekstid; meile tulevad tõlked on paremad kui Eesti tõlketurul keskmiselt – mu toimetamiskogemuses on tõlge, mis oli enne toimetamist lähtetekstist 50% võrra pikem ja mille jutt ei mahtunuks piltide vahele. Muiste jälgisin tarbetõlgete mahumuutusi süstemaatiliselt ja võis järeldada, et inglise-eesti tarbetõlke maht on (tähemärkide järgi) lähtetekstist vahemikus 90–110%.)

Jälle targem: kui telefon küsib, kas varundame enne tarkvarauuendust, tuleb vastata JAH.

9.2.11

K, 1507. päev: Saksa sõdur kaevab kaeviku üksnes siis, kui tal on kasutada ekskavaator

Koolitus, kus õpetatakse teatud tarkvara „keskastmel kasutaja” trikke. Olen seda kasutanud kümme aastat ja oma arust ammu ülemal kesktasemel (eriti tänu taolisele elukoolile, kus probleemidele tuli leida lahendus ise, sest kuskilt mujalt, sh internetist abi ei saanud), aga samas kõiki õpetatavaid trikke ka ei tea (nagu et ma olen teatud andmebaasi söötnud ligi aasta üht parameetrit valesti, aga selle saaks parandada). Pärast on mul muidugi vaja hakata värskelt õpitut otsekohe proovima, aga mitmetunnise mässamise järel ütleb rakendus äkki, et andmebaas on kadunud. Südame alt tõmbab õõnsaks (sest kuigi on olemas eilne varukoopia, ei ole seal tänaseid muudatusi) ja hädas resetin arvuti. Andmebaas leidub uuesti ja saan jälle targemaks: andmebaasi ei saa korrastada (mis võtab aega) ja kasutada korraga.

Päeval postkontoris paki järel, õhtul udu.

Veidi aega pärast seda, kui koertega jalutamast tulen, heliseb uksekell ja seal seisab sama naisterahvas, kes ennist istus all lillekastide serval ja rääkis telefoniga, ning teatab, et vabandust, vale uks, mida mu prantsuse keele oskusega võib muidugi mõista, et ma olen vale musjöö.

Tekib küsimus, mis mõtteteri on parim kirjutada skaibi olekuks. E vaatab parasjagu käes olevasse anatoomiaraamatusse Evolution of the Human Head, aga ei leia sealt midagi toredat. Pakun, et võta minu omast (Heinkel He 162 Volksjäger/Spatz: From Drawing Board to Destruction), kus on hetkel käsil mootori juhtseadiste loetelu. Meenutagem vene komöödiast „Dembel” jagu, kuidas praapor oli keevitatud tünni ja väikese luugi kaudu etles lihtlauselisi mõtteteri sõdurimäärustikukst. Mul sõdurimäärustikku ei ole, aga on Saksa sõduri käsiraamatu „Der Reibert” viimane trükk, kus on ka sama häid asju, nagu juhuslikus lahtilöödud kohas seisev „Põhjanael on peaaegu täpselt põhjas” koos pildiga, millel omaaegse kvaliteedimärgi stiilis inimkujutis.

8.2.11

T, 1506. päev: great & blue

Eile ei old nagu mudagi, tänane töömass saab valmis ja hulk aega kestavad selle järelmid; siis selgub, et 50 lk toimetus ei ole mitte homseks, aga reedeks, ja siis äkki selgub ka see, et esmaspäevaks on kokku toimetada tugevasti üle 250 lk. Vahepeal kaks koolitust kah.

Satun feisspukis ingliskeelsesse vestlusse, kus tuleb mainida rasva- ja sinitihast. Kes ei tea, uurigu järele, see saab siis aru ka, miks ma kasutan parem ladinakeelseid nimetusi.

Filmiõhtu sisustab vana hea Beavis & Butt-head Do America (1996). Olid ikka vanasti ajad ja kombekad noorukid!

7.2.11

E, 1505. päev: päike!

Pärastlõunal, kui päike kuldab piki tööakna alust tänavat, läigatavad akna vastas kuuse ladvas nokki kaks varest. Ei tea, vahest takseerivad nad, kas saaks sinna ehitada pesa.

Õhtul 10,0 °C. Uus kuukaart. Postkastis on tuludeklaratsiooni paberid – selline au esimest korda nende aastate jooksul! Pärastpoole käib rahvaloenduse paberil järel rahvaloenduse vanamees (kuigi algul rääkis ta 1. veebruarist ja paberil endal seisis 15. veebruar).

Kadund bussiraamat leidub pärast põhjalikku otsimist, mille tulemusel leian üles muid kadunud asju.

6.2.11

P, 1504. päev: Reagan 100 ehk and I wait and I wait and I wait and I wait and I wait and I wait

Panin ükspäev rõdule rasvapalli juurde valmis statiivi ja sellele peale varjekatted. Nüüd paigaldan hämaras katete alla fotoka ja selle küljest ukse vahelt juhtme arvutisse. Istun siis toapõrandale varju ja ootan.

Ja ootan.

Ja ootan.

Siiras lugupidamine nende vastu, kes ootavad mitte soojas toas, vaid kuskil jääkülmas varjes. Brr. Kuigi toapõrand on ka päris kõva.

Iga paari minuti tagant tuleb siiski päästikut vajutada, et arvutisse tulev fotoka kujutis ei kaoks (sest seda saab sisse lülitada ainult fotoka tagant). Nähtavasti pelutavad fotokast kostvad klõpsud linnud eemale. Püüan siis kuulatleda, millal linnud pallil askeldavad.

Ei midagi.

Pooleteist tunni jooksul valmib nii 120 pilti, millel täpselt ühel on sinitihane. Muidugi mitte kuigi esinduslikus asendis ja muidugi lendas ta klõpsu peale minema. Vahest peaks mähkima fotoka millegi sisse, et ei klõpsuks.

* * *

Pärast käime metsas, kus ma kuulen oma arust laulurästast.

* * *

Filmiõhtu eeskava on ゲド戦記 (2006), millega aimame, et oleme ära näinud Ghibli stuudio loojangu alguse. Animefilmide entsüklopeedia (The Anime Encyclopedia, 2. tr 2006) mainib ettevaatlikult (autorid ei olnud filmi ennast veel näinud), et selle lavastaja Gorō Miyazaki senine panus animemaailma on olla Ghibli stuudio muuseumi direktor ja Hayao Miyazaki poeg. Algul ei saa film kuidagi vedama ja isegi pildikeele järgi on raske uskuda, et see on Ghibli stuudio toodang. Aeg-ajalt lehvitan DVD-karpi ja kinnitan, et sellel kujutatud stseen (kuidas peategelased kallistavad) peab ükskord ka tulema, nii et päris lootusetu asi siiski ei ole. Wikipedia loetleb, et filmi aluseks oli neli muinaslugu, tiitrites on lisaks mainitud ka üht vana Miyazaki lugu (see on siis viies) ja Ghibli-spetsialistid võiksid veel loendada, mitmest vana Miyazaki filmist on siia filmi laenatud asju – või õigemini oleks vist parem loendada neid, millest laenatud ei ole.

Kuigi film kipub vahepeal hanguma ja kohati on sündmuste käik ette aimata, läheb umbes poole pealt mõneks ajaks paremaks, aga siis päris lõpp vajub uuesti ära.

Vahest päästaks Ghibli stuudio tulevikus see, kui nad hakkaksid oma nänni ka eksportima, et Totoro hankimiseks ei peaks enam moosima Jaapanisse suunduvaid turiste. Või siis mitte lootma filmiande pärilikkusele.

5.2.11

L, 1503. päev: jälle loomaaias ja sööklas

Kordame vähem kui kaks nädalat vana marsruuti ja käime naaberriigi turismikeskuses. Nüüdseks olen tuvastanud, kus asub akvaarium, ja Google'i tänavavaade näitas koha täiesti täpselt. Talve puhul on välisakvaariumides kohal põhiliselt külmaveekalad. Külastajaid ei ole üldse. Kõik kalad tulevad klaasi äärde huviga vaatama, sh merihobusaali kõik selgroogsed elanikud. Kuivõrd asutuses tohib käia koertega, kui need on rihma otsas, oleks huvitav neljajalgsed sõbrad teinekord kaasa võtta ja näidata läbi klaasi nendesuuruseid kalu.

Silitatavate mereelukate majas on klaasi taga ka mittesilitatavaid kalu, nagu mureeni saba, kust akvaariumist leidub hoolika otsimise peale ka kahe mureeni pead, hambulised lõuad laiali.

Troopiliste mereelukate maja on kujutatud allveelaevana ja seal on papist hai läbilõige (kuhu keegi on kirjutanud peale ka elundite nimetused nagu koolivend R osade nimetused treipingile, kuigi mitte rohelise vildikaga). Kaheksajalg tudib kahe kivi vahel praos, laevuke hulbib ringi ja jälgib terava pilguga. Haid tiirutavad ringi mitmesajakuupmeetrises basseinis, kus neil on oluliselt rohkem ruumi kui Talina Raekoja platsi peenes restoranis, mille kelner oli Mandarini hindu. Koerkalade ja odasabade basseinis on üks odasaba liikumatult selili ja ei saa teps mitte aru, kas see on surnud/mängu- ja pandud välja suure ämbliku (ja mitte krabi) taolise kõhtmise poole näitamiseks, või on juhtunud lihtsalt õnnetus. Basseini serval on hoiatussildid, et kuigi bassein näeb välja täpselt samasugune madal ja käpitav kui mujal kalade silitamise bassein, ei tohi siin kätt vette ajada. Huvitav, kui palju siin hammustada saadakse.

Troopikamaja tagaosas on vihmametsatuba, kus lendab ringi tuukan, kes, nagu tuukan ikka, on hirmus nunnu, aga ei taha suurt eriti pildile jääda. Tagatoas on suuremad troopikakalad, nagu mitut sorti piraajad ja elektriangerjas.

Väljapääs on ainult läbi nännipoe, kus peale elusuuruste pehmete karvaste tuukanite on ka pehmed karvased sägad ja haid, millel on nii suur ja sügav suu, et neid saaks kasutada ekstravagantsete labakinnastena.

Seejärel käime vaatame, mis on need kaks „ostukeskust”, mida kaks nädalat tagasi nägime. Selgub, et hoopis kinod. IMAX 3D ühel pool ja mingi Prantsuse kinokett teisel pool parklat. Siis toimub teine katse tungida kohalikku McDonaldsisse, kus akna peal pugib turske inimene. Osundan „Simpsoneid”: Come for the freak, stay for the food. – I heard they shaved a gorilla. Taas kord tormab meile vastu töötaja ja teatab midagi, millest saan aru ainult ühe sõna: „carte”. Muidugi keerame selle peale otsa ringi ja läheme üle parkla grillibaari. Pärast mõtleme, et see ju Prantsusmaa, äkki pakkus töötaja, et me mingu lauda, ta teenindab meid à la carte – mille peale ma naeran, et jube hale, aga samas mõistetav, et Prantsuse McDonaldsi töötajad võivad muidu jubedasti põdeda, et nad töötavad „restoranis”, kus ei olegi kelnereid, ja nad saavad rahvusliku eripärana seal siis kelnerdada (nagu Kreekas saab McDonaldsis osta õlut, millest mul on kuskil foto).

Grillbaaris on rahvast vähem ja meid istutatakse akna alla, kus minu kohalt on otsevaade meeste kemmergu ukseni. Tõsi, järgmisest lauast, kus istuvad naisterahvad, paistaks selle avanedes otse pissuaarideni. Söök sama, teenindus viisakam kui eelmine kord (no rahvast kah vähem) ja kella poole ühest aperitiivi tellimist suisa ei nõuta (nagu siinmaises grillbaaris kell pool kaks).

Edasi loomaaeda, kus seekord naeratab meile õnn jääkaru näol ja taas kord valmib tema ujumistuuridest paarsada pilti. Kui õnnestuks pisut kõbida tehtud videot (loe: maha võtta suuline kommentaar), saaks selle kas või siia üles panna.

Siis muidugi ka targad linnud hallpapagoid, kes kaheksakesi lendavad võre taha meiega jututama; nähtavasti mäletavad nad külastajate massist neid väheseid, kes räägivad nendega muul moel kui „Coco! Coco!!” röögatades (kui sedagi, sest kesse hallide papagoide peale ikka aega kulutab, kui olemas on ka kirjuid aarasid; samas aarade tarkust ei ole laboritingimustes teaduslikult uuritud, „sest aaradel on väga suured nokad” – dr Pepperberg, tõenäoliselt siin).

4.2.11

R, 1502. päev: müügiloba

Nea neus peale selle, et on reede ja algab nädalavahetus!

2.2.11

K, MD päev: jälle talv

Hommikul maa lumest ja soolast valge. Vahepealne 13 kraadi sooja on unustatud.

Bussiraamat kinnitab seda, mis aimdus juba Thomas J. Kelly mälestustest: Kennedy 1961. aasta mai kõne ajaks olid esimesed Kuu-lennu plaanid juba tehtud – ehk siis kohe pärast Mercury-programmi pidi järgnema Apollo-programm, mille nimigi otsustati juba 1960. Tehniliste vajaduste tõttu (kogemuste saamiseks) lisati vahepeale väiksem Gemini-programm. Samas Kuule (ning edasi Marsile ja Veenusele) tehtavate mehitatud lendude plaane hakati harutama juba 1950. aastate lõpus, mil inimene ei olnud käinud veel Maa-orbiidilgi.

1.2.11

T, 1499. päev: küünlapäev

Kuigi talve selgroog peaks olema raginal murtud, nagu teeb mitu korda Bruce Lee filmis Enter the Dragon (1973), on mitu kraadi külma, õhtul rõve külm. Ootan bussipeatuses 20 minutit, siis tuleb telefon ära panna (on tunda, kuidas see on taskus külm edasi), välja otsida kindad (mille peale tuleb buss) ja järgmised kümme minutit lugeda raamatut kinnastes kätega, kuni sõrmed taas üles soojenevad.

Tihased ja musträstad on rõdult üles leidnud rasvapalli. Peaks sinna juurde paigaldama fotoka. Proovime nädalavahetusel, isegi kui puudub automaatne liikumisandur.

Õhtul komöödia „2012”.