R, 1516. päev: püsivus viis sihile ehk Somewhat as a voice in the wilderness, I would like to pass on a few thoughts

Leian uue viisi, kuidas pildistada rõdul rasvapalli küljes askeldavaid linnukesi: tuleb hiivata end akna lähedale rõduukse ja -akna vahele varjudes ning rõduukse akna juurde pista ainult fotokas, aga mitte pea.

Käin lennujaamas vastas. Minek on kiirevõitu, sest mul oli mälestus, et lennuk saabub pool tundi hiljem. Hea, et lennujaama veebilehelt tunni enne oodatavat saabumisaega järele vaatan ja saan kohe laua äärest püsti karata.

Bussiraamatus käsitletakse parasjagu seda, kuidas Apollo-projekti esiajaloo ajal (st enne Kennedy kuulsat kõnet 25.5.1961, mis pani Kuu-lennu suure kella külge) võeti kolmest võimalikust lennuskeemist tõsiselt üksnes kaht, otsestardiga lendu (kogu krempel lendab Maalt otse Kuule, maandub seal ja lendab sealt tagasi Maale – kuigi see eeldas kolossaalset kanderaketti, mis jäigi ehitamata) ja lendu Maa-orbiidilt (olemasolevate kanderakettidega pannakse Maa-orbiidile kosmoselaeva jupid, millest siis koostatakse Kuule lendav kosmoselaev, mis sinna maandub ja lendab sealt tagasi Maale – kuigi üheks Kuu-lennuks tulnuks Maa-orbiidile lennutada kuni 15 raketti). Kolmas skeem oli Kuu-orbiidiga lend, kus Maalt startinud kosmoselaevast eraldub Kuu-orbiidil väike kaheastmeline maandumismoodul (LM), mis maandub Kuule, sel ajal kui meeskonna- (CM) ja teenindusmoodulist (SM) koosnev kosmoselaev (CSM) ise koos kolmanda meeskonnaliikmega tiirleb ümber Kuu, ja pärast tõuseb LMi ülemine aste Kuult ning põkkub CSMiga ning CM naaseb Maale. Suureks eeliseks see, et Kuule maandub (koos sealt stardiks vajaliku kütusega) mitte 38 tonni, vaid 4. Suureks puuduseks see, et tingimata on vaja põkkuda kaugel-kaugel Kuu-orbiidil. Seega siis 1960. ja 1961. aastal ajas Kuu-orbiidil põkkumise jonni üksainus inimene, John Houbolt, kes käis nn külast külasse ja muudkui kuulutas oma asja. Kuni siis ükskord sattus seltskonnale, kes teda lõpuks tõsiselt võttis ja tuli tema poole üle, ning siis 1961. aasta lõpus vahetas seisukohta ootamatult (keset mingit koosolekut) ka senine Maa-orbiidi-skeemi pooldaja Wernher von Braun ise. The rest is history. (Kuigi LMi mass oli lõpupoole ligi 15 tonni ja et CSMi projekteerimine algas varem, jäi rudimendina SMi taha suur mootorijurakas, mis algselt pidi kergitama Kuu pinnalt üles ja kiirendama Kuu paokiiruseni kogu mitmekümnetonnise CSMi.)