L, 1503. päev: jälle loomaaias ja sööklas

Kordame vähem kui kaks nädalat vana marsruuti ja käime naaberriigi turismikeskuses. Nüüdseks olen tuvastanud, kus asub akvaarium, ja Google'i tänavavaade näitas koha täiesti täpselt. Talve puhul on välisakvaariumides kohal põhiliselt külmaveekalad. Külastajaid ei ole üldse. Kõik kalad tulevad klaasi äärde huviga vaatama, sh merihobusaali kõik selgroogsed elanikud. Kuivõrd asutuses tohib käia koertega, kui need on rihma otsas, oleks huvitav neljajalgsed sõbrad teinekord kaasa võtta ja näidata läbi klaasi nendesuuruseid kalu.

Silitatavate mereelukate majas on klaasi taga ka mittesilitatavaid kalu, nagu mureeni saba, kust akvaariumist leidub hoolika otsimise peale ka kahe mureeni pead, hambulised lõuad laiali.

Troopiliste mereelukate maja on kujutatud allveelaevana ja seal on papist hai läbilõige (kuhu keegi on kirjutanud peale ka elundite nimetused nagu koolivend R osade nimetused treipingile, kuigi mitte rohelise vildikaga). Kaheksajalg tudib kahe kivi vahel praos, laevuke hulbib ringi ja jälgib terava pilguga. Haid tiirutavad ringi mitmesajakuupmeetrises basseinis, kus neil on oluliselt rohkem ruumi kui Talina Raekoja platsi peenes restoranis, mille kelner oli Mandarini hindu. Koerkalade ja odasabade basseinis on üks odasaba liikumatult selili ja ei saa teps mitte aru, kas see on surnud/mängu- ja pandud välja suure ämbliku (ja mitte krabi) taolise kõhtmise poole näitamiseks, või on juhtunud lihtsalt õnnetus. Basseini serval on hoiatussildid, et kuigi bassein näeb välja täpselt samasugune madal ja käpitav kui mujal kalade silitamise bassein, ei tohi siin kätt vette ajada. Huvitav, kui palju siin hammustada saadakse.

Troopikamaja tagaosas on vihmametsatuba, kus lendab ringi tuukan, kes, nagu tuukan ikka, on hirmus nunnu, aga ei taha suurt eriti pildile jääda. Tagatoas on suuremad troopikakalad, nagu mitut sorti piraajad ja elektriangerjas.

Väljapääs on ainult läbi nännipoe, kus peale elusuuruste pehmete karvaste tuukanite on ka pehmed karvased sägad ja haid, millel on nii suur ja sügav suu, et neid saaks kasutada ekstravagantsete labakinnastena.

Seejärel käime vaatame, mis on need kaks „ostukeskust”, mida kaks nädalat tagasi nägime. Selgub, et hoopis kinod. IMAX 3D ühel pool ja mingi Prantsuse kinokett teisel pool parklat. Siis toimub teine katse tungida kohalikku McDonaldsisse, kus akna peal pugib turske inimene. Osundan „Simpsoneid”: Come for the freak, stay for the food. – I heard they shaved a gorilla. Taas kord tormab meile vastu töötaja ja teatab midagi, millest saan aru ainult ühe sõna: „carte”. Muidugi keerame selle peale otsa ringi ja läheme üle parkla grillibaari. Pärast mõtleme, et see ju Prantsusmaa, äkki pakkus töötaja, et me mingu lauda, ta teenindab meid à la carte – mille peale ma naeran, et jube hale, aga samas mõistetav, et Prantsuse McDonaldsi töötajad võivad muidu jubedasti põdeda, et nad töötavad „restoranis”, kus ei olegi kelnereid, ja nad saavad rahvusliku eripärana seal siis kelnerdada (nagu Kreekas saab McDonaldsis osta õlut, millest mul on kuskil foto).

Grillbaaris on rahvast vähem ja meid istutatakse akna alla, kus minu kohalt on otsevaade meeste kemmergu ukseni. Tõsi, järgmisest lauast, kus istuvad naisterahvad, paistaks selle avanedes otse pissuaarideni. Söök sama, teenindus viisakam kui eelmine kord (no rahvast kah vähem) ja kella poole ühest aperitiivi tellimist suisa ei nõuta (nagu siinmaises grillbaaris kell pool kaks).

Edasi loomaaeda, kus seekord naeratab meile õnn jääkaru näol ja taas kord valmib tema ujumistuuridest paarsada pilti. Kui õnnestuks pisut kõbida tehtud videot (loe: maha võtta suuline kommentaar), saaks selle kas või siia üles panna.

Siis muidugi ka targad linnud hallpapagoid, kes kaheksakesi lendavad võre taha meiega jututama; nähtavasti mäletavad nad külastajate massist neid väheseid, kes räägivad nendega muul moel kui „Coco! Coco!!” röögatades (kui sedagi, sest kesse hallide papagoide peale ikka aega kulutab, kui olemas on ka kirjuid aarasid; samas aarade tarkust ei ole laboritingimustes teaduslikult uuritud, „sest aaradel on väga suured nokad” – dr Pepperberg, tõenäoliselt siin).