N, 1515. päev: laudas

Sel nädalal on olnud jubetu töökoormus, aga kui iga päev olen õhtul esimesel võimalusel tormanud otse korterisse – poodi minemata –, on ukselt tervitanud võigas lehk. Teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval. Sitt ja kusi kahekesi. Ükspäev oli kusi koguni veel soe. Ainus hea asi on see, et kõik kolm loiku on olnud sama vaiba peal ja sitt on olnud võrdlemisi kompaktsena, nii meetri raadiuses, samuti ühe, kuigi teise vaiba peal, ja kontsistents oli teisipäeval-kolmapäeval Bristoli skaalal nr 3, ainult täna nr 5. Nagu öeldakse, „see, kes peeretab kirikus, istub pingis,” on süüdlane muidugi see neljajalgne sõber, kes õue jõudes kohe esimesel muruplatsil akrobaatikat harrastama ei hakka ning kellel on sünnipärane komme sittuda mitte ühes, vaid jupphaaval umbes kaheksas kohas.

Nagu püsilugejad võivad täheldada, olen täna siin blogis kirjutanud koerte sittumisest rohkem kui eelmise viie aastaga kokku.

Käisin viimati poes laupäeval ja isegi kuivainete kapp hakkab tühjenema.

Ka muidu väike korrastamine, nagu nõude pesemine ja vahepeal laiali laotunud asjade tagasi panemine sinna, kus on nende koht.