K, 3921. päev: haige, joonistan

Alustuseks rekonstruktsiooni kõikvõimalikud katusekalded (tabelarvutus), kahe hüpoteesi järgi (Villem Raam: vana pikihoone külgseinte ja piilarite asend ristlõikes oli sama kui uuel (1425) kooril; v. Howen: sama kui uuel (1450) pikihoonel). Arvutan kogukõrguse, minimaalse kalde ja tõenäolise proportsiooni. v. Howeni hüpoteesi puudus on teadagi, et tüüpilise 54° katusekaldega pidanuks 5-löövise kodakiriku katusehari olema sama kõrgel kui praegu ehk väga kõrge. Raami omal on kergelt romaanihõngulise 40° kaldega (praegused külglöövid on 42,5°) 3-löövise kodakiriku katuseharja kõrgus 24,5 m ning katus ja sein kuldlõikes ning kõrgus ligemale sama kui laius.

v. Howeni hüpotees, et I torn pidi jääma pooleli: Raami põhiplaanil on torn praeguse kesklöövi läänepoolseimas võlvikus, v. Howeni arvates oli vana torn praeguse kohal, aga väiksem (torni paksenemisele ehitamise ajal viitab, et S-külglöövi W-viilul on petiknišid ja äärmine on osaliselt torni sees). Raam leidis 1950. aastatel praegusest eeskojast majavundamente; ma ei usu, et see petikniššidega viil kuulunuks ühele neist, sest olnuks täiskõrguses ja see on teise külglöövi viiluga samal joonel, kuipalju tänav lubab.

v. Howeni hüpoteesi üks argument on uks W-seina S-otsas, v. Howeni arust äärmise löövi keskel. Aga 1799. a vaatel on just selles kohas väljas mingi putka.

v. Howen: pikihoone ja koor olid algselt tugipiilariteta ja seega alghoone küljes, sest müüri ja piilari vahel on vuuk. Aga võib-olla on see vajumisvuuk, ilma mördi analüüsita ei saa öelda, kui palju vanem.

v. Howen: koor on sama vana kui pikihoone, sest selles on samasugused võlvikonsoolid. Lumiste ja Duboviku aruandes (1981, kui koori kaevati baptistide ristimisbassein ja nad kaevasid paar proovikraavi kooris ka mujale): koori all on põikmüür, võib-olla algsest kastkoorist, ja muid ehitusjälgi koori kesklöövi W-võlvikus ei ole.

v. Howen: algne pikihoone oli pseudobasiilika, võlvid sama kõrgel kui praegu kooris: usutav (tänu pseudobasiilikale oli katusekonstruktsioon lihtsam)

v. Howen: ei ole teada, mis oli enne Bremeni (Maarja) kabeli kohal (selle kohalt on 1425 a koor lühem kui käärkambri kohalt) või kus olid kaks XIV s lõpu kabelit: võib-olla olid viimased Raami rekonstruktsioonil torni kõrval (kust ta leidis hilisemate ehitusjärkude jäänuseid).

v. Howen: praegune peaportaal ei istu seinas täpselt, võib-olla on torni W-seina suhtes sekundaarne; 1799. a vaatel on S-portaal suurem kui praegu, algkiriku peaportaal võis olla S-seinas – ühelgi Tallinna keskaegsel kihelkonnakirikul ei olnud lääneportaali (oli ainult kahel kloostrikirikul kolmest: dominiiklastel ja Pirital). Sellise traditsiooniga olid Vestfaali ruutjad kirikud (Gotlandi mõju oli ka Vestfaali mõju).