L, 3924. päev: ajalugu

Roogin + värvin papagoidetagust seina. Haudujad I ja Lt tühjendavad kloaaki võimalikult kõrgel ja võimalikult suure kaarega. Alguses proovisin seina kiletada, aga kile haises, jäi panemata. Nüüd teibin seinale majapidamispaberi.

* * *

Digarist palju asju, sh Pirita kloostri 500. aasta raamatu („Eesti Pompei”, Tallinna maamõõtjate aruanne, et viil ongi ettepoole kaldu), kirikute hooldusjuhend (saan teada, et kella helistamine ei ole sama kui kella löömine, näiteks õigeusu kelli peamiselt lüüakse – kell on paigal, tila liigub; helistamisel kiigutatakse kogu kella, tila on paigal).

Leian rahvusarhiivist mitu Lucega seotud asja, sh kohtuasja aastaist 1788–90 (Gewalttat) ja mitu võlaasja. Üks allikas ütleb aastaks 1789, teine 1788–1790. 1787 sõitis Luce perekondlikel põhjustel korraks Saksamaale, 1788 kutsus ametijärglane, mõttekaaslane ja sõber Frey 1. lapse ristjatsile kohale ka Frau Pastorin Luce ehk Luce naise, mitte Luce enda (mis paneb mind arvama, et Luce oli siis veel ise Saksamaal), aga see ei saanud tulla ja märgiti kirikuraamatusse kui puudunu, aga 11. VIII sünnib Luce saladuslik II poeg Karl (Carl) Ferdinand (temast ei ole teada muud kui sünd – hilisem lisandus: Liivimaa 1811. a hingerevisjoni Kuressaare raamatus on Karl Ferdinandi kohta siiski mainitud, et on sõjakoolis; peab läbi lugema kogu Kihelkonna surmameetrika, äkki on seal; kogu perekonaga personaalraamatud seati sisse alles 1830. aastatel, millest Kuressaare koguduse (Luce elas alates 1801 Kuressaares) saksa pihtkonnast on olemas alates 1850. aastatest, aga selles ei ole ühtki Lucet. Kihelkonnas on selle aja kohta ainult üksainus hirmsas käekirjas meetrikaraamat.) Kohe seejärel (27. VIII 1788) suri Luce naine, varsti peale Luce tagasijõudmist Saksamaalt, mis tähendab, et ta jõudis reisilt tagasi millalgi suvel 1788. Väidetavasti sündis Karl Ferdinand mitte Lahetagusel, mille Luce oli ostnud 1785 ja kus pidi elama pärast Saksamaalt doktorikraadiga tagasitulekut, sest Pilguse ostis ta alles 1793, vaid Kuusnõmme mõisas (meetrikas siiski Lahhent). Luce eluloo (Napiersky) järgi tulnud Luce Saksamaalt 1792 kõigepealt Peterburgi ja alles sealt 1793 Saaremaale, aga samas on Frey III lapse ristimisel 1792 kohal „Dr. Johann v. Luce”. Muidugi mitte ei ole üldsegi mitte võimatu lugeda läbi kõigi Saaremaa kihelkondade aadli ristjatsiteated ja märkida üles, kes oli millal ja kus (aprilli alguseks loen läbi pool veerukilomeetrit Kuressaare eesti pihtkonna raamatuid ja saan seniolematu ülevaate Luce teenijatest); Frey elas hiljem Kuressaares ja tema perekonna andmed on ilusti Kuressaare saksa pihtkonna personaalraamatus, nii et vaatasin ta laste sünniteated pärast Püha meetrikast üle. 1794 sünnib Pilgusel Luce II abielu I laps ja 15. V 1795 kirjutab Luce oma arstikäekirjaga leheküljepikkuse eessõna Pilguse hingerevisjonile, kus lubab võtta enda peale kõik seaduses ettenähtud nuhtlused, kui andmed peaksid olema valed. Kusjuures Austria keiser oli ta nimetanud aadlikuks 19. III, aga revisjoni eessõnas kirjutab ta nime kaks korda von-ita (see-eest on nime järel üks kord M. D^r. ja teine kord Med. Doct.).

Lahetaguse mõisast muidugi ka seda, et esiteks oli pisike Fabian Gottlieb Benjamin, hilisem Fadei Fadejevitš, kõige rohkem kolmekuune, kui pere mõisa müüs, ja teiseks on mälestuskivi „Siin sündis kuulus meresõitja” u 700 m vales kohas, sest häärber ehitati kivi kohta alles nii seitsekümmend aastat hiljem.

Ja dr Anti Liivi väide, nagu mõelnuks Bellingshauseni sünni Pilgusel välja tema, ei ole ka päris õige, sest sedasi arvas ka juba Körber, kes nähtavasti pidas paljuks sõita kolleegi juurde Kihelkonnale ja meetrikast järgi vaadata.