13.7.17

N, 3733. päev: avastused, telefoni tehaseresett

Hommikul hääled sisse esimesele suurele kõvakettale (2007–2011; Fujitsu Siemens 750 GB), mis senini tolmab lauanurgal (põhiliselt öökullialusena, nagu on ruuteri peal viltrebane ja -konn, mille müümisel ütles müüja sõnad „Paras paar!”). Viimaseid kasutusmärke on aastast 2012, plõgiseb veidi, aga samamoodi plõgises see kogu see neli aastat. Seal istub valdav osa mu elektroonilist muusikakogu (pärast 2011. aastat on see täienenud vähe) ja tohutu pundar eelmisest läpakast kopitud väikesi dokumendifaile (mis tuleb uues kohas sortida). Järgmiseks võtan kasutusele uue suure ketta (LfÞ), siis kopin esimeselt suurelt kettalt (Lf) kõik uuele, esimene varjule, teine kasutusele; sellelt vajalikud väiksemad asjad 1 TB reisiketastele (Hg ja Mn), kuhu digipilte tuleb ainult viimasest viiest aastast, ning kogu fotoarhiiv väiksele 3 TB kettale, et äkki on eeloleval puhkusel aega tikkida fotoarhiivi taastamisega. Selle 3 TB väikese kettaga on see traagiline lugu, et see on ostetud eelmisel aastal ja vahepeal vedeles mitu kuud laual läpaka kõrval, et kohe-kohe varundan kõik eelmiselt kõvakettalt (Toshiba, 2011–†2017) sellele, aga näe ei olnud aega. Peale selle olin otsustanud, et kriitiline hetk hankida uus suur kõvaketas on, kui vaba ruumi jääb alla 300 GB, aga see töllerdas aasta algusest saati 315 GB kandis, vahepeal oli lausa 302 GB, aga siis rookisin vähe ja nii see kõik jätkus.

Mõtted on kaks nädalat tulevikus, uurin läbi kavandatava jalgrattamatka marsruuti (nagu elu on näidanud, on Google teinekord teede läbitavuse osas ülioptimistlik).

* * *

Päeval söömas (see nädal juba kolmandat korda).

Toimetan erakordselt uinutavat ja ülipikka dokumenti teemal, mille kohta kolleeg just ütles, et iga muu teema on huvitavam kui see (jutuks oli ühe teise teema halvasti tõlgitud veebikoht), üks suur väikestest juppidest koosnev segapudruline osa (kõik tugineb kolmele seadusetähele, eelmine tõlge kasutas kõiki, uus tõlge on kasutanud ainult üht, iga jumala asja kui kontrolli üle) saab läbi, rõõmustan enneargu, et tore, aga siis näen, et minu ettekujutus, et veel on ainult 20 lk, on vale, sest veel on 50 lk.

* * *

Õhtul küsib Eesti telefon, et sisemälu on peaaegu täis, kas ekspordime asju mälukaardile. Ütlen, et jah, ja peagi ütleb telefon, et 10 rakendusest üks ei teisaldunud. Varsti peale seda ütleb, et kasutusliides on lõpetanud töötamise. Väike rakendus, kas pole, aga mida teeb telefon ilma kasutusliideseta? – Paljugi (nt suhtleb tugijaamaga ja WiFiga), aga kasutaja ei näe. Aga nagu ütles üks anonüümseks jäetav arvutiinimene, et mida ta teeks, kui ei saaks guugeldada, ja nüüdisaegne vanasõna ütleks, et „kus häda kõige suurem, seal Google kõige lähem”, leian teise telefoni kaudu peagi, et ühelt poolt sarnaneb seisund Z3 vigurile sudden death, ja võin järeldada, et olen õnnelik, et see Z3 tuntud häda tabas minu eksemplari alles kahe aasta ja mitte juba kahe nädala pärast. Google soovitab järjest läbi proovida kuus või seitse lahendust, millest viimane ja kõige kindlam on viia telefon Sony keskusse, mis selgub olevat töölt veerand tunni kaugusel, kohe aiapoe taga.

Proovin igasugu resette (täpselt enam ei mäleta, mis järjekorras, aga mitut mitu korda): voolulülitist, täielikku väljalülitamist ja veerandtunnist ootamist, resetinupust (ega ma mäleta, kus see on), kõvemaks-nuppu koos voolunupuga, aga ei midagi peale selle, et nähtavasti tühjendab mingi vigur aku ja aku hakkab laadima. Nippide peale telefon küll käivitub normaalselt, aga ajal, mil oleks vaja avada ekraan, hakkab kasutusliides jälle mittetööle ja pilt kaob või hakkab kergelt hüplema veateade.

Lõpuks õnnestub umbes viienda nipi proovimisel (voolunupp all, käivitumisel sõtkuda vaiksemaks-nuppu) saada telefon käivituma turvarežiimi, kus pääseb juurde seadete menüüle, kust teen siis sellise drastilise asja nagu tehasereseti. Enne küsib telefon, kas varundame kõik asjad (rakendused ja meedia), vastan jah (ma alles ükspäe kopisin kõik fotod ära). Siis käivitub telefon uuesti, nagu täiesti uus telefon, isegi ekraani ülaserv töötab jälle normaalselt. Teisest telefonist ja Google’i kontolt saab varundatud asjad kätte (isegi pildid saab). Sedapuhku olen igasugu rakendustega muidugi ettevaatlikum.

(Hilisem täiendus: ekraani ülaserv lõpetas peagi töötamise taas ning augustis läks rikki ka ekraani alaserv. Viimases on – kes ei tea – kolm nuppu, millega pääseb avatud rakendusest välja või millega saab vahetada avatud rakenduste vahel. Ekraani ülaserva mittetöötamisest eriti kahju ei ole, sest telefoni keeramisel külili kolib kuva ülaserv ekraani muidu külgserva, aga alaserva nupud jäävad edasi vanasse kohta. Mõneti parandab asja kindarežiim, tagasinuppu vaikselt toksides võib nii 50. korraga see töötadagi. Üldiselt saab rakendustest välja telefoni välja lülitades; uuesti käivitub ilma avatud rakendusteta. Leian, et Z3 Compacti ekraani saab vahetada, aga enne hooldusse viimist tuleb aktiveerida panga koodirakendus ka siinmaises telefonis. Praegu pääsen Eesti pangakontole juurde ainult koodirakendusega, mis on Eesti telefonis. Nagu saad peagi teada, kallis lugeja, jukerdas juuli keskel siinmaine telefon (selle mälu sai alatihti täis ja telefon hangus, mil tark kasutaja lihtsalt ootab kannatlikult, sest see vähemalt ei tee asja hullemaks), aga Eestis-käiguga, mil peamist vatti sai teine telefon, olukord taltus. Põhjus selgus olevat mustmiljon avatud rakendust: nii lihtne on ju uus avada, jättes lahti ka eelmise. Nüüd ikka sulgen ka mõnikord.)

11.7.17

T, 3731. päev: taastan fotoarhiivi

Fotoarhiivi taastamisel on selgunud, et päris kõiki uuemaid faile ka ikka alles ei ole. X 2016 Hamburgist puuduvad näiteks algupärased failid, mis olid 4 GB SD-kaardil nr IV. Need katsid küll ainult neli päeva (4.–7. X 2016), aga teisalt oli neid üle 400 ning teemadeks tagumine pool südalinna esmamuljest (Speicherstadt), mudelraudtee, sadamaekskursioon, meremuuseum, pool linnamuuseumi, millest küll on alles rohkesti algupäraseid eksporte ja loodetavasti enamikust ka eelvaated. Et pärast 8 GB kaardi nr III (V – 4. X 2016) hooletut heitmist kotti lebas see seal rahus kuni eelmise esmaspäevani, ei olnud ma leidnud seda üles, seega eelmisel Eestis-käigul aprillis, pärast 8 GB kaardi nr V täitumist vormindasin eelmise vanema kaardi, sellesinatse nr IV ja olen võtnud sellele uuemaid fotosid. Teisalt tore, et see ei olnud nr III, kus on fotosid esiteks kaks korda rohkem ja teiseks V 2016 E võetud sugulase laenatud fotode ümberpildistused, mille järeltöötlus oli alles pooleli, osalt seetõttu, et osa fotosid hiljem skannisin ja puudus täpne järg, mis fotod on olemas ka skannina (skann on kvaliteetsem).

10.7.17

E, 3730. päev: Idioticon

Et täna paljust muust kirjutada ei ole, meenutan mai lõpus läbi saadud iidsõnastikku „Idioticon Hamburgense” (2. tr, 1755; Saksa Wikipedia artikli link; raamatu enda link: Google Books). (Loe: olen lõpuks välja nuputanud, kuidas saab märkmed telefonist siia blogisse ilma neid ümber tippimata. Sõnaseletus: idioticon ‘murdesõnastik’ < grc ἴδιος ‘omapära’.)

Märkmed algavad sõnastiku 100. leheküljest, alles siis hakkasin leide ära kopima.

Leiud jagunevad kolmeks rühmaks:
  • Tõlkeväljendid
  • Oletatavad laensõnad – sõnastikus on alamsaksa keele Hamburgi ja Ditmarscheni (Ditmarsche) murre XVIII saj keskelt, varasemast ajast kui vanim sõnastik, mida kasutati möödunud aastal ilmunud sõnastikus „Alamsaksa laensõnad eesti keeles” (link).
  • Muu: loomanimetused, huvitavad väljendid, kõnekäänud ja vanasõnad.
IH tekst on kopitud tuvastatud tekstist, kus on tuvastusvigu, mida olen üritanud parandada(nt silbi alguses kasutati fraktuurkirjas s-tähe asemel tähte ſ, mida sageli on tuvastatud f-täheks; u-tähe kohal oli kriips, mida sageli on tuvastatud ü-ks; ligatuuri „⁊c.” (et cetera, krõnks ⁊ tähendas ladina keeli et) on tuvastatud kuidas kunagi; poolitused on muutunud kord sõnavaheks, kord sidekriipsuks, kord üldse kadunud; fraktuurkirja suurtähtedega on tuvastamisel üks suur susserpusser). „z.E.” tähendab ‘zum Exemplis’ (‘näiteks’, tänapäevase z.B. asemel, ‘zum Beispiel’), lühend M. tähendab II trükki täiendanud kaasautorit, lühend it. juhatab sisse väljendi.

Lühendid mu kommentaarides: ASL – „Alamsaksa laensõnad eesti keeles”; EES – „Eesti etümoloogiasõnaraamat”; en – inglise keel; fi – soome keel; gml – keskalamsaksa keel; grc – vanakreeka keel; la – ladina keel; sv – rootsi keel.

Ja nüüd siis märkmed ise.
  • S. 36: Holt updohn ‘metsa üles töötama’ (Holt (de: Holz) ‘teatud mets’, up/op (de: auf, en: up) ’üles’, dohn (de: tun, en: to do) ’tegema, töötama’ > metsa üles töötama
  • S. 49: Dutten, Düttjen ‘tatt’ (IH: Dutten, Düttjen, it. Budden: Mucus e naribus infantum prominens ac pendulus. (väikelapse ninast pendeldav lima)) > tatt (ASL-is ei ole. EES: ƒƒ„läänemeresoome tüvi”, algne tähendus olevat [limane] seen, sest soome keeli on tatti puravik. Aga puravik nüüd mõni limane seen! Ei usu.)
  • S. 100: under de Hülle kamen ‘tanu alla saama’ (sama saksa keeles)
  • S. 111–112: kasten ‘ristima’ (vrd fi: kastaa ‘ristima’) > kastma? (ASL-is ei ole. EES: „Soome-ugri tüvi.”)
  • S. 112: Kate (IH: Bauer-Häuslein (talupojamajake).) > kate, katus? (ASL-is, EES-is ei ole.)
  • S. 112(?): Katt ‘kass’. Kõnekäänd he hett eenen Kopp als eene Kloster-Katt ‘tal on pea nagu kloostrikassil’ (ta on puupea).
  • S. 112: keddeln ‘kõdistama’ (ASL-is ei ole. EES: „läänemeresoome tüvi”.)
  • S. 114: kyken (IH: gucken, ſehen (vaatama, nägema), Holl. kyken. […] Kyk in de Kök: ein Mann, der immer Acht giebt, was beym Heerde und in der Küche vorgehet (mees, kes alati jälgib, mis toimub kolde ääres ja köögis – seega ei tähenda Tallinna suure suurtükitorni nimi käsku „Vaata kööki!”, vaid hoopis nimetust „Köökivaataja”!). (ASL-is on, kiikama < kiken, aga Kiek in de Köki seletuseta.)
  • S. 116: Kinjees (< Kind Jesus) ‘jõulukink’. (Äkki tuleb sõna kink siit? ASL-i arvates tuleb sõnast Schenke ‘kink’, aga siis toimunuks häälikumuutus e > i – kas see on võimalik, peab vaatama muudest laensõnadest, ma eesti häälikumuutuse teooriat ei tea.)
  • S. 118: Kladde 1. ‘sodi’, 2. ‘mustand’, 3. ‘sodivihik’ > klade. (ASL-is, EES-is ei ole.)
  • S. 130: vanasõna Wor de Klokke van Ledder is, un de Knepel een Voß-Swantz dar hört man de Släge nich wyt ‘kui kell on nahast ja tilaks on rebasesaba, ei kosta löögid kaugele’ (meelitajate kohta, kelle kiidujutt ei tee midagi paremaks).
  • S. 138: kõnekäänd He weet dar ſo veel af as de Krey vam Sünndage ‘ta teab sellest sama palju kui vares pühapäevast’.
  • S. 140: de Krölle (< Krökel) (IH seletab: Falte, Bruch (volt, rebend): plica, ruga, wird nur vom unförmlichen gebraucht. Krökeln vorn Kopp (kortsud otsaees): Runzeln auf der Stirne. Krökel im Booke: gebrochene Blätter, oder eingeſchlagene Ecken (raamatus katkised lehed või sissevolditud nurgad).) > krõll (teatud väike kuljus). (ASL-is ei ole. EES: < baltisaksa Krelle.)
  • S. 140: Kroos (IH seletab: Krug, Krus, irdenes Trinck-Geſchirr mit einem Schlag-Deckel (liigendkaanega savist jooginõu): cantharus argillaceus cum operculo: Belg. Kroer. Gall. Cruche. (Dan. et Kruus. G.) Die Griechen haben faſt daſſelbe Wort hrosos, welches Euſtachius dolmetſchet: keramegon kratera ‘fictilem craterem’.) > kruus (ASL: kruus < krûs)
  • S. 141: Kröſe (IH seletab: die inwendige Kerbe im Faſſe, wo der Boden eingekröſet oder eingefaſſet wird (soon, mille sisse käib tünnipõhi)) > kröös? (ASL-is, EES-is ei ole.)
  • S. 144: seletus, kuidas Hamburgis on kolme sorti püttseppi: Küper (või Kuper; teevad kaupmeestele hulgi), Böttcher (teevad igasugu väikesi asju) ja Kymer (teevad ainult suuri tünne, mille otsad ei ahene). IH: NB. In Hamburg unterſcheiden ſich Küper, die für Kauffleute ins groſſe arbeiten; Böttcher, die allerhand kleines Geräthe verfertigen; und Kymer, welche oben lit. K. beſchrieben worden. [S. 115: Kymer: ein Böttcher oder Faß-Binder, der nur groſſe Kübel und Gefäſſe machet, deren dicke Böden nicht abgeſchärffet und in die Stäbe eingekröſet, ſondern nur dicht angeſtoſſen werden.]
  • S. 145: lihtrahvalik ähvardus Jck will dy pedden, dat dy de Küte ſchall tom Halſe herutgahn ‘peksan sind nii, et sul tulevad soolikad kaelast välja’.
  • S. 146: Lake 1. ‘halvaks läinud liha- või heeringasoolvesi’ (IH: zergangenes Salz, Pekel, Brühe auf eingeſalzenem Fleiſche oder Fiſche, inſonderheit auf Heringen) > lake. (ASL-is ei ole. EES: < lakkuma (läänemeresoome tüvi).)
  • S. 147: vanasõna Deet lang hett de lett et lang hangen ‘kellel pikk on, laseb pikalt rippuda’ (IH: wer groſſe Mittel hat, der pflegt auch gern großzuthun (kellel on palju vahendeid, teeb meelsasti suuri asju)).
  • S. 147: Lakeband (IH: (Hr. M ſchreibt es Lagebank) groſſer Tölpel, langer und fauler Schlüngel (suur lollakas, pikk laiskvorst).) > lakekauss? (ASL-is, EES-is ei ole.)
  • S. 150: Lehe ‘vikatilüsi’ (IH: Senſe: falx mesſoria maior). Kahtlaselt sarnane sõna „lüsi” omastava käände vormile „löe”. (ASL-is, EES-is lütt ei ole.)
  • S. 157: Lurre […] 2. ‘vale’ (IH: falſches Vorgeben: figmentum malignum. Lahme Lurren: elende Lügen, da man nicht mit fortkommen kann, weil ſie gleichſam lahme Lenden, oder, wie man ſonſt zu ſagen pflegt, kurze Beine haben.) („Lurre” põhitähendus oli ‘reis’, „Lahme Lurren” tähendas kokku, et valel on lühikesed jalad.) > lurr? (ASL-is ei ole. EES: < lurisema (läänemeresoome tüvi).)
  • S. 158: Lüſeken-Knicker ‘täitapja’ (IH: der Daumen (pöial).) > täitapja (tõlkelaen)
  • S. 159: sõna „mädarõigas” päritolust – selle eeskujuks olnud saksa sõna (mille tänapäevane vorm saksa kirjakeeles on Meerrettich) esimene osa ei tähendanud algselt merd, vaid hobust (mära), sest sellega ravitud hobuseid, see on alles inglise nimetuses „horseraddish” (aga küllap muitsed rahvaetümoloogid eelistasid „mädarõigast” „märarõikale”): Mahr-Reddick; die Einfalt ſaget Mar-Etick(n) und vermeinetes Hoch-Teutſch gar fein zu nennen Meer Eſſig. Selbſt die Ober-Sachſen ſchreiben unrecht Meer-Rettich, als wüchſe er am Meere. Eigentlich heiſſt der Nahme ſo viel als Pferde-Rettich (von der Mähre, wie Marſchall, Marſtall ⁊c. alſo Marrettich, und nicht vom Meere. Angl. Horſeradiſh, weil dieſe Wurzel den Pferden heilſam iſt. M.) Belg. Maer-Radys: Raphanus ruſticanus, finapi Perſicum. Kilian. (ASL-is on rõigas ja märge, et „Medda Reijckas” oli eesti kirjakeeles olemas juba 1660.)
  • S. 164: vanasõna Dat kann nich miſſen, de veel drinckt, mutt veel p . . . ‘kes palju joob, see palju k…’
  • S. 164: Mödderſche ‘tädi’ (IH: Muhme. Vater- oder Mutter-Schweſter. In unſerer Nachbarſchaft ſagt man Medder, und ſelbiges bedeutet auch Cousine.) Vrd vanim säilinud eestikeelne kiri (XVI saj I p), mis algab tervitusega „Mu armes moder” (vana kirjakeele korpus: link).
  • S. 165: Moor ‘ema’ (IH: Mutter. Zuſammen gezogen aus Moder, wie Vaar aus Vader. Zwar höret man dieſes Wort faſt einzig unter den Bauren (tulnud samamoodi sõnast Moder nagu sõna Vaar sõnast Vader (isa); seda kasutavad peaaegu ainult talupojad).) > moor. (ASL-is ei ole. EES: < sv: mor ‘ema’. Aga sellest, et sama oli kunagi ka alamsaksa keeles, võib oletada, et see võis eesti keelde tulla ka varem, alamsaksa keelest, mitte alles Rootsi ajal rootsi keelest.)
  • S. 166: Moos ‘moos’ (IH: Muus, Gemüſe: pulpa. Brodt-Moos, Appel-Moos ⁊c). (ASL-is on, moos < gml: môs.)
  • S. 167: Mudde ‘muda, paks pori’ (IH: Made, Schlamm, dicker Koth. Jn de Mudde pedden: ins ſumpfige treten. muddig: wird gebraucht z.B. von einem Wege, der kothig iſt; von Waſſern und Geträncken, die unrein, dick und trübe ſind; vom Geſchmack der Fiſche, die aus ſchlammichten Waſſern kommen.(Esimene väljend on ‘porri astuma’, teine ‘mudane’ – öeldakse porise tee, sogase joogi või vee ning mudasest veest püütud kala maitse kohta.)) > muda (ASL-is ei ole, EES-is on, üks variant on seesama Mudde.)
  • S. 173: nehrig ‘kokkuhoidlik, kes ei jäta ühtki eelist kasutamata’ (IH: ſparſam, der nicht gern ein Vortheilchen fahren läſſet). > niru? (ASL-is ei ole. EES: „häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi”.)
  • S. 173: een Neſe-wys ‘ninatark’ (IH: ein Klügling)) > ninatark (tõlkelaen)
  • S. 174: Nibbe (IH: Schnabel (nokk)). > nibu (ASL-s on, nipp, nibu < gml: (s)nibbe.)
  • S. 175: nüſſeln (IH: (ss moll) zauderhaſtig arbeiten. Dar nüſſelt he all 2 Dage by; da hat er ſchon zweene Tage aufzugeacht (ta on juba kaks päeva ringi vahtinud). Nüſſeler: dem ſein Werck nicht von der Hand gehet (kobakäpp). Nüſſeley: Arbeit, womit nichts geſchaffet wird. (töö, millega ei tehta midagi) Conf. nöhlen.) — Tähenduselt ja häälduselt (pehme pikk s) sarnane sõnaga nussima tähenduses ‘ära rikkuma’.
  • S. 177: Een Ooge im Nakken hebben ‘silm kuklas’
  • S. 181: pattjen ‘paterdama’ (IH: treten, patſchen im naſſen oder kothigten (astuma, märjal või porisel teel plätsutama). > paterdama (ASL-is ei ole. EES: „häälikuliselt ajendatud tüvi”.)
  • S. 186: Piß-Lappen (IH: Wickel-Tuch für Kinder, die noch nicht trocken liegen können. (mähe lastele, kes teevad veel alla) > pissilapp (ASL-is ei ole. EES märgib sõna piss saksa päritolu.)
  • S. 187: Pläter-Taſche (IH: Plapper-Mühle: Plauder-Taſche) > jutupaunik (tõlkelaen)
  • S. 187: kõnekäänd Et regnet, dat et plattert ‘sajab nii, et plädiseb’
  • S. 202: Raa ‘raa’ (IH: Segel-Stange: Antenna. Raa-Segel: groſſes viereckigtes Haupt-Segel an der Quer-Stange des Maſtes. (raapuri, suur nelinurkne peapuri masti põikpuul) Holländ. Raa-Zeyl: wo von die groſſen See-Schiffe ſelbſt den Nahmen Raa-Segel führen, weil ſie ſich dadurch von andern Fahrzeugen, die etwa nur Gaffel-Maſten (malos furcatos) haben, unterſcheiden.) (ASL-is ja EES-is on, raa < gml: rā. Mereleksikon arvab sõna raa päritoluks hollandi ra; teisalt on hollandi keel arenenud alamsaksa keelest ja kokkupuude alamsaksa keelega oli eesti meremeestel varem – nt Tallinna keskaegsed mündrikud (paadimehed) olid traditsiooniliselt mittesakslased.)
  • S. 202: raden ‘raadama’ (IH: Uthraden: ausrotten, mit ſammt der Wurzel ausgraben, wie man den Bäumen und Büſchen thut, wo ein Land zu Acker oder Wieſen gemacht werden ſoll: exſcindere, eradicare. (koos juurtega eemaldama, nagu tehakse puude ja põõsastega, kui rajatakse uut põldu või heinamaad) > raadama (ASL-is ei ole. EES: vene päritolu, kirjakeelses tähenduses ka saksa sõna roden mõju.)
  • S. 205: Ramm 1. ‘jäär’ (IH: Bock: aries. Ramm-Block, womit man Pfäle einſtoſſet oder rammet: ab arierando. (millega taotakse või rammitakse sisse vaiu) > ramm (ramm : rammi). (ASL-is on, ramm < gml: ramme.)
  • S. 215: Rönne ‘renn’ (IH: Rinne, Dach-Rinne (katuserenn). > renn (ASL-is on, renn < gml: Renne.)
  • S. 216: Kluncker-Rave ‘ronk’ (usutavasti häälikulist päritolu)
  • S. 217: Rötte ‘rott’ (IH: Ratze. Rötten ſchilt man die Kinder und kleine Leute, die ſich mauſig machen. (ka laste ja väikeste vilgaste inimeste kohta) Z.E. Een lüttje Rött van’t Deeren: ein kleines Mädgen (väike rott tüdrukute hulgast, väike tüdruk). (Sprw. Man kann ſick up em ſo veel verlaten, als up eene doden Rött: er iſt eben ſo zuverläſſig, als eine todte Ratze. M.) (tema peale saab sama palju loota kui surnud roti peale, ta on sama vähe usaldatav kui surnud rott) Rötten-Kruut: Ratzen-Pulver (rotimürk). Von einem ſchlauen und verſchlagenen Menſchen heiſſet es: He is ſo ſchlimm as Rötten-Kruut. (kavala ja halva inimese kohta öeldakse: ta on sama kuri kui rotimürk).) (ASL-is on, rott < gml: Rotte.)
  • S. 217: Rulle ‘rull’(IH: it. Rull-Holt: bedeutet bey uns auch eine Walze, dergleichen man zum plätten, wie auch Laſten darauf fortzuſchieben, gebrauchet (rull, millel veeretakse plaate ja koormaid).) (ASL-is on, rull < gml: Rulle.)
  • S. 219: Ruten ‘aknaklaasid’ (IH: Fenſter-Scheiben: Carreaux. Dieſe waren in vorigen Zeiten geſchobene Vierecke. Unſere Glaſer nennen es Stuten-Ruten, von der Geſtalt eines bekannten ſo geformten Brodtes. Daher auch noch die Figur der Ruten oder Carreaux auf den Karten-Blättern(aknaklaasid, mis vanasti olid rombikujulised; Hamburgi klaasijad nimetavad aknaklaase teatud leiva kuju järgi ka täkurombideks, vrd ka kaardimast ruutu).) > ruut. (ASL-is on, ruut < gml: rute, viitega tänapäevasle saksa sõnale Raute ‘romb’ (aga IH-st nähtub, et XVIII saj on Rute tähendanud otseselt aknaruutu, mitte selle kujundit). EES: < sv: ruta; päritolu < gml: rute kohta arvab, et tüvevokaal u (ruut : ruudu) viitab, et laenatud on rootsi vana mitmusevorm ruter.)
  • S. 220: Ruum ‘ruum’ (IH: Raum) > ruum. (ASL-is on, ruum < gml: rûm.)
  • S. 223: Salm ‘psalm’ (IH: für Pſalm. Salm-Book: Pſalter (lauluraamat). He weet keenen Salm to ſingen: er weiß kein Lied zu ſingen. (ta ei oska ühtki laulu).) (ASL-is on, salm < gml: psalm < la: psalmus. IH-st nähtub, et p-häälik kadus XVIII sajandiks ka alamsaksa keeles endas. EES: < gml: salm, psalm < grc: psalmós.)
  • S. 225: Sauſt ‘puljong’ (IH: Brühe: ſauce) > soust. (ASL-is ei ole. EES: „vene murdest” – ei usu.)
  • S. 229: scheren ‘käärima (kerima, kangast)’. (ASL-is on.)
  • S. 231–232: schyren ‘küürima’ (ASL-is on, küürima < gml: schü̂ren.)
  • S. 237-238: Schorſteen ‘tulemüür, korsten’ (IH: Feuer-Mauer, Rauch-Fang. Ich bringe dieſes in unſerer Sprache unter das Stamm-Wort ſchoren, weil eine Feuer-Stäte nothwendig von Steinen, und von dem Haus-Gebäude, inſonderheit vom Holße, der Gefahr halber geſchoret oder abgeſondert ſeyn muß. (IH seletab, kuidas sõna tuleb sõnast schoren ‘eraldama’, sest tulekolle tuli muust hoonest eraldada kividega, eriti puitmajas.) (ASL-is on, korsten < gml: schor-stên.)
  • S. 238-239: Schörte 1. ‘vihmakeep’ 2. ‘pikk seelik’ (IH: Weiblicher Rock, der üm den halben Leib ge ſchürtzet wird, und bis auf die Füſſe hinab gehet. Was aber in Ober-Sachſen eine Schürze heiſſet, wird nur vor den Leibgebunden, und bey uns Plate oder Vörſchoot genennet. (pikk naisteseelik, Obersachsenis nimetatakse sedasi põlle, mis Hamburgis on Plate või Vörschoot) […] Dieſe Tracht iſt nicht für Kinder. Deswegen heiſſet es von einem Mädgen, wann man ſagen will, daß ſie ſchon 15 oder 16 Jahre alt geworden: ſe geit all mit Schört (lapsed seda ei kanna, 15–16-aastase neiu kohta öeldakse, et ta käib juba kördiga).) > kört. (ASL-is on, kört < gml: schorte, viitega tähendusele ‘põll’. Aga IH-st nähtub, et seeliku tähendus oli sellel olemas ka vähemalt Hamburgis. EES: < gml: schorte ‘põll; alusseelik’.)
  • S. 241: schrapen ‘kraapima’ (ASL-is on.)
  • S. 242: Schruve ‘kruvi’ (ASL-is on.)
  • S. 243: schulen ‘salaja kuulama’. Sarnane sõnaga kuulama, mis ometigi peaks olema vana soomeugri tüvi.
  • S. 246: Schur (Skuur) ‘kuur’. IH räägib seosest alamsaksi sõnaga Schüne ‘küün’. (ASL-is on, kuur < gml: schûr, mille tähenduseks ütleb ka küüni. Ka sõna küün on alamsaksa päritolu, ASL-i järgi küün < gml: schü̂ne.)
  • S. 247: ſchüren ‘küürima, hõõruma’ (IH: ſcheuren, reiben. Sick woran ſchüren: ſich an etwas reiben (ennast millegi vastu hõõruma). In unſern Haushaltungen aber heiſſet ſchüren eigentlich ein naſſes bürſten oder reinigen, z. E. de Finſter ſchüren, de Dehle ſchüren ⁊c (Hamburgis öeldakse schüren niiske harjamise või puhastamise kohta, nt akende, põranda kohta). kort up ſchüren, d.i. ohne viel Waſſer anzugieſſen (vähese veega küürima). Schür-Wyver: Weiber, die zum ſcheuren gebraucht werden (naised, kes küürivad). > küürima. (ASL-is on.)
  • S. 249: Schuvuth ‘öökull’ (IH: Nacht-Eule. Daß die Franzoſen aus Kautz - chouette, und hinwiederüm die Teutſchen aus chouette Schuwuth gemacht haben ſollten, überlaſſe ich dem Hn. Wachtero zu gläuben. Wir haben inzwiſchen die Redens-Art: Je geit as een Schuvuth: er gehet armſälig und lumpichtgekleidet. Vielleicht, weil die Eule ein häßlicher Vogel iſt, und wir auch ſonſt eine Perſon, die mit verworrenen Haaren gehet, zu nennen pflegen eene ruge Uhle.) IH koostaja päris ei usu, et sõna tuleks prantsuse sõnast chouette, mis omakorda tuleb saksa sõnast Kauz, aga mainib kõnekäändu „nagu öökull” (vaene ja kaltsudes), mis ilmselt tuleb sellest, et öökull on kole, ja kui inimesel on juuksed sassis, öeldakse tema kohta „sassis öökull”.
  • S. 261: Slengels ‘kaevurakked, luugi-, trepipiirded; kandepalk’. (IH: Rand oder Rahme, womit man an der Erden die Oeffnungen der Brunnen, Luken, Keller- und Waſſer-Treppen einfaſſet. Auch nennet man alſo die groſſen dicken Bohlen, die unter der Grund-Mauer auf die einge rammeten Pfäle geleget werden.) > leng (ASL-is on.)
  • S. 268: ſmoren, it.verſmoren ‘lämmatama; aurutama’ (IH: (einige ſagen auch ſmurten und verſmurten): erſticken, dämpfen, die Luft benehmen. Wird ſo wol neutraliter als actiue gebraucht. Z. E. een Kind verſmoren: ein Kind erſticken; und: hyr ſchull man verſmoren: hier mögte man erſticken (lämbe). Smoren heiſſet auch in bedecktem Tiegel braten, da nehmlich keine Luft hinein kommen, und die Krafft der Speiſe nicht verdünſten kann (kinnises nõus praadima). (Anglo-Sax. ſmoran: ſuffocare. G.) Smor-Putt: Brat-Tiegel.) > moorima (ASL-is on.)
  • S. 275: vanasõna Wor de Hund den Putt apen findt dar ſleit he de Snut in ‘kus koer lahtise nõu leiab, sinna koonu sisse pistab’ (mis ripakil, see ära).
  • S. 277: Söge ‘emis’ (IH: Sau, Mutter Schwein: ſcrofa true. Daher die weiblichen Schelt Worte: fuule Söge: faule Sau. Schöl-Söge: Plauder-Metze ⁊c. Sprw. He kummt daran, as de Söge int Juden-Huus: er iſt da ſchlecht willkommen.)
  • S. 295: Stryk-Eiſern ‘triikraud’ (IH: Biegel-Eiſen) > triikraud (tõlkelaen)
  • S. 305: Tarrel ‘kuubik’ (IH: Würffel). > tare? (ASL-is ei ole; EES viitab saksa päritolu võimalusele, arvates allikaks sõna darre ‘viljakuivati’.)
  • S. 305: Tarve ‘nisu’ (IH: Weizen). Sarnane eesti sõna tarve on küll nähtavasti laenatud 1900. a paiku soome keelest, aga noh.
  • S. 305: Tegen ‘kümnis’ > tegema? (EES: indoeuroopa päritolu.)
  • S. 306: Telge ‘oks’ (IH: Zweig) > telg (EES: pakub päritoluks mitu oksa tähendavat germaani sõna, alamsaksa sõna Telge mitte.)
  • S. 308: Tonna, dim. Tünneke ‘tünn’ > tünn. (EES: < gml: tunne, tonn.)
  • S. 314: Tripp, trapp, trull > trips-traps-trull. IH seletuse järgi oli mänguväljal üheksa nulli, mida mõlemad mängijad ühendasid kriipsudega, ja kaotas see, kellel enam joone jaoks ruumi ei olnud: ein Spiel der Kinder, welches ſie auch nennen Van den to den; wann ſie nehmlich neun Nullen ſolcher geſtalt hinſchreiben, wie die Kegel pflegen geſetzt zu werden. Da denn der eine allemahl zwo Nullen, die ihm der andere anweiſet, mit einem Strich zuſammen fügen muß, bis alle aneinander hangen. Wenn nun die ſes nicht geſchehen kann, ohne einen andern Strich durch zuſchneiden, ſo hat der Strichmacher verlohren.
  • S. 315: Trumm ‘trumm’ (ASL-is ja EES-is on, trumm < gml: trumme. IH-st nähtub, et XVIII sajandiks oli vorm Trumm olemas ka alamsaksa keeles endas.)
  • S. 329: Wabbeln ‘vabisemine’ (IH: bedeutet die Bewegung eines Cörpers, der fett oder weich und ſchlotterig iſt. Alſo wabbelt ein dicker feiſter Menſch, wann er gehet: item es wabbelt eine zähe Feuchtigkeit im bewegten Gefäſſe) > vabisema. (EES: „läänemeresoome tüvi”.)
  • S. 329: Wacht ‘vaht (vaht : vahi)’ > vaht. (EES-is on.)
  • S. 330: wachten 1. ‘vahtima (ootama)’
  • S. 330: Waddike it. Wattke ‘vadak’ (IH: Molcken: ſerum lactis. it. das wäſſerichte in der Butter, wenn ſie nicht gnug ausgearbeitet worden). > vadak. (EES: „tundmatu päritoluga tüvi”. Aga IH seletus viitab, et see tuleb alamsaksa keelest ja samast vanasaksi tüvest kui inglise water ‘vesi’ – meenutagem, et inglise keel põlvneb keeltest, mida räägiti Põhjamere rannikul umbes Taani ja Hollandi vahel ning mis toodi Inglismaale rahvasterändamise ajal varakeskajal.)
  • S. 332: wahren 1. ‘kestma’ (IH: währen, dauren. Sprw. Et wahret nich lange, dat arme Lüde wat heft: armer Leute Mittel halten nicht lange vor (vaesel saab kiiresti otsa). Wat lange wahret, ward god (‘mis kaua kestab, on hea’): gut Ding will Weile haben (häid asju peab ootama)). > väärima? (EES-is ei ole.)
  • S. 342: Wyſe: 1. ‘viis (teguviis)’ (IH: Weiſe: mos, conſuetudo. As een Wyſe is: gut, rechtſchaffen. Een Kerel as een Wyſe is: ein braver Kerl. Jnde Wyſe kamen: gewohnt werden. Se kummt mit em in de Wyſe: ſie lernet ſich in ihn ſchicken.) 2. ‘viis (meloodia)’ (IH: Melodey, Sang-Weiſe. Na de Wyſe: im Thon. Metaphor. Dar geit ene hoge Wyſe up: das läſſt ſich ſo leicht nicht thun; it. das iſt ein ſtolzes Anmuthen.) > viis (viis : viisi). (EES-is on.)
  • S. 352: Zippel ‘sibul’ (IH: Zwiebel, Zipolle: cepe). (EES: < gml: sipolla, zipolle.)
  • S. 360: Duumkrafft ‘tungraud’ (IH: Hand-Winde: pancratium. Iſt ein bekanntes Hebe-Zeug, vermittelſt einer Schraube ohne Ende. Man nennet es auch eine Wagen-Winde, weil es beym ſchweren Fuhr-Wercke unentbehr lich, üm damit den Wagen wieder zu heben, wenn er etwa zu tieff eingeſuncken, oder gar ümgeſchlagen. > tungraud. (ASL-is on.)
  • S. 360: Eekerken ‘orav’ (IH: Eichhörnlein. (Sprw. He hett et im Munde, as dat Eekerken im Schwantze (‘suu nagu oravasaba’): groſſe Worte und weiter nichts (tühjad sõnad) M.)
  • S. 384: Stohl ‘tool’ > tool. (ASL-is on.)
Siinkohal saab raamat Hamburgi murde läbi ja jõuab Ditmarscheni murdeni (Ditmarschen on Hamburgi külje all Elbest põhja pool), mille üldosas on kohe kaks huvitavat asja: kust on tulnud eesti lik- ja ke-liide:
  • S. 398: Inſonderheit thut dieſes das lich, am Ende der Bey- und Neben-Wörter, daes lick ausgeſprochen wird. Z.E. ärgerlich, argerlick; bürgerlich, börgerlick; gröblich, grövlick; ſterblich, ſtarflick ⁊c. (Omadus- ja määrsõnade liide, mis saksa keeles on -lich, hääldus alamsaksa murretes -lick.) > lik-liide
  • S. 398: Am gemeineſten aber machen wir die Verkleinerung durch ke und ken, wie die Hoch-Teutſchen durch chen. (Deminitiivi liide, mis saksa keeles on -chen, oli alamsaksa murretes -ke ja -ken.) > ke-liide
Ja edasi ditmarscheni murde sõnastiku juurde:
  • S. 418: Neſtkuk ‘pesatibu’ (IH: das letzte Küchlein, das aus dem Ey kömmt, und aus dem Neſte hervorkuckt. Das zuletzt gebohrne Kind heiſſet auch Neſtkuk; und wer des Morgens am ſpäteſten aufſtehet, wird ebenfalls Neſtkuk genannt. (Neſtküken ſind bey uns die kleinen Küchlein, die noch bey der Henne unterkriechen. Metaphorice iſt ein Neſtküfen ein Zärtling, der noch nicht hinterm Ofen hervor geweſen, und ſich noch keinen ſauren Wind üm die Ohren wehen laſſen.) (Viimane kooruv tibu, ka noorim laps, samuti hommikul viimasena ärkaja. Piltlikult ka hellik.)
  • S. 420: Penn ‘ritv’ (IH: Döhr-Penn: ein hölzerner Riegel.) > penn ‘õrs’ (ASL-is on, penn < gml: bent)
  • S. 421: Rabbeln ‘vaevaliselt edasi liikuma’ (IH: ſich bemühen fortzukommen. Wenn z. E. ein Pferd auf einem kothigten Wege tieff hineinfällt, und ſich heraushelffen will, ſo rabbelt dat Peerd (näiteks nagu hobune sügavas poris).) > rabelema? (ASL-is ei ole, ES: < rabama (läänemeresoome tüvi) või muu laen.)
  • S. 421: Regel heiſſet die Stelle, wo der Kuh-Hirte des Mittags die Kühe zuſammen treibet, wann ſie ſollen gemolcken werden. (Sõna Regel ‘reegel’ päritolust: nii nimetati aedikut, kuhu aeti lehmad lõunaks lüpsile.)
  • S. 433: Schüffel ‘kühvel’ > kühvel (ASL-is on. ES: kühvel < alamsaksa schuffel)
  • S. 434: Sluffen ‘suss’ > tuhvel? (ASL: tuhvel < gml: tuffele; ES: tuhvel < alamsaksa tuffel)
Ja kõige lõpuks on räägitud iidsõnastikust Vocabularius Theutonista (1475–1477), kus on selline sõnaseletus:
  • S. 444: Blyd, Blide: Kriegeriſch Werffzeug: balliſta.
Nagu teada, on Henriku Liivimaa kroonika üks mõistatusi, et Henrik eristab kahesuguseid heitemasinaid, mida ta nimetab masinateks ja paterellideks (nt taanlaste 1222. a linnuse piiramisel Saaremaal, HCL XXVI:3), mida süvendab, et paterelle eriti kuskil mujal allikates nagu ei mainita ja mille olemus on seega täpsemalt teadmata. Arvatud on kopaga heitemasinaid, sest paterellid heitsid 1224 Tartus tulepotte ja hõõguvat rauda, mida blide heitekotist on raske uskuda, aga seda, kuidas neid sai heita ka blidega, seletatavat ühes hiljutises HCL-teemalises oopuses; see raamat on olemas Google’i raamatutes, mul on riiulis ka paberil, aga ei ole lugenud. Mul on arusaam, et Henrik nimetas masinaks kooguga heitemasinat, võib-olla üht suurt, mis ilmus HCL XXI:5 ja mida veeti piiramiselt piiramisele ja mida edukalt kasutati näiteks Viljandi teisel piiramisel. Võimatu ei ole, et see oli juba vastukaaluga heitemasin, võib-olla isegi liikuva vastukaaluga, mida siis Euroopas juba oli. Henrik nimetab ballistadeks ambe. Heitemasinaid oli Rooma ajal ja keskajal Euroopas kolme põhiliiki: kooguga (nööridest tõmmatav, liikumatu ja liikuva vastukaaluga, saksa Blide), kopaga (Rooma onager, saksa Mangonel) ja suure ammu taoline ballista, millega roomlased heitsid teibataolisi suuri nooli. Eri keeltes on neil eri nimetused ja asjavärk on üldiselt nii segane, et HCL-i soome tõlkijad eri heitemasinaid ei eristanud ja nimetasid ka ambe ballistadeks.

Nii et mu arust on blide blide ja ballista ballista ning nagu imelik nagu, et vana sõnastik seletab üht teisega!

9.7.17

P, 3729. päev: tirts

Kui õhtul koertega jalutama lähen, jalutab majaukse ees kaldtee käsipuul igavesti pirakas rohutirts (Tettigonia viridissima). Õngitsen ta taskurätile ja viin (hoolikalt jälgides, et ta lõuad oleksid mu sõrmist võimalikult kaugel) ehitusplatsi äärde, et keegi talle peale ei astuks.

8.7.17

L, 3728. päev: while you were shopping

Naaberlinnas, mul on 2 h aega, mille otsustan veeta kesklinna lääneosas konnates (muidugi osaliselt ka päikese suuna ja õhutemperatuuri tõttu: praegu on igas suunas veel varjupoolseid tänavakülgi, aga varsti enam mitte). Näen imelisi asju:
  • nool, et vasakul on valged isad
  • Pauluse kirik, mis on väljast väga peen romaani, aga tegelikult ehitatud 1907
  • ühe endise (kuni Prantsuse revolutsioonini) kloostri, praeguse vanadekodu ees üle tänava on meeldetuletus, et jooma peab ikka ka, pildil õlleklaas
Koleda asja nimega Transport Offensive ja sõjajärgse taastamise sporaadilisuse tõttu – majandusime ajal hävis arheoloogilist ollust rohkem kui sõja ajal, mil hävis kolmandik linna ja hoonetest 41% – on stiilide üleminek üsna järsk, näiteks on plekist maja, siis barokkmaja, siis kostab tahmunud nurgakõrtsist Peter Gabrieli ja Kate Bushi duett Don’t Give Up, siis näeb hiinlaste meeliskohas rohkesti tänaval pildstavaid hiinlasi.

Kuumuse tõttu ei hakka pikemalt rändlema, hindan jõu- ja ajavarusid ning käin südalinna lõunaservas, kus on fotogeenilised sünagoog ja XVI saj rondeel (eelmisest üle tänava), kuhu ma kunagi sattunud ei ole.

Siis pliiatsipood, aga joonestuspliiatseid neil ei ole (mul tuli ükspäe meelde, et mul oli muiste mudeleid ehitades järjestikku kaks lihtsamat ja üks keskmiselt keerukas Rotringi tušipliiats, viimase leidsin juhuslikult nüüd juulis Eestist, aga paraku on see oma 16 a kuivanud ja kardetavasti enam ei tööta; enam selliseid lihtsaid ei tehta ja poodides ei müüda tuši-joonestuspliiatseid üldse).
 
Siis 7 minutiga kiirmarss tagasi ja Kella kõrts, kus on kohal parimad, laupäevased teenindajad, kes meid hästi tunnevad.

7.7.17

R, 3727. päev: arsti juures

Tööl; päeval arsti juures, tahan saada enne puhkust nii lihtsat asja nagu puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist. Siinkandis, mis ei ole endeemiline piirkond, ei ole asi üldse lihtne: saan retsepti, et mingu ma apteeki (apteegis peab võib-olla selle tellima), tulgu siis annusega tema juurde, tema süstib. Vana vaktsineerimine tehti 2009, kaks korda; järgmiseks korraks uurib ta järele, kas tuleb alustada uut kuuri või saab manustada kolmanda eelmistele lisaks (neljandast pidavat saama eluaegse immuunsuse). (Ette rutates öeldagu, et apteegis selgus hiljem, et retsepti vaktsiini enam ei toodeta, ja et enne jõudis puhkus endeemilises piirkonnas kohale, viibisin seal siis vältides pikka rohtu kui tuld, paiguti püksisääred sokkis, sokid troopilisest tõrjeainest lehkamas, igal õhtul oli puugikontroll ja iga sääsehammustustki jälgisin suurima kahtlusega.)

6.7.17

N, 3726. päev: raamat tarviline vara

Loen bussiraamatuna kaheköitelist muusikaajalugu (kumbki köide on eri väljaandest, formaat on veidi erinev, midagi vahelt nagu puudu või üle ei ole), järg on kaugel teises köites. Varem ma muusikaajaloost süstemaatiliselt lugenud ei ole, ega. Alguses üldosa, kust saab teada, kuidas ükski pill häält teeb, kuidas seda häälestatakse, mis seal sees on ja kuidas see tekkis; edasi aegade algusest peale üksipulgi järgemööda. Väga põnev: saan näiteks teada, miks on harfil pööraselt palju pedaale (iga tooni kõrguse tõstmiseks-langetamiseks pooltooni võrra), et Leonardo da Vinci isa oli sajandi kuulsaim Itaalia lautomängija, et Vana-Egiptuse muusika oli umbes nagu heksatoonika (sest keelpillide piltidel on alati kuuega jaguv arv keeli) ja keelpillimuusika mitmehäälne (sest seda mängitakse pildil alati kahe käega), et vanad kreeklased tundsid omalaadset noodikirja, millega nad ka õpetasid muusikat, et suur trumm tuli türklaste kaudu Euroopasse alles XVIII saj, bassisaade tuli üldiselt barokis ja keskaja muusika oli võrlemisi hele tilulilu, et kuni elektroonika tulekuni ei leiutatud mitu tuhat aastat kardinaalselt uusi pillitüüpe, ja et kui Rootsi kuninganna Kristiina elas elu lõpupoole Roomas, oli tal üksvahe kapellmeistriks noor Alessandro Scarlatti.

Täna saan näiteks teada, et Mozartil oli „Võluflöödist” I vaatus juba valmis, kui Viinis esietendus peaaegu sama sisuga laulumäng Kaspar der Fagottist oder die Zauberzither, ainult et võluflöödi (Zauberflöte) asemel oli võlukannel (Zauberzither) – mis omakorda tuli sellest, et mõlemad teosed põhinesid samal lool, kaks aastat varem ilmunud Chr. M. Wielandi muinasjuturaamatu Dschinnistan jutustusel Lulu oder die Zauberflöte. I vaatust enam muutma ei hakatud, aga II vaatuse keskel pidavat tegelaste hoiak äkki muutuma: Öökuninganna muutub lahkest kurjaks, Sarastro kurjamist tarkusekehastuseks, kolm poissi teenivad algul pimedust, hiljem mõistust, Monostatos on algul nagu heade pool, pärast nagu pahade ning peategelased jalutavad rahulikult ühelt poolt teisele nagu ei oleks midagi juhtunud. Sedasi rääkivat teooria Bruchtheorie, mille vastu aga rääkivat teine teooria, et muinasloos ei olegi asjad alati loogilised.

5.7.17

K, 3725. päev: kole uni

Näen unes, kuidas kursuse täiesti ametlikust lõpust hoolimata pean kodutöid muudkui edasi parandama ja parandama.

4.7.17

T, 3724. päev: kool läbi

Kopin hommikul kummastki telefonist ära pildid ja muusika. Pilte, selgub, on sedavõrd vähe, et ma neid kustutanud suurt ei olegi, mis tähendab, et need on olemas kummagi telefoni algusaegadest peale (VII 2015 ja XII 2015). Novembrist 2016 teadsin olevat muidu 7 fotot, millest 2 olin võtnud fotokaga, aga nüüd on faile u 15.

Õhtul on kohvikus kirjandustunni lõpuüritus. Saame teada, et kursus enam ei jätku, aga see ei takista sotsiaalset läbikäimist ka edaspidi.

3.7.17

E, 3723. päev: kes ei otsi, leiab ka

Semestri viimane keeletund. Hakkan otsima kotist pliiatsit (mille heitsin sinna üsna hooletult nädal tagasi kirjalikul eksamil) ja mulle jääb kätte mälukaart. SD, 8 GB, peal number III. Ja ma mõistan kohe, mis see on: see on seal olnud oktoobrist saati ja seal peal on väikese fotoka fotod mõne kuu ajast kuni oktoobri keskpaigani, mida olin pidanud kadunuiks. Kodus selgub, et fotosid on kaardil 627, sh juuni ja juuli fotod, mis muidu on alles, aga ka maist E vanemate juures võetud vanade fotode ümberpildistused, millest mõni on hiljem skannitud, aga võib-olla mõni ei ole ja olnuks sedasi alles ainult eelvaatena.

Keelekool tunnistust enam ei anna, pidavat saama ise välja printida. Aga see ei ole enam see, nagu oleks teinud tunnistuse ise.

2.7.17

P, 3722. päev: laadal

Käime Paunvere põllumajanduslisel väljanäitusel, aga seekord õnneks ei ole sama ropp kuum kui kaks aastat tagasi (meie arvamused lahknevad, kui kuum siis oli, kas 34° või 37°). Seekord parte ei ole. Silitatavad koduloomad on kohe esimeses hoones, teeme mammutisarnaste eeslitega pilti. Pärast lehest näeme, et eile olid täpselt samadega teinud pilti ka kroonitud pead; tunneme kuninglikku hiilgust.

Seekordne plats ulatub kaugemale kui kaks aastat tagasi, üle jõe on pandud pontoonsild (asfalditaolised plaadid trossidega kinnitatud plekkplaatidel). Näeme lendavat hobust (ärakaranud õhupallina) ja puna-harksaba (55 mm on ikka kole lühike) ning kahtlustan, et kui taamal kõrguvas hoones on tõesti hullumaja kinnine osakond, võib nendes viibida ka meie endine joodiknaaber. (Joodiknaaberluse suhtes on tekkinud kahtlus, et see on umbes nagu allotroopne seisund, sest kui eelmine kadus, on tekkimas järgmine: nimelt on sinnapoole jõudsasti teel ka meie hullnaaber. Õnneks mitte suisa hüdraline seisund, et raiud ühe pea maha, tekib kolm asemele.)

Piltidele jääb mõni toredatest vestlevatest vanameestest, keda laadal on palju, ja ühtede kaunite kohalike hobuste taustal ka kohalikud lapsed, kellest üks väänab just samasugust kõnnakut kui BBC Seouli korrespondendi videokõnele sissemarssinud laps. Viimase koha lähedal näen ka oma keeleõpetajat ja ütlen ilusti tere; viimane tund ikkagi veel olemata ja hinne võib-olla panemata.

1.7.17

L, 3721. päev: kosmos!

Asteroidipäeva puhul korraldab naaberlinn raekojas ürituse, kus võib näha kuut astro- ja kosmonauti, sh seda, kes orbiidil esimest korda oksendas. Olen kohal 40 minutit varem, uks avatakse 1 minut varem, algus on mitu minutit hiljem. Et mainitud astronaudist on raamatus väga vähe ja peamiselt sellest, kuidas ta oli väikest viisi hipi, jääb raamat autogrammi tarvis kaasa võtmata (ega ma tea ka, kas Apollo-taadid neid enam annavadki).

Enne käime söömas, siis läheb E poodi, ma teen mööda vanalinna matkates aega parajaks. Sajab.

Õnneks ei ole mina ainus täiskasvanu, kes üritusele tahab minna, nii et teistel kõheldes tagaukse turvameestelt küsima minejate lähedal viibides võib kuulda, kuidas juhatatakse, et sisse saab peauksest ja küll see ka lahti tehakse. Inimesi koguneb saalitäis (saalist nii veerand on toole, ehk sadakond istet, pärast tuleb inimesi veel, praaegu kõik kohad on täis ja taga ukse juures seisab veel inimesi). Selgub, et asi on rohkem nagu lasteüritus, et algul räägib iga kohaletoodu, mida ta asteroidipäevast arvab ja kuidas lapsed tulevikus asteroididel kaevandavad, siis jaguneb töö sektsioonidesse ehk esinejad jagunevad saali otstesse, seisma siltide taha, kus on suures kirjas näiteks TEADLANE või ASTRONAUT. Ed Lu on tulnud mitte astronauditunkedes, vaid ülikonnas, ja ükski laps tema juurde ei lähe. Õigemini ei lähe lapsed üldse nende juurde, kes tunkedes ei ole, nii et ka Apollo-taat on rohkem nagu nende suurte inimeste piiramisrõngas, kellele nimi Apollo ka ütleb midagi. Taadi terasest sõnavõtust meenub muidugi asjaolu, et tema rühma keskmine IQ olnud 132.