Eelmine töö-toanaaber, kellega käime perekondlikult läbi seniajani, on tahtnud näha siinkandi märgalal konni, kuhu pidime minema juba ükskord varem, aga esiteks oli siis pühapäev, mil sõidab sinna busse vähem, ja teiseks oli kuskil vahepeal mingi külaüritus, mis liiklust takistas ja ei olnud kindel, kas ümberistumine klapib. Täna klapib.
Kõigepealt vana kabel mäe otsas. Bussipeatuse maantee servas on igas külas mõni jalgrattateemaline kaunistus – sealt tuulas läbi üks suur velotuur ja eks jalgratturid ikka rõõmusta, kui näevad, kuidas külarahvas on kaunistanud teeäärt.
Siis tagasi bussile ja ainult pooletunnise vahega järgmisele, mis viib konnatiikide lähedale. Väikeses lombisuuruses tiigis, kus on alati konni ja millest geniaalne maastikuarhitekt on pannud silla üle poolpõiki, on konnad ka täna kodus; endine toanaaber imestab, et tõesti on konnad, ta arvanud, et ma räägin niisama kujundlikult. Näitan, kuidas valmis kontoris olev konnapilt (ma tegin selle maas kõhuli, et te teaksite; hiljem hankisin nurkotsiku, millega saab võtta samasuguse pildi põlvelt).
Siis uuesti bussi peale (sama bussijuht kui enne teises suunas), jõeäärses linnas vein ja söök. Kõrvallauas on elav meelelahutus; mõtlen, et võiks teha FB-ülekande, aga ei tee.
Kodus Hasselbladti „Eesti kirjanduse ajalugu” Underini.
Mul oli AW&ST aastaid tellitud töö juurde, eks ole; aga selle saabumine on läinud nii lünklikuks, et hakkasin kahtlustama, et osa numbreid läheb kuskil kaduma (eriti kui kaks korda olen ajakirja avastanud mitte kilepakendis minu postkastist, vaid paljana ajakirjariiulist). Seega muutsin tellimisaadressi, edasi tuleb koju; täna on ajakiri vastanud, et muudab aadressi. Tuleb teha puuduvate numbrite loetelu. (Kirjutan seda siin kolm kuud hiljem ja ega numbreid eriti sagedamini tulnud ka ei ole. Peaks tulema kaks korda kuus, seni on koju tulnud nii kolm numbrit.)
Muidu on üldiselt kuum, kui akent lahti ei hoia, tuleb käsivarrile peale higikord. Altnaabri tõttu (suitsuhais, grill, mõlemad) on aknad enamasti kinni, sest ta võib tulla haisutama millal tahes, ka öösel (üksööse nägin unes, kuidas sõitsin bussis, mille põrand oli kõver nagu floidi tekk ja mis haises rõvedalt – lõhnu ma nagu varem unes näinud ei ole).
No comments:
Post a Comment