L, 3728. päev: while you were shopping

Naaberlinnas, mul on 2 h aega, mille otsustan veeta kesklinna lääneosas konnates (muidugi osaliselt ka päikese suuna ja õhutemperatuuri tõttu: praegu on igas suunas veel varjupoolseid tänavakülgi, aga varsti enam mitte). Näen imelisi asju:

• nool, et vasakul on valged isad
• Pauluse kirik, mis on väljast väga peen romaani, aga tegelikult ehitatud 1907
• ühe endise (kuni Prantsuse revolutsioonini) kloostri, praeguse vanadekodu ees üle tänava on meeldetuletus, et jooma peab ikka ka, pildil õlleklaas

Koleda asja nimega Transport Offensive ja sõjajärgse taastamise sporaadilisuse tõttu – majandusime ajal hävis arheoloogilist ollust rohkem kui sõja ajal, mil hävis kolmandik linna ja hoonetest 41% – on stiilide üleminek üsna järsk, näiteks on plekist maja, siis barokkmaja, siis kostab tahmunud nurgakõrtsist Peter Gabrieli ja Kate Bushi duett Don’t Give Up, siis näeb hiinlaste meeliskohas rohkesti tänaval pildstavaid hiinlasi.

Kuumuse tõttu ei hakka pikemalt rändlema, hindan jõu- ja ajavarusid ning käin südalinna lõunaservas, kus on fotogeenilised sünagoog ja XVI saj rondeel (eelmisest üle tänava), kuhu ma kunagi sattunud ei ole.

Siis pliiatsipood, aga joonestuspliiatseid neil ei ole (mul tuli ükspäe meelde, et mul oli muiste mudeleid ehitades järjestikku kaks lihtsamat ja üks keskmiselt keerukas Rotringi tušipliiats, viimase leidsin juhuslikult nüüd juulis Eestist, aga paraku on see oma 16 a kuivanud ja kardetavasti enam ei tööta; enam selliseid lihtsaid ei tehta ja poodides ei müüda tuši-joonestuspliiatseid üldse).
 

Siis 7 minutiga kiirmarss tagasi ja Kella kõrts, kus on kohal parimad, laupäevased teenindajad, kes meid hästi tunnevad.