Tööl, söömas, majandustarvete pood, õhtul metsas.
Showing posts with label pood. Show all posts
Showing posts with label pood. Show all posts
2.9.19
31.8.19
22.8.19
13.7.19
L, 4414. päev: laupäev
Šp 9,2 kg.
Läbi saab Arto Paasilinna „Hurmaava joukkoitsemurha”. Juuksuris aeg kinni. USB-jagur.
Läbi saab Arto Paasilinna „Hurmaava joukkoitsemurha”. Juuksuris aeg kinni. USB-jagur.
Söök. Koer. Pood. Pärast võtmed kadund, paanika 2 min: poes need kindlasti veel olid. Aga krt kuidas ma krt ukseni sain? Lähen alla ja leian, et võtmed ongi maja välisukse lukus.
6.7.19
L, 4407. päev: uus läppar, kontsert
Hommikul metsas.
* * *
E-le uus läpakas. Meie kummagi senised läpakad olid ostetud samast fotopoest Tartu Kaubamajas, tal laiatarbeläpakas Dell Vostro (mis oli poes odavaim) ja mul aasta hiljem tööläpakas Dell Latitude (mis oli poes kalleim). Latitude on n-ö kõvemast puust, st ehitatud taluma tugevamat kasutamist kui Vostro, see on ilmutanud lagunemise tundemärke minu arust vähem (vasak tõstuklahv läks aastaid tagasi pooleks ja olen seda mitu korda kokku kleepinud, sisu on tolmu täis, aga muud probleemid on olnud tarkvaralised) ja see on ka kergem, kuigi ekraan on laiem. Aga siinmaal Dell ei huvitu müügist tarbijatele, nii lähme kõigepealt linna elektroonikakaubamajja, mitte ülikooli juurde, mis olevat suurem ja kus mu oletuse järgi on suurem tõenäosus kohata Delli läpakaid ja ingliskeelseid müüjaid. E arvab, et kui leiame linnast, ei ole vaja ülikooli juurde sõitagi, mis siis, et ainult veerand tundi rongiga.
Aga lahke ingliskeelne müüja leidub ka linna poest. Sõnastame küsimuse nii, et soovime Delli Latitude’i sarnast läpakat. Mina pidasin silmas vastupidavust ja kasutusmugavust, müüja tõlgendab seda kui protsessorikiirust jne, aga jõuab välja samalaadse tulemuseni. Käime automaadist raha toomas, koos tarkvara, lisagarantii ja konfigureerimisega tuleb veerand hinda veel otsa. Kassas, õigemini infoletis, ei loe rahatähtede kontrolli masin vanu 100-euroseid, vanemmüüja võtab paki pihku ja läheb kassadesse otsima masinat, mis loeks; tema kulmude liikumise järgi riiulite taga näen, et ta leiab selle teisest kassast. Muidugi usaldus missugune, kui kunde makstud, aga veel kassast läbi käimata raha rändab teise müüja käes mööda poodi ringi ja seda käpib veel kaks muud müüjat.
* * *
Aga lahke ingliskeelne müüja leidub ka linna poest. Sõnastame küsimuse nii, et soovime Delli Latitude’i sarnast läpakat. Mina pidasin silmas vastupidavust ja kasutusmugavust, müüja tõlgendab seda kui protsessorikiirust jne, aga jõuab välja samalaadse tulemuseni. Käime automaadist raha toomas, koos tarkvara, lisagarantii ja konfigureerimisega tuleb veerand hinda veel otsa. Kassas, õigemini infoletis, ei loe rahatähtede kontrolli masin vanu 100-euroseid, vanemmüüja võtab paki pihku ja läheb kassadesse otsima masinat, mis loeks; tema kulmude liikumise järgi riiulite taga näen, et ta leiab selle teisest kassast. Muidugi usaldus missugune, kui kunde makstud, aga veel kassast läbi käimata raha rändab teise müüja käes mööda poodi ringi ja seda käpib veel kaks muud müüjat.
* * *
Teist korda n-ö Steroididel Taskus. Sammalhabeme kaabu.
p.l. on poekäigu ja kontserdile mineku vahel tund aega, mõtlen, et võiksin proovida trükkida linnavaadet, juba olen plaadi harjanud ja rasvatustanud, aga kuivatades näen, et mul on esiplaanil „mitu ruutmeetrit” munakive välja lõikamata!
* * *
p.l. on poekäigu ja kontserdile mineku vahel tund aega, mõtlen, et võiksin proovida trükkida linnavaadet, juba olen plaadi harjanud ja rasvatustanud, aga kuivatades näen, et mul on esiplaanil „mitu ruutmeetrit” munakive välja lõikamata!
* * *
Kontsert; olen algul mossis, et miks oleme platsi kõrval kohal poolteist tundi varem (no tgl oleme 1 h 25 min varem, aga kontsert hakkas 5 min hiljem). Aga meil on kaasas toolid, suupisted ja termoses jääga vein.
Nagu aasta tagasigi, on kaameratöö halb, seekord ka heli. Hämarikus ekraani heledust maha ei keerata, nii et sinna on pärast valus vaadata. Heli on selline, et juhlakalu bassid ei kosta ja täiteks toodud soprani kõrged noodid saevad peast läbi. See, et peale maailmakuulsa bassbaritoni laulab ka tundmatu sopran, oli umbes sama, kui läksin kord kuulama sugulase juhatatud koori, aga pool kontserdiajast esines ka üks teine taidluskollektiiv.
Aga seekord on mul binokkel! Algul mõtlesin, kas võtan kaasa väikse taskubinokli (8×20), aga viimati kadus selle kott kuhugi ja pealegi on teada, et see on hämaras pime (ükskord oli ooperis kaasas, ei näinud). Seega siis keskmine binokkel, 10×50. Kuivõrd esineja on üks väheseid ooperilauljaid, kes peale laulmise suudab ka näidelda, ja kuivõrd on karta, et ekraaniülekanne näitab vahepeal ka orkestrit vms, ja kuigi lava tagantnurgast särab otse binoklisse üks prožektor (algul sinine, pärast punane) ning kuigi ei ulatu toetama küünarnukke ja pilt hakkab lõpuks värisema, olen kogu aja, mil ta on laval, kleebitud binokli taha ja ei kahetse sekunditki. Peale selle näen laval ka asju, mida palja silmaga ei näeks, nagu et üks nais-löökpillimängija, kes meie kohalt vaadatuna on solistiga ligikaudu samal joonel, jälgib dirigenti ainult silmanurgast, kui solist on laval, ja vahib muudkui solisti, endal suu kõrvuni. Või filharmoonia kodufotograafi ninjataolist liikumist mööda lava (tal on kaks kaamerat ja kolm objektiivi, varuobjektiiv ripub mingi imerakisega lahtiselt vöö küljes). Solisti pilgu taban u 8 korda, milles oma osa on küllap selles, et mainitud seljatagune prožektor särab solistile binokli 50 mm klaasidelt vastu (vaatekaugusel on ainult üks muu binokkel, aga see on 30…35 mm klaasidega). (AW&ST andmeil töötab klaasidelt vastu säramise põhimõttel ka meetod, kuidas kiiresti teada saada, kas vaenulikul maastikul on peidus õlalt lastavaid õhutõrjerakette: luuredroon lendab üle, välgatab üle maastiku lasersähvatuse ja jälgib, kas kuskilt peegeldub vastu koherentset valguskiirgust. Looduses nii pikalt koherentset kiirgust kui laser ei ole; kui koherentset valguskiirgust peegeldub tagasi, on kuskil järelikult sinnapoole vaatavat optikat. Lihtne!)
Kumbki pool on kaunis lühike (30 minutit + koos lisalugudega 45), nii et jõuame kolmveerandüheteistkümnese bussi peale.
Nagu aasta tagasigi, on kaameratöö halb, seekord ka heli. Hämarikus ekraani heledust maha ei keerata, nii et sinna on pärast valus vaadata. Heli on selline, et juhlakalu bassid ei kosta ja täiteks toodud soprani kõrged noodid saevad peast läbi. See, et peale maailmakuulsa bassbaritoni laulab ka tundmatu sopran, oli umbes sama, kui läksin kord kuulama sugulase juhatatud koori, aga pool kontserdiajast esines ka üks teine taidluskollektiiv.
Aga seekord on mul binokkel! Algul mõtlesin, kas võtan kaasa väikse taskubinokli (8×20), aga viimati kadus selle kott kuhugi ja pealegi on teada, et see on hämaras pime (ükskord oli ooperis kaasas, ei näinud). Seega siis keskmine binokkel, 10×50. Kuivõrd esineja on üks väheseid ooperilauljaid, kes peale laulmise suudab ka näidelda, ja kuivõrd on karta, et ekraaniülekanne näitab vahepeal ka orkestrit vms, ja kuigi lava tagantnurgast särab otse binoklisse üks prožektor (algul sinine, pärast punane) ning kuigi ei ulatu toetama küünarnukke ja pilt hakkab lõpuks värisema, olen kogu aja, mil ta on laval, kleebitud binokli taha ja ei kahetse sekunditki. Peale selle näen laval ka asju, mida palja silmaga ei näeks, nagu et üks nais-löökpillimängija, kes meie kohalt vaadatuna on solistiga ligikaudu samal joonel, jälgib dirigenti ainult silmanurgast, kui solist on laval, ja vahib muudkui solisti, endal suu kõrvuni. Või filharmoonia kodufotograafi ninjataolist liikumist mööda lava (tal on kaks kaamerat ja kolm objektiivi, varuobjektiiv ripub mingi imerakisega lahtiselt vöö küljes). Solisti pilgu taban u 8 korda, milles oma osa on küllap selles, et mainitud seljatagune prožektor särab solistile binokli 50 mm klaasidelt vastu (vaatekaugusel on ainult üks muu binokkel, aga see on 30…35 mm klaasidega). (AW&ST andmeil töötab klaasidelt vastu säramise põhimõttel ka meetod, kuidas kiiresti teada saada, kas vaenulikul maastikul on peidus õlalt lastavaid õhutõrjerakette: luuredroon lendab üle, välgatab üle maastiku lasersähvatuse ja jälgib, kas kuskilt peegeldub vastu koherentset valguskiirgust. Looduses nii pikalt koherentset kiirgust kui laser ei ole; kui koherentset valguskiirgust peegeldub tagasi, on kuskil järelikult sinnapoole vaatavat optikat. Lihtne!)
Kumbki pool on kaunis lühike (30 minutit + koos lisalugudega 45), nii et jõuame kolmveerandüheteistkümnese bussi peale.
29.6.19
L, 4400. päev: kuum
Ilgelt palav. Troopikamütsi kõrvad lähevad päikses kuumaks.
Söömas, uus kaubanduskeskus, matkapood, tohutu toidupood, seal seisab mahlariiuli ees ja päratu ostukäru taga keegi, kes meid vahib – see on kunagine saksa kirjanduse õpetaja. Rõõmus taaskohtumine.
Üldiselt on see pood nii suur, et seal võiks sõita rong. Google küsib, mida arvan. Ütlen siis ausalt, et klientidel veab, sest korrus kõrgemal müüakse matkatarbeid.
15.6.19
L, 4386. päev: kunst
Käin kunstimuuseumis XIX saj lõpu / XX saj alguse aktipiltide näitusel, pärast suurem märatsemine käsitööpoes (sh ostan kõik linoollõike trükivärvid, mida neil on ja mida mul veel ei ole; neid on üldse mingid 12 tk; raamat soovitas, et kuigi alustuskomplektis on primaarvärvid, millest saab kokku segada mis tahes tooni (valge, must, tsüaan, kollane, magenta), ostke pigem üks soe ja üks külm punane, roheline, sinine, pruun, segamist vähem).
Õhtul põllu peal poes.
Õhtul põllu peal poes.
13.6.19
N, 4384. päev: neljapäev
Prantsuse keel, pärast maksimarketi tööstuskaupade osakonnas.
Prantsuse keeles saab täna teada, et
Prantsuse keeles saab täna teada, et
- une péniche – lameda põhjaga jõepaat, paadimees oli triibulise särgi ja punase rätiga, ameeriklased nägid neid Pariisis palju, tekkis stereotüüp
- hobuseliha: XIX saj oli Pariisis väga palju hobuseid, lõpnute äraviimine oli kallis, liha tohtis ise süüa
- Asterixi ja Obelixi joonistaja on itaallane, stsenarist poolakas
- Prantsusmaal oli giljotiin kasutusel kuni 1981
- Prantsusmaa andis Esimeses maailmasõjas enda poolel sõdinud välismaalastele kodakondsuse
- Marie Curie ajal sai prantslasega abielludes naine mehe kodakondsuse
- Sarkozy emapoolne vanaisa immigreerus Prantsusmaale Salonikist Hispaania kodakondsusega, S. prantsuse vanaema abiellus temaga, sai hispaanlaseks
- Prantsusmaa on maailmas 2. relvaeksportija
12.6.19
3.6.19
E, 4374. päev: kuumus jätkub, puhkus ka
Kuumapühad jätkuvad, aga täna on veidi tuult. Postkontor ja pood.
25.5.19
L, 4365. päev: naaberlinnas
Kunstipoest graafikatrükitehnikate käsiraamat (mis saab läbi juba rongis, sest eks ma loe kodus teostamatute tehnikate osa diagonaalis) ja linoollõike raamat. Õues küsitakse, kas olete parkinud auto siia. Vastan nagu kohalik: „Nee.”
Viljaturul on kisakoosolek ja punt politseinikke. Algab mingi rattatuur, tuumarelvade vastu, kõik on kahtlaselt samasuguses riides ja kiivris ning meenutatagu, et keskmaarakettide piiramise leping lubab Venemaal pidada kodumaiseks kasutamiseks 800 km lennukaugusega Iskandreid, neile on nüüdseks meisterdatud tuumalõhkepead ja Kaliningradist Berliini on veidi üle 500 km.
Rammsteini plaat.
Kella kõrts, õhtul maksimarketis.
Kodus kavandile fiksatiiv peale, rõdul, aga nii õnnetult, et lahustihais satub uksest tuppa.
Viljaturul on kisakoosolek ja punt politseinikke. Algab mingi rattatuur, tuumarelvade vastu, kõik on kahtlaselt samasuguses riides ja kiivris ning meenutatagu, et keskmaarakettide piiramise leping lubab Venemaal pidada kodumaiseks kasutamiseks 800 km lennukaugusega Iskandreid, neile on nüüdseks meisterdatud tuumalõhkepead ja Kaliningradist Berliini on veidi üle 500 km.
Rammsteini plaat.
Kella kõrts, õhtul maksimarketis.
Kodus kavandile fiksatiiv peale, rõdul, aga nii õnnetult, et lahustihais satub uksest tuppa.
4.5.19
L, 4344. päev: ära jälle
Naaberlinnas. Kunstipoest linool ja linoolinoad ja linoolivärv. Raamatupood ja kella kõrts.
Õhtul eile taaspaigaldatud ajutine kroon taasirdub, seekord T. jaamast ostetud rosinakuklit süües. Aga mul on juba T uus HA aeg ja see kannatab nii kaua küll. Karp ka juba olemas.
Õhtul eile taaspaigaldatud ajutine kroon taasirdub, seekord T. jaamast ostetud rosinakuklit süües. Aga mul on juba T uus HA aeg ja see kannatab nii kaua küll. Karp ka juba olemas.
27.4.19
L, 4337. päev: tegus laupäev
Hommikul Kõrgmetsa maksimarketi majandustarvete osakonnas, siis söömas töö lähedal. Siis linna, käsitööpood (vaatamas linoollõike tarbeid: on linooli, on värvi, on rulle, aga ei ole linoolinuge; ei ole ka diivanikatteks sobivat riiet – viimati ostetud kokkupandav diivanvoodi katted olid ebakomplektsed, üritame leida sobivat riiet).
Uuesti km mm maj.k-osak. Kardinapood (diivanikatteks sobiks hästi kardinariie), aga selgub, et ega see pood eraldi kardinariiet müü.
Kodukolapood: seal on puust lõikelauad, millel olemas tagumine ülespoole serv ja ees allapoole serv, mida traditsiooniliselt kasutatakse puulõikes. Märkan catalpast (e k trompetipuu) toidualuseid, kiire guugeldus ütleb, et see on kõvapuit, sellest tehakse kitarre ja saab sellest ka nikerdada.
Matkapood, E-le uus seljakott, ma asjadega koju.
Uuesti km mm maj.k-osak. Kardinapood (diivanikatteks sobiks hästi kardinariie), aga selgub, et ega see pood eraldi kardinariiet müü.
Kodukolapood: seal on puust lõikelauad, millel olemas tagumine ülespoole serv ja ees allapoole serv, mida traditsiooniliselt kasutatakse puulõikes. Märkan catalpast (e k trompetipuu) toidualuseid, kiire guugeldus ütleb, et see on kõvapuit, sellest tehakse kitarre ja saab sellest ka nikerdada.
Matkapood, E-le uus seljakott, ma asjadega koju.
25.4.19
4.4.19
N, 4330. päev: 4. puhkusepäev
Loomaarst, teine vereproov, vähkreme laual kolmekesi 25 minutit, kus palju ei puudu, et nõel oleks tsusatud minu kätte, ja millest viimased 10’ tunnen üha tugevnevat seljavalu. Koer koju, poodi (kirjatarvetes on mullikilet kümme ja sada korda suuremas pakendis kui mul vaja; toidupood), bussiga tagasi, prantsuse keele kodutöö. Jaamast võileib, prantsuse keelde.
Nädala ülevaade jõuab riburada mööda kohalolijaid pooleni, kui jutt satub Prantsuse sõjaväe ja selle välismaiste sõjaväebaaside peale, õpetaja ilmutab teemast erakordset asjatundlikkust ja edasi läheb nii nagu õp P. tunnis, kui õp P. hakkas meenutama tudengiaega, ainult et koolitund oli 45’, ent pr k õpetaja räägib Djiboutist 1½ h (saame teada olulisi punkte tema eluloost, nagu et tegi magistritöö somaali keelest ja sattus D-sse pr k õpetajaks ning elas seal 3 a, mees oli seal Pr sõjaväelane, tulid pärast D iseseisvumist 1996 ära). Üsna kõvasti meenutab kooliaega ka ses suhtes, nagu kui kellegi õpetaja tuttav oli käinud Kamtšatkal või Vietnamis või Tasmaanias ja näitas sellest slaide.
Nädala ülevaade jõuab riburada mööda kohalolijaid pooleni, kui jutt satub Prantsuse sõjaväe ja selle välismaiste sõjaväebaaside peale, õpetaja ilmutab teemast erakordset asjatundlikkust ja edasi läheb nii nagu õp P. tunnis, kui õp P. hakkas meenutama tudengiaega, ainult et koolitund oli 45’, ent pr k õpetaja räägib Djiboutist 1½ h (saame teada olulisi punkte tema eluloost, nagu et tegi magistritöö somaali keelest ja sattus D-sse pr k õpetajaks ning elas seal 3 a, mees oli seal Pr sõjaväelane, tulid pärast D iseseisvumist 1996 ära). Üsna kõvasti meenutab kooliaega ka ses suhtes, nagu kui kellegi õpetaja tuttav oli käinud Kamtšatkal või Vietnamis või Tasmaanias ja näitas sellest slaide.
2.4.19
30.3.19
L, 4325. päev: mööbel ja ooper
Saame lahti vanast lauast ja vanadest toolidest. Toole maja ette tuues muidugi istun neil terve tee liftis alla, lahe, võtke teiegi lifti kaasa tool!
Mööblipoes on siht väga konkreetne, pakendid on suurevõitu ja nende pakkimine ühe käru peale meenutab Tetrist (sest olen üksi ja kahe käruga hästi liikuda ei saa). Kärupealis saab väikese veduri mõõtu ja sama tagasihoidlike manööverdusomadustega. Kedagi ega midagi ära ei lõhu.
Esimene kast on suurim, 39 kg ja u 100×80×30 cm. Saan selle nii ilusti kärule, et ilus kohe (ajasin käru vastu riiulit ja kantisin kasti peale). Aga kui E hakkab mitu nädalat hiljem 10 kastist-pakist koosnevat diivanvoodit kokku panema, selgub, et osa katteid on valed, ning siis ka, et seda mudelit enam ei ole ja neid katteid üksikult ei saa. Pakun, et võiks niisama minna kohale ja samast riiulivahest vaadata, kas seal vedeleb üleliigseid katteid, aga noh kaugel on.
* * *
Õhtul ooper. Esimene 10 min on igav, aga siis sõna otseses mõttes hüppab lavale esimene kontratenor, kelle elukutsed on ametlikult „ooperilaulja, kontserdilaulja, breiktantsija”. Vana kuningas meenutab kangesti Onu Bellat, aga ka tema suudab väga kepsakalt tantsida, kui vaja. Barokkooperis kohustusliku amme osatäitja üle mõtisklen 2½ tundi, kas ta on mees (bariton) või naine (kontraalt), pärast osaliste ja osatäitjate nimesid kokku viies selgub, et mees. Kusjuures ka lavastuse algne osatäitja (kelle foto on kavas) oli mees, aga nagu näitab YouTube’is algse lavastuse täielik video, tantsis asendaja paremini kui algne. Üldse on 8 osatäitjast vahetunud 5. Videos on lava valgustatud teisiti, see kontratenori tiigrihüpe ei paista, ta lihtsalt äkki istub toolil, mis hetk varem oli tühi.
Ovatsioonid veerand tundi, lõpukvartett läheb kordamisele.
Mööblipoes on siht väga konkreetne, pakendid on suurevõitu ja nende pakkimine ühe käru peale meenutab Tetrist (sest olen üksi ja kahe käruga hästi liikuda ei saa). Kärupealis saab väikese veduri mõõtu ja sama tagasihoidlike manööverdusomadustega. Kedagi ega midagi ära ei lõhu.
Esimene kast on suurim, 39 kg ja u 100×80×30 cm. Saan selle nii ilusti kärule, et ilus kohe (ajasin käru vastu riiulit ja kantisin kasti peale). Aga kui E hakkab mitu nädalat hiljem 10 kastist-pakist koosnevat diivanvoodit kokku panema, selgub, et osa katteid on valed, ning siis ka, et seda mudelit enam ei ole ja neid katteid üksikult ei saa. Pakun, et võiks niisama minna kohale ja samast riiulivahest vaadata, kas seal vedeleb üleliigseid katteid, aga noh kaugel on.
* * *
Õhtul ooper. Esimene 10 min on igav, aga siis sõna otseses mõttes hüppab lavale esimene kontratenor, kelle elukutsed on ametlikult „ooperilaulja, kontserdilaulja, breiktantsija”. Vana kuningas meenutab kangesti Onu Bellat, aga ka tema suudab väga kepsakalt tantsida, kui vaja. Barokkooperis kohustusliku amme osatäitja üle mõtisklen 2½ tundi, kas ta on mees (bariton) või naine (kontraalt), pärast osaliste ja osatäitjate nimesid kokku viies selgub, et mees. Kusjuures ka lavastuse algne osatäitja (kelle foto on kavas) oli mees, aga nagu näitab YouTube’is algse lavastuse täielik video, tantsis asendaja paremini kui algne. Üldse on 8 osatäitjast vahetunud 5. Videos on lava valgustatud teisiti, see kontratenori tiigrihüpe ei paista, ta lihtsalt äkki istub toolil, mis hetk varem oli tühi.
Ovatsioonid veerand tundi, lõpukvartett läheb kordamisele.
25.3.19
E, 4320. päev: esmaspäev
Tööl, õhtul poes, sealt jala koju.
23.3.19
L, 4318. päev: joonistan
Mõtlen poes, kuidas teostada märget „leib/sai”, olen jõudnud koogiriiuli juurde, kui kõrva äärest kostab: „Would it be regular cake or the chocolate one?” Selgub, et keegi teeb poest koju see on otseülekannet.
Kodus asjad ära, bussiga söömas, jala maj.t.p.
Õhtul veedan neli tundi u maist pooleli olnud joonestusega (Oleviste välisvaade „praegu”): teha olid veel koori aknad ja tugipiilarid. Koori akende sillused peab joonistama projektsiooni tõttu vaba käega (mis tušiga on tülikam kui pliiatsiga, aga kui valesti läheb, ei ole midagi, pärast saab joone kraapida sirgemaks) ja seekord tulevad tugipiilarid välja õige kujuga. Ning talitsen ennast katusepleki kujutamisega (aga kusjuures pleki püstvaltside samm on mõõtkavas). Korstnad jätan tegemata. Praeguse seisundi põhjal on kunagi kavas teha ka osaline vaade enne eeskoja (ja pikihoone tugipiilarite) ehitamist, mis näeb välja nii, et joonestan ainult osa, mis oli teisiti (lõunasein ja osa lõunalöövi katust), ja teibin kilele sellesse kohta paberi alla.
Kui valmis, võtan kalkad aluselt ära ja pesen kõik klaasilapiga puhtaks: aluse, joonlauad ja kaarte šablooni, tušipliiatsi otsa. Tušijäänuste eemaldamiseks joonlaudadelt on olemas spetsiaalne lahusti, aga klaasipuhastuslapp lahustab seda mõneti ka.
Kodus asjad ära, bussiga söömas, jala maj.t.p.
Õhtul veedan neli tundi u maist pooleli olnud joonestusega (Oleviste välisvaade „praegu”): teha olid veel koori aknad ja tugipiilarid. Koori akende sillused peab joonistama projektsiooni tõttu vaba käega (mis tušiga on tülikam kui pliiatsiga, aga kui valesti läheb, ei ole midagi, pärast saab joone kraapida sirgemaks) ja seekord tulevad tugipiilarid välja õige kujuga. Ning talitsen ennast katusepleki kujutamisega (aga kusjuures pleki püstvaltside samm on mõõtkavas). Korstnad jätan tegemata. Praeguse seisundi põhjal on kunagi kavas teha ka osaline vaade enne eeskoja (ja pikihoone tugipiilarite) ehitamist, mis näeb välja nii, et joonestan ainult osa, mis oli teisiti (lõunasein ja osa lõunalöövi katust), ja teibin kilele sellesse kohta paberi alla.
Kui valmis, võtan kalkad aluselt ära ja pesen kõik klaasilapiga puhtaks: aluse, joonlauad ja kaarte šablooni, tušipliiatsi otsa. Tušijäänuste eemaldamiseks joonlaudadelt on olemas spetsiaalne lahusti, aga klaasipuhastuslapp lahustab seda mõneti ka.
20.3.19
K, 4315. päev: aga lugeja?
Päeval söömas, õhtul poe asemel bensukas. Laulab väike-lehelind (silksolk).
* * *
ENSV arhitektuuriteoste raamat („101 Eesti nõukogude aja ehitist”) näib arvavat, et kohvik Rannapiiga olnud inspireeritud vahetult rehielamust. Vrd see. Muidu on siin-seal viidatud maailmanimega arhitektide eeskujudele (Mies van der Rohe, Le Corbusier, Bauhaus), siin mitte.
Raadiomaja mõlemat saali nimetab raamat valgeks saaliks: et raadiomajas oli valge saal ja siis oli seal ka valge saal. Mu ähmast mäletust mööda (olen kooli- ja tudengiajal käinud vana raadiomaja saalis u 4 korda ja uue saalis 1 kord) oli uue raadiomaja saal sinine saal; eksitus võrsub mingist Eesti Ekspressi loost, mida raamatusse on rahus ümber kopitud.
Raamatus on 101 ehitise kohta 4 (neli) põhiplaani. Mjah, jutustada on ju lihtne, et maja sisemus on tore ja mugav, aga kuidas lugeja seda näeb?
* * *
ENSV arhitektuuriteoste raamat („101 Eesti nõukogude aja ehitist”) näib arvavat, et kohvik Rannapiiga olnud inspireeritud vahetult rehielamust. Vrd see. Muidu on siin-seal viidatud maailmanimega arhitektide eeskujudele (Mies van der Rohe, Le Corbusier, Bauhaus), siin mitte.
Raadiomaja mõlemat saali nimetab raamat valgeks saaliks: et raadiomajas oli valge saal ja siis oli seal ka valge saal. Mu ähmast mäletust mööda (olen kooli- ja tudengiajal käinud vana raadiomaja saalis u 4 korda ja uue saalis 1 kord) oli uue raadiomaja saal sinine saal; eksitus võrsub mingist Eesti Ekspressi loost, mida raamatusse on rahus ümber kopitud.
Raamatus on 101 ehitise kohta 4 (neli) põhiplaani. Mjah, jutustada on ju lihtne, et maja sisemus on tore ja mugav, aga kuidas lugeja seda näeb?
Subscribe to:
Posts (Atom)
