Loomaarst, teine vereproov, vähkreme laual kolmekesi 25 minutit, kus palju ei puudu, et nõel oleks tsusatud minu kätte, ja millest viimased 10’ tunnen üha tugevnevat seljavalu. Koer koju, poodi (kirjatarvetes on mullikilet kümme ja sada korda suuremas pakendis kui mul vaja; toidupood), bussiga tagasi, prantsuse keele kodutöö. Jaamast võileib, prantsuse keelde.
Nädala ülevaade jõuab riburada mööda kohalolijaid pooleni, kui jutt satub Prantsuse sõjaväe ja selle välismaiste sõjaväebaaside peale, õpetaja ilmutab teemast erakordset asjatundlikkust ja edasi läheb nii nagu õp P. tunnis, kui õp P. hakkas meenutama tudengiaega, ainult et koolitund oli 45’, ent pr k õpetaja räägib Djiboutist 1½ h (saame teada olulisi punkte tema eluloost, nagu et tegi magistritöö somaali keelest ja sattus D-sse pr k õpetajaks ning elas seal 3 a, mees oli seal Pr sõjaväelane, tulid pärast D iseseisvumist 1996 ära). Üsna kõvasti meenutab kooliaega ka ses suhtes, nagu kui kellegi õpetaja tuttav oli käinud Kamtšatkal või Vietnamis või Tasmaanias ja näitas sellest slaide.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment