Kohe alguses tuleb ära öelda, et ma ei ole käinud Viljandi folgil. Õigemini peaaegu ei ole – viimati käsin Viljandis koeranäitusel, mis toimus folgiga samal ajal, aga hommikul, kui folgirahvas alles magas õndsat und, hakates ärkama siis, kui meie ring oli läbi. Teel bussijaama kohatud folgilised asustasid peamiselt haljasalu ja põõsaaluseid, võtsid mitmesugustest vedelikest koosnevat kehakinnitust ja üks pesi bussijaama kemmergus pead.
Pealkirja eest olen tänu võlgu kolleeg H-le, kes nimetas nõnda käesolevate heietuste toimumispaika.
Subscribe to:
Posts (Atom)
