Trifooriumiakendel on topeltraamistus, klaas on väljaspool, seest vaadatuna trifooriumiraamistuse taga. Trifooriumis on igas travees neli akent, u 6 m kõrged. Kõrgseinte suured aknad on 19 m kõrged, neljaosalised, kesklöövis u 7,3 m laiad. Lääneseina ja põikhoone otste suured aknad on sarnase (aga mitte täpselt sama) kavatisega, u 12,8 m laiad ja igaühe pindala on u 540 m². Külglöövide aknad pikihoone välisküljel on u 4,5 m laiad ja u 7,3 m kõrged.
Pärimuse järgi rajati piiskopkond I sajandi lõpul ja esimene piiskop oli olnud apostel Peetruse jünger.
Allikad:
- internet
- raamat Cathédrale Saint-Étienne
Number akna nimetuse järel sulgudes on akna number raamatus Cathédrale Saint-Étienne, need algavad kooriapsiidist (0), on N-küljel paaris ja S-küljel paaritud ning alumistel akendel 2-, ülemistel 3-kohalised (1xx: trifooriumiaken, 2xx: kõrgseina aken). Kaldkirjas on minu interpoleeritud numbrid. Igas travees või seinalõigus ei ole tingimata kolme akent ülestikku: pikihoone tornide kohal on akendest ainult raamistik (kui sedagi), välisseinas võib olla akna asemel kabel või portaal, W-kabeli võidukaar tõuseb läbi trifooriumi, külglöövide O-otsa seintel alumist osa ei olegi.
Inglise Wikipedia vahetab lõunalöövi kaks kabelit omavahel (samuti vahetavad katedraaliraamatu kaks esimest põhiplaani, millel kabelid märgitud). Raamatu järgi on kooris (kõrgseintel, lõpmikus) ja põikhoone lõunaosa külgseintel kokku 8 Valentin Bouschi töökoja akent, aga akende sisukirjeldustest ei tule see 8 kokku.
Ilmakaared on traditsioonilised (peaportaal läänes, koor idas).
Pildid on omast käest ja selle katedraali vitraažidest mul rohkem ei olegi.
Pikihoone
W-sein
 |
| 36., 229., 227. ja 35. aken |
 |
| 36. aken |
 |
| 36. aken (osa) |
Roosaken (36)
1384
Hermann von Münster (u 1330 – 1392)
Apostlid, Vana Testament (Timotheuse jutlus, maailma loomine, Joeli raamat, psalmid, Makkabeide raamat), akna tipus ristilöömine, allreas (lammutati 1764) idamaa kuningad (kaheksast osast on kolm alles, Nancys Lotringi muuseumis). Säilinud ridade vitraažiosad tõsteti 1909–1910 restaureerimisel ringi.
Praegu alumises (algselt keskmises) reas on katedraali nimipühak Stephanus ja toomkapiitli kaitsepühak Paulus, prohvet Daniel ja apostel Siimon, patriarh Jakob ja jünger Jakob vanem, prohvet Joel ja apostel Filipp.
Ülemises reas on tundmatu (vbl Aleksandria Philon) ja Bartholomeus, kuningas Taavet ja Andreas, patriarh Iisak ja Jakob noorem, Juudas Makabeus ja Mattias.
Roosi keskel on püha nägu, kahes neliksiirikus Stephanus ja Paulus.
Autor on maetud N-külglöövi 1. traveesse, epitaaf.
Roosakna all peaportaal (1903)
N-löövi otsaaken (35)
1905
Mayeri ateljee (München)
Kristuse sugupuu, XIII saj stiilis (algselt W-kabeli äärmistel akendel).
N-külje 1. travee
Välisseina aken (33)
Alaosa: XIII saj, Kristuse ja Maarja sugupuu, kuningad, prohvetid, apostlid. Algne ümmargune ülaosa on S-külglöövi 3. travee välisseina aknas.
Ilmselt pärit 1754 lammutatud ristikäigust, asus kuni 1886 W-poolses kabelis.
Trifooriumi aknad (129)
[ei tea]
Kõrgseina aken (229)
1452
4 naispühakut: Katariina, Apollonia, Barbara, Margareta.
Annetas toomhärra Hennequin Arnoult de Hettange.
N-külje 2. travee
Välisseina aken (31)
ainult tümpanon portaali kohal
Trifooriumi aknad (127)
[ei tea]
Kõrgseina aken (227)
1452
Püha Stephanus esitleb annetajat Maarjale, Peetrusele ja Johannesele.
Annetas toomhärra Hennequin Arnoult de Hettange.
N-külje 3. travee
Välisseina aken (29)
[ei tea]
Trifooriumi aknad (125)
[ei tea]
Kõrgseina aken (225)
1452
4 tundmatut.
Annetas toomhärra Hennequin Arnoult de Hettange.
N-külje 4. travee
Välisseina aken torniportaali kohal (27)
1960
Roger Bissière (1886–1964)
Abstraktne kompositsioon külmades värvides (vastas teise torni portaali kohal on samasugune soojades värvides)
Trifooriumi aknad (123)
puuduvad (ainult raamid)
Kõrgseina aken – raamatu plaanil on selles travees aken nr 223
puudub (ainult raamid)
N-külje 5. travee
Välisseina aken (25)
[ei tea]
Trifooriumi aknad (121)
1960
Roger Bissière (1886–1964)
Valgus ja pimedus
Kõrgseina aken (221)
1954–1958
Jean Gaudin (1879–1954), Pierre Gaudin (1908–1973)
4 pühakut
N-külje 6. travee
Välisseina aken (23)
[ei tea]
Trifooriumi aknad (119)
[ei tea]
Kõrgseina aken (219)
1954–1958
Jean Gaudin (1879–1954), Pierre Gaudin (1908–1973)
4 pühakut
N-külje 7. travee
Välisseina aken (21)
[ei tea]
Trifooriumi aknad (117)
[ei tea]
Kõrgseina aken (217)
1954–1958
Jean Gaudin (1879–1954), Pierre Gaudin (1908–1973)
4 naispühakut: Valérie, Glossinde, Scolastique, Genoveva
N-külje 8. travee
 |
| 19. akna ülaosa … |
 |
| … ja sama akna seestpoolt vaadates vasak pool … |
 |
| … ja parem |
Välisseina aken (19)
XIII saj
Sisaldab kahe vana akna ümmargust osa: ülal on Kristuse kuulutamine (XIII saj lõpp?), vasakul akna annetaja (XIII saj III v).
Trifooriumi aknad (115)
[ei tea]
 |
| 215. aken (osa) |
Kõrgseina aken (215)
1954–1958
Jean Gaudin (1879–1954), Pierre Gaudin (1908–1973)
4 naispühakut: Teresa, Bernadette, Jeanne d’Arc, Ségolène
Põikhoone N-osa
 |
| 213., 211., 113., 111. ja 17. aken |
N-löövi ots
Trifooriumi aknad (113)
1968
Marc Chagall (1887–1985)
Koos kõrvalaknaga (111): suur lillevanik (lilled, linnud, vikerkaar)
Varem XVI saj I v, Thomas de Clinchamp
Kõrgseina aken (213)
XVI saj I v
Thomas de Clinchamp
4 pühakut: Assisi Franciscus, Dominicus, Benedictus, Pachomios.
Annetas Jacques d’Amange.
W-sein
 |
| 17. aken |
Välisseina aken (17)
1958–1961
Marc Chagall (1887–1985)
Aadama loomine, Eeva loomine, pattulangemine, väljaajamine paradiisist
Trifooriumi aknad (111)
1968
Marc Chagall (1887–1985)
Koos kõrvalaknaga (113): suur lillevanik (lilled, linnud, vikerkaar)
Kõrgseina aken (211)
XVI saj I v
Thomas de Clinchamp
4 meespühakut: Cosmas, Damianus, Augustinus, Martinus.
Annetas Jacques d’Amange.
N-sein
 |
| 15. aken (osa, kokku lapitud neljast fotost) |
Välisseina suur aken (15)
1504 (ülemine ja keskmine rida), XVI saj I v (tümpanon ja alumine rida).
Theobald de Lixheim (ülemine ja keskmine rida) ja tundmatu (tümpanon ja alumine rida; vbl meister Thomas de Clinchamp).
Tümpanon: Maarja kroonimine, 4 evangelisti, pillidega ja kannatusriistadega inglid.
Ülemisel real 8 meespühakut (Antonius, Rochus, Stephanus(?), Nikolaus, Hubertus, peaingel Miikael, abt lohega, Laurentsius).
Keskmisel real 8 naispühakut (Agnes, Margareeta, Barbara, Ungari Eliisabet, Apollonia, Odilia, Katariina, Maarja Magdaleena), rea all on friis autori nime ja dateeringuga: HOC OPUS PER THEOBALDUM DE LYXHEIM VITRIARIUM PERFECTUM EST ANNO DOMINI MCCCCCIV.
Alumisel real 8 apostlit (Paulus, Mattias, Batholomeus, Filipp, Jakob noorem, Toomas, Andreas, Peetrus), nende all usutunnistus.
Restaureeriti 1907–1910 Šveitsi Fribourgis Fritz Geigesi ateljees.
Põikhoone N-otsas oli Maarja kabel.
O-sein
Välisseina aken (13)
XVI saj I v
Peter Hemmeli töökoda
Maarja elu: Maarja ilmutus templis, Maarja kuulutamine, Kristuse sünd, Maarja lapsega.
Annetas kardinal Henri de Lorraine (vapp). Kristuse sünni kompositsioon sarnaneb väga Martin Schongaueri (srn 1491) ühe maaliga.
Osaliselt varjatud käärkambri katusega.
Trifooriumi aknad (109)
1970
Marc Chagall (1887–1985)
Koos kõrvalaknaga (107): väike lillevanik (lilled, linnud, vikerkaar)
Kõrgseina aken (209)
XVI saj I v
Thomas de Clinchamp
4 pühakut: Clemens, Nikolaus, keegi piiskop (Auctorius?), kirikut kandev teine piiskop (Chrodregang?).
Annetas Jacques d’Amange.
N-kooriümbriskäigu ots
Trifooriumi aknad (107)
1970
Marc Chagall (1887–1985)
Koos kõrvalaknaga (109): väike lillevanik (lilled, linnud, vikerkaar)
Kõrgseina aken (207)
XVI saj I v
Thomas de Clinchamp
Esimeses veerandis Kristoforus ja tema all Jacques d’Amange, põikhoone N-osa nelja kõrgakna annetaja (ning 2 vappi, üks neist keisrikotka ja aastaarvuga 1501). Kolmes ülejäänud veerandis p. Sebastianuse märtrisurm.
Annetas Jacques d’Amange.
Koor
Kooriümbriskäigu N-külje 1. võlvik
Välisseina aken (11)
1961–1965
Marc Chagall (1887–1985)
Mooses käsulaudadega, Taavet ja Batseba, Jeremia ja juutide väljasaatmine.
Varem (1882–1960) Schmitzi-Reutersi ateljee (Aachen) vitraaž (messiase kuulutamine, prohvetid, kuningad, kirikuisad).
Trifooriumi aknad (105)
[ei tea]
 |
| 205., 203., 201., 105., 103. ja 101. aken |
Kõrgseina aken (205)
1538
Akende nr 205, 203, 204 ja 206 kujundus on sarnane.
Ümmarguses osas akna tipus p. Hugo.
Selle all medaljonidel Vana Testamendi stseenid: Aabel magab, Aabeli mõrv, Noa laev, Paabeli torn.
Alumises reas evangelistid Luukas, Johannes (koos annetajaga), Mattias ja Markus.
Annetas Jean Matthié (vapp) onu Hugues’i pärandusest, sai tema järel 1536 kantoriks.
Koori loodepiilari ääres on igivana (~ IX saj?) monoliitne Kreeka marmorist piiskoppide ametisse pühitsemise tool.
Kooriümbriskäigu N-külje 2. võlvik
Välisseina aken (9)
1965–1967
Marc Chagall (1887–1985)
Abrahami ohver, Jakobi võitlus ingliga, Jakobi unenägu, põlev põõsas.
Varem (1882–1962) Schmitzi-Reutersi ateljee (Aachen) vitraaž (messiase kuulutamine, prohvetid, kuningad, kirikuisad).
Trifooriumi aknad (103)
[ei tea]
Kõrgseina aken (203)
1539
Akende nr 205, 203, 204 ja 206 kujundus on sarnane.
Ümmarguses osas akna tipus p. Agnes ja aastaarv 1539.
Selle all medaljonidel Vana Testamendi stseenid: Samson ja lõvi, maoks muutuv Moosese kepp, Taaveti võidmine, Kaanani viinamarjad.
Alumine rida: p. Stephanus ja Hugues Matthié, pühakud Miikael, Jüri ja Laurentsius.
Annetajad: Hugues Matthié pärijad ja toomkapiitel (vapp).
Kooriümbriskäigu N-külje 3. võlvik
 |
| 7., 5. ja 3. aken |
Välisseina 1. aken (7) (kabel)
XVI saj
Neljal Barbara kirikust toodud vitraažil (nr 7, 5, 6, 8) on annetaja Claude Baudoche’i kaitsepühakud Franciscus, Claudius, Peetrus, Katariina ja Klaara esitlemas perekonda Baudoche lapsega Maarjale ja Barbarale.
Oli varem Barbara kirikus (1516–1829), paigaldatud siia pärast restaureerimist Maréchali ja Gugnoni ateljees (1842–1856).
Välisseina 2. aken (5) (kabel)
XVI saj
Sisu: vt ülal (nr 7).
Oli varem Barbara kirikus (1516–1829), paigaldatud siia pärast restaureerimist Maréchali ja Gugnoni ateljees (1842–1856).
 |
| 3. aken |
Välisseina 3. aken (3) (kabel)
1524
Valentin Bousch (u 1490 – 1541)
Tümpanonil Aadam ja Eeva, selle all Maarja kuulutamine, all tundmatu toomhärra põlvitamas ülestõusva Kristuse ees.
Trifooriumi aknad (101)
XIX saj
Laurent-Charles Maréchal (1801–1887), Louis-Napoléon Gugnon
XVI saj ja Valentin Bouschi stiilis vitraažid
 |
| 201., 200. ja 202. aken |
Kõrgseina aken (201)
XVI saj (1520?)
Piirkonna suur vapp ja kardinalpiiskopi vanemad: vürst (1473–1508) René II koos Angers’i piiskopi p. Renatusega ja pärast mehe surma klarissi nunnaks läinud Philippe (Philippa) de Gueldre koos abtissi p. Klaaraga. Nende all toomhärra Martin Pinguet.
Kooriümbriskäigu apsiidivõlvik
 |
| 1. aken |
Välisseina 1. aken (1) (kabel)
XIX saj
Laurent-Charles Maréchal (1801–1887), Louis-Napoléon Gugnon
XVI saj ja Valentin Bouschi stiilis vitraaž: Gaspard-André Jauffret (piiskop 1806–1823) ja p. Andreas
Välisseina 2. aken (0) (kabel)
1522
Valentin Bousch (u 1490 – 1541)
Katedraali nimipühak Stephanus ja toomkapiitli kaitsepühak Paulus, nende all tundmatu annetaja toomhärra istuva Maarja ees.
 |
| 2. aken |
Välisseina 3. aken (2) (kabel)
XIX saj
Laurent-Charles Maréchal (1801–1887), Louis-Napoléon Gugnon
XVI saj ja Valentin Bouschi stiilis vitraaž: Jacques-François Besson (piiskop 1824–1842) ja pühak François de Sales
Trifooriumi aknad (100)
XIX saj
Laurent-Charles Maréchal (1801–1887), Louis-Napoléon Gugnon
XVI saj ja Valentin Bouschi stiilis vitraažid
 |
| 200. aken |
 |
| 200. aken (osa) |
Kõrgseina aken (200)
1521
Stephanuse märtrisurm ning Jean, piirkonna kardinal ja kohalik piiskop (vapp). Piirkonna suur vapp neljaks jagatuna.
Kooriümbriskäigu S-külje 3. võlvik
 |
| 4. aken |
Välisseina 1. aken (4) (kabel)
XVI saj I v
Valentin Bousch (u 1490 – 1541)
P. Theobald pistrikuga, pühakpiiskop (võib-olla Sigebaud, kohalik piiskop ja pärimuse järgi p. Ségolène’i vend), jalge ees annetaja.
Annetaja: Thiébaut Mineti, katedraali toomhärra ja p. Ségolène’i koguduse jutlustaja.
 |
| 6. aken |
Välisseina 2. aken (6) (kabel)
XVI saj
Sisu: vt ülal (nr 7).
Oli varem Barbara kirikus (1516–1829), paigaldatud siia pärast restaureerimist Maréchali ja Gugnoni ateljees (1842–1856).
 |
| 8. aken |
Välisseina 3. aken (8) (kabel)
XVI saj
Valentin Bouschi (u 1490 – 1541) töökoda
Maarja lapsega, Barbara.
Oli varem Barbara kirikus (1516–1829), paigaldatud siia pärast restaureerimist Maréchali ja Gugnoni ateljees (1842–1856).
Trifooriumi aknad (102)
XIX saj
Laurent-Charles Maréchal (1801–1887), Louis-Napoléon Gugnon
XVI saj ja Valentin Bouschi stiilis vitraažid
Kõrgseina aken (202)
1523
Kardinalpiiskopi vend vürst (1508–1544) Antoine II koos p. Antoniusega ja vürstinna Renée de Bourbon koos p. Renatusega.
Kooriümbriskäigu S-külje 2. võlvik
 |
| 10. aken |
Välisseina aken (10)
1882
Schmitzi-Reutersi ateljee (Aachen)
Messiase kuulutamine, apostlid ja prohvetid
Trifooriumi aknad (104)
Vähese mustriga, kui mitte üldse tühi klaas.
 |
| 204. aken |
Kõrgseina aken (204)
1534
Akende nr 205, 203, 204 ja 206 kujundus on sarnane.
Tümpanonil jumal ja inglid, püha vaim tuvina.
Selle all medaljonidel Vana Testamendi stseenid: Eeva loomine, Eeva kiusatus, Aadama ja Eeva väljaajamine paradiisist.
Alumine rida: Peetrus, Kristuse ülestõusmine, annetaja koos p. Nikolausega, p. Paulus.
Annetas asepiiskop Richard de Loupmont.
Kooriümbriskäigu S-külje 1. võlvik
 |
| 12. aken |
Välisseina aken (12)
1882
Schmitzi-Reutersi ateljee (Aachen)
Messiase kuulutamine, apostlid ja prohvetid
Trifooriumi aknad (106)
Vähese mustriga, kui mitte üldse tühi klaas.
 |
| 206. aken |
Kõrgseina aken (206)
1536
Akende nr 205, 203, 204 ja 206 kujundus on sarnane.
Ümmarguses osas akna tipus keisrikotkas, Charles Quinti vapp, aastaarv 1536.
Selle all medaljonidel Vana Testamendi stseenid: Aadam kaevab ja Eeva ketrab, Aabeli mõrv, Kaini needus, Aadam kannab Aabeli surnukeha.
Alumine rida: Andreas, Maarja lapsega ja koos annetajaga, Ristija Johannes.
Annetasid varahoidja Jean Thisi pärijad.
Kooris kuskil: kooriorel, ehit 1862, laiendus 1882, ümberhitus 1934, lammutati 1962, taastati 1970, ümberehitus 1980.
Kooripingistik XIX saj
Külgaltarid XIX saj
Altar (nelitises) XX saj
Põikhoone S-osa
S-kooriümbriskäigu ots
Trifooriumi aknad (108)
[ei tea]
Kõrgseina aken (208)
1528
Valentin Bousch (u 1490 – 1541)
Koos parempoolse aknaga (nr 210): Maarja kuulutamine ning Langres’i Desiderius ja evangelist Johannes, signeering „VB”.
Annetasid toomhärrad Didier Pieresson ja Jean de Scielles.
O-sein
Välisseina aken (14)
XIII, XVI saj
6 medaljoni (XIII saj I v) Pauluse elust läbisegi XVI saj aknas. Enam-vähem terved on kaks (Paulus jutlustab Troas; Paulus Damaskuses), neljast on järel vähe (Pauluse pöördumine; pime Paulus siseneb Damaskusse; Paulus jutlustab Troase juutidele; Pauluse laevahukk Maltal).
Paigaldatud tõen. XVIII saj.
Trifooriumi aknad (110)
[ei tea]
Kõrgseina aken (210)
1528
Valentin Bousch (u 1490 – 1541)
Koos vasakpoolse aknaga (nr 208): Maarja kuulutamine ning Langres’i Desiderius ja evangelist Johannes, signeering „VB”.
Annetasid toomhärrad Didier Pieresson ja Jean de Scielles.
S-sein
 |
| 16. aken |
Välisseina suur aken (16)
1521–1527
Valentin Bousch (u 1490 – 1541)
 |
| 16. akna ülaosa |
Neliksiirikud: 4 kirikuisa.
Ülemine rida: 7 kohalikku piiskoppi (Clement, Felix, Arnulf, Goericus, Auctorius, Terentius, Patientus), annetaja Otton Savin.
 |
| 16. akna keskmine rida |
Keskmine rida: 8 naispühakut: Barbara, Katariina, Maarja lapsega, Anna, Maarja Madgaleena, Helena, Apollonia, Margareta.
 |
| 16. akna alumine rida |
 |
| 16. akna signatuur |
Alumine rida: 7 kohalikku piiskoppi (Celestinus, Simeon, Firminus, Légonce, Ruffus, Adelphus, Urbitius), annetaja Evrard Marlier.
Kolm alumist rida annetas toomhärra Evrard Marlier.
Restaureeriti 1906–1907 Šveitsi Fribourgis Fritz Geigesi ateljees.
Selle ees: suur orel (1970)
W-sein
Välisseina aken (18)
[ei tea]
Trifooriumi aknad (112)
[ei tea]
Kõrgseina aken (212)
[ei tea]
S-löövi ots
Trifooriumi aknad (114)
[ei tea]
 |
| 214. aken |
Kõrgseina aken (214)
[ei tea, vbl XX saj]
Pikihoone
S-külje 8. travee
 |
| 20. aken |
 |
| 20. akna tipp: katedraali nimipühak Stephanus ja toomkapiitli kaitsepühak Paulus |
 |
| 20. akna tümpanon all vasakul: Stephanuse martüürium (kividega pildumine) |
 |
| 20. akna tümpanon all paremal: Bartholomeuse martüürium (nülgimine) |
XIII saj
Kolm medaljoni (u 1250–1280): ülal katedraali nimipühak Stephanus ja toomkapiitli kaitsepühak Paulus, all paremal Bartholomeuse martüürium (nülgimine), vasakul Stephanuse martüürium (kividega pildumine).
 |
| 116. aken (vasakul väikse oreli siluett), paremal osa 118. aknast |
Trifooriumi aknad (116)
Geomeetriline muster
Trifooriumi kahe vasaku akna asemel on renessanssorel (1537, mitu ümberehitust, rekonstr. 1936, 1981).
 |
| 216., 218. ja 220. aken |
Kõrgseina aken (216)
1954–1958
Jean Gaudin (1879–1954), Pierre Gaudin (1908–1973)
4 pühakut
S-külje 7. travee
Välisseina aken (22)
[ei tea]
Trifooriumi aknad (118)
[ei tea]
Kõrgseina aken (218)
1954–1958
Jean Gaudin (1879–1954), Pierre Gaudin (1908–1973)
4 pühakut
 |
| 120. ja 122. aken ning SO-kabel |
S-külje 6. travee
Välisseina aken (24)
[ei tea]
Trifooriumi aknad (120)
korrapärane muster
 |
| 220. ja 222. aken |
Kõrgseina aken (220)
1954–1958
Jean Gaudin (1879–1954), Pierre Gaudin (1908–1973)
4 pühakut
S-külje 5. travee
Välisseina aken
puudub (kabel)
Trifooriumi aknad (122)
korrapärane muster
Kõrgseina aken (222)
1954–1958
Jean Gaudin (1879–1954), Pierre Gaudin (1908–1973)
4 pühakut
O-poolne kabel
 |
| O-poolse kabeli aknad |
1. aken
1956–1957
Jacques Villon (1875–1963)
Kogu kabel (kõik 5 akent): kubistlik
2. aken
1956–1957
Jacques Villon (1875–1963)
3. aken
1956–1957
Jacques Villon (1875–1963)
4. aken
1956–1957
Jacques Villon (1875–1963)
5. aken
1956–1957
Jacques Villon (1875–1963)
1871–1944 olid kabelis Laurent-Charles Maréchali (1801–1887) ja Louis-Napoléon Gugnoni vitraažid XVI saj ja Valentin Bouschi stiilis (ristilt võtmine, Maarja, Maarja Magdaleena, Jesaia, Johannes). Need said sõjas tugevalt kannatada ja asendati 1957 Jacques Villoni vitraažidega.
S-külje 4. travee
Välisseina aken kellatorni portaali kohal (26)
1960
Roger Bissière (1886–1964)
Abstraktne kompositsioon soojades värvides (vastas teise torni portaali kohal on samasugune külmades värvides)
Trifooriumi aknad
puuduvad (ainult raamid)
Kõrgseina aken
puudub (ainult raamid)
S-külje 3. travee
Välisseina aken (28)
 |
| 28. aken |
Maarja kroonimine. Algne alaosa on N-külglöövi 1. travee välisseina aknas. Maarja on vitraažil erandlikuna Kristusest vasakul, kes hoiab krooni vasakus käes ja õnnistab paremaga (sama motiiv on Strasbourgi katedraali põikhoone S-külje paremal portaalil).
Ilmselt pärit 1754 lammutatud ristikäigust, asus kuni 1886 W-poolses kabelis.
Trifooriumi aknad (126)
[ei tea]
Kõrgseina aken (226)
[ei tea]
S-külje 2. travee
Välisseina aken
puudub (kabel)
Trifooriumi aknad
puuduvad (kabeli võidukaar on läbi trifooriumi), aga kabelil on kummalgi pool, külglöövi kohal väike aken, vähmalt W-poolses on vitraaž
Kõrgseina aken (228)
Tavaline klaas
W-poolne kabel
 |
| W-poolse kabeli aknad |
1. aken
1904
Mayeri ateljee (München)
Koos 2. aknaga: ülaosas: Maarja palvetamas, allosas: Maarja võtab p. Dominicuselt vastu roosikrantsi, p. Chrodegang, p. Clemens jne
Tellija: elava roosikrantsi vennaskond.
2. aken
1904
Mayeri ateljee (München)
Koos 1. aknaga: ülaosas: Maarja palvetamas, allosas: Maarja võtab p. Dominicuselt vastu roosikrantsi, p. Chrodegang, p. Clemens jne
Tellija: elava roosikrantsi vennaskond.
 |
| Kabeli keskmine aken |
3. aken
1886–1887 (või 1884)
Mayeri ateljee (München)
Ümmarguses osas Maarja pühaks kuulutamine, allosas Maarja kroonimine, p. Glossinde ja p. Livier
Tellija: elava roosikrantsi vennaskond.
 |
| W-poolse kabeli 4. ja 5. aken |
1904
Mayeri ateljee (München)
Koos 5. aknaga: ülaosas: Maarja risti juures, allosas: Maarja annab p. Simon Stockile skapulaari, p. Arnold, p. Adhemar de Monteil jne
Tellija: elava roosikrantsi vennaskond.
5. aken
1904
Mayeri ateljee (München)
Koos 4. aknaga: ülaosas: Maarja risti juures, allosas: Maarja annab pühak Simon Stockile skapulaari, p. Arnold, p. Adhemar de Monteil jne
Tellija: elava roosikrantsi vennaskond.
S-külje 1. travee
Välisseina aken
puudub (Maarja portaal)
Trifooriumi aknad (130)
[ei tea]
Kõrgseina aken (230)
Tavaline klaas
No comments:
Post a Comment