T, 3012. päev: kosmosemeditsiin

Tööl vaikne hetk, midagi ei ole täna enam teha, vaatan aknast välja ja ootan, millal saan koju minna. Siis pisut viis läbi jääb keegi ukse taha seisma (inimesed kogu aeg käivad mööda, mind ei häiri, ma ei vaata), astub sisse, tõstan pilgu ja näen, et see on vahetut ülemust asendav teine keskastme ülemus, kes küsib, kas ma ta meili sain kätte ja kas olen vaadanud selles mainitud faili, mis tuli täna kella kolmeks ära saata. Sain küll, aga seal seisis, et eesti tõlge oli väga hea, oleme väga rahul ja midagi öelda ei ole, aga mitte et vaadake, mida me faili sisse kommentaarideks oleme kirjutanud. Seda kõike ma muidugi ei ütle, vaid luban faili kohe vaadata ning kirun ja vihun järgmised kakskümmend minutit originaali ja tõlget edasi-tagasi kerides, sest – nagu selgus – on fail täis minu teadmata sinna ilmunud manustatud objekte, milles eesti teksti asemel on kommentaar „tõlkimata” ja mida ma nüüd lambist enam tõlkida muidugi ei oska. „Midagi öelda ei ole,” my ass.

Muidu olemine on kõbusam kui eile, palavikutunnet enam ei ole, nina ei jookse, köha ka ei ole, pea aeg-ajalt pisut ja eri kohtadest valutab.

* * *
Läbi saab kosmosemeditsiini aruanne Loss of Signal: Aeromedical Lessons Learned from the STS-107 Columbia Space Shuttle Mishap (NASA SP-2014-616, link), teemaks kosmosesüstiku Columbia katastroof maandumisel 1.2.2003. Aruandes on põhjalikult kirjeldatud ka kogu otsimisoperatsiooni korraldust. Põhisõnum on, et Columbia lagunes vähehaaval, meeskond elas ja tegutses pärast side katkemist veel ligi minuti, aga kabiini lagunemisest nii kõrgel ellu jääda ei ole võimalik.

Mitmest peatükist ja skeemilt võib kokku rekonstrueerida sellise ajakava (kellaajad maailmaaja järgi).

• 13:53:25 – Columbia jõuab ookeani kohalt California kohale (kõrgus on 231,6 tuhat jalga (kft) ehk Eesti rahas 71 km, kiirus on 23 helikiirust (M)).
• 13:53:46 – California kohal nähakse esimesi väikesi tükke eemaldumas.
• 13:54:24 – lennujuhtimine saab telemeetriast esimesed veidrad näidud (vasaku tiiva hüdraulikarõhk alla mõõtmispiiri madal).
• 13:57:24 – maa pealt nähakse esimest sähvatust.
• 13:58:20 – Columbia jõuab Texase kohale (kõrgus on 209,8 kft, kiirus M 19,5).
• 13:59:15 – telemeetriast saadakse teine kord veidraid näite (vasaku teliku rehvide rõhk 0), juhtimiskeskus arutab seda meeskonnaga.
• 13:59:32 – veidra näidu arutamisel side katkeb (kõrgus 200,7 kft, kiirus M 18), aga juhtimiskeskus ei muretse (vastuvõtujaamade vahetus, tükkide eraldumisest juhtimiskeskuses keegi veel ei tea).
• 13:59:46 – musta kasti salvestis lõpeb.
• 14:00:04 – vasak tiib lõplikult lagunenud.
• 14:00:18 – süstiku kere laguneb, kabiin tuleb ära, leke, mitmel meeskonnaliikmel käte-jalgade teadlikult vastu seina toetamisest luumurde, barotrauma (keegi ei olnud sulgenud kiivri visiiri, üks meeskonnaliige suri kopsu barotrauma tõttu).
• 14:00:25 – meeskond teadvuseta.
• 14:00:35 – meeskond tõenäoliselt surnud.
• 14:00:50 – meeskond kindlasti surnud (seitsmest kuus suri teadvuseta olekus mehaaniliste vigastuste tõttu: ülakere kinnitusrihm oli kiirendusanduriga, kaitsnuks kokkupõrke korral, niisama 3–5 g mitmesuunalisele loksumisele andis järele, käed-jalad-pea olid istme külge kinnitamata, kiiver ei olnud tihedalt ümber pea).
• 14:00:53 (kõrgus 140 kft) – kabiin hakkab lagunema, alumine tekk (3 meeskonnaliikmega) eraldub ülemise küljest, tükid süttivad, meeskonna surnukehad saavad II ja III astme põletusi (aga hingamisteedes tulekahjustusi ei ole, st selleks ajaks oli hingamine lakanud).
• 14:00:59 – kabiinist ülerõhk kindlasti kadunud.
• 14:01:10 (kõrgus 106 kft) – kabiin lagunenud.
• 14:02:21 – sidet ei saa.
• 14:09:29 – radaril ei ole.
• ~ 14:12 – lööklainet ei kosta.
• 14:12:39 – mõistetakse, et jama värk; lennujuht laseb juhtimiskeskuse uksed lukustada.
• 14:35 – surnukehad ja enamik jäänuseid jõuavad maapinnale.

Üles leiti 83 013 tükki, kokku 84 900 lb (massist 39%), sh must kast ja kõik meeskonnaliikmed. Varem nii kõrgelt ja nii kiirelt lennult inimesi alla kukkunud ei ole, arvati, et ühte tükki ei jää ja midagi leida ei ole. Juba kõrgusel 63,5 kft (19,4 km) on õhurõhk nii väike, et organismis hakkavad vedelikud (sülg, veri jne) keema.

Kabiini lagunemisel sattusid astronautide surnukehad paljukordse helikiirusega tuule kätte, milles lagunes ka skafander ja tuli ära. Kõigil oli koljupõhimiku murd (skafandri kiivrirõnga liikumisel üle pea). Lõppjäreldus on, et kabiini lagunemisest 43 km kõrgusel ja paljukordse helikiirusega liikudes ellu jääda võimalik ei ole (Baumgartner oli skafandris ja maksimumkiirus oli M 1,25).

Aruanne austab kenasti isikuandmeid ja eraelu: põhimõte on, et laipadest pilte ei pane, kellel mis oli või kes kust leiti, ka ei ütle.