Poest bussiga ära sõites näen Kõrgmetsa maksimarketi tööstuskaupade osakonna parkimismaja nurga juures muru peal kõndimas hallvarest. Hallvares siinkandis ei ela, ega, mis ma muidu temast kirjutan, levila piir on siit poole tuhande kilomeetri kaugusel, üheksa aasta jooksul näen siinmaal esimest korda. Hulk aega vaatan, et ega ole noor mustvares, kelle kõhusuled on matimad kui tiivasuled ja paistavad teatud valgusega pisut heledamad, aga ei ole, selgesti on hallvarese hall vest seljas. Liik on sedavõrd ebaharilik, et linnuvaatluste veebileht, kuhu nähtust teatan, küsib üle, kas olen kindel.
Siis saab teada, et väärtajakirjanduse lipulaev, riigiringhääling, käinuvat Poolas natside kullarongi otsimas. Otsis küll, ei leidnud aga, ega. Tulusam oleks käia otsimas kullaketrajate aaret või neljapäeva öösel ristteel rahapada, eks ju.
Ühel naabril on auto pakiruumi kaane serval Che G. näopilt, mis on ahvatlevalt käeulatuses, et üheainsa punase täppkleepekaga muundada see ühe kohaliku bändi plaadikaane pildiks. Ilmselt tahab naaber sellega mitte hoiatada taga sõitjaid, et autojuhil on mõrtsuklikke mõtteid, aga rohkem nagu väljendada mingisugust tundmatut revolutsioonilist idu. (Mu lapsepõlves kiideti telekas nii palju kõikvõimalikke Nikaraagua kõrilõikajaid, et kõiksugu taolised pildid ja kleepsud tekitavad hoopis teistsuguseid seoseid.) Mõtlen (padjaraamatuna loetava 1970. aasta reisijuhi tõttu), et aga palju lahedam oleks, kui naaber kaunistaks autot mitte Che G. igava näopildiga, vaid näiteks kujutaks kleepsul A. Muid, A. Ellamit, A. Leinerit või koguni N. Riuhkranda? V. Kingissepp ei sobiks, ta on fotodel liiga morn, mida ei ole ka raske seletada, sest kesse ikka politsei fotograafi juures naeratab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment