Kirjutab kohalik eesti leht ja küsib, mida tean seenekorjamise kohta siinmaal. Ega ei tea, ega, aga asju saab järele uurida. Saab teada, et siinmaal reguleerib seenekorjamist haruldaste taimeliikide kaitse 8.1.2010 edikt, mis loetleb lisas B2 seened, mida üldse tohib korjata, ja lubab seenestada* inimese kohta 1 kg päevas ning rühma (metsa sattunud perekonna v muu seltsingu, üle 3 inimese) kohta 3 kg päevas. Käsitsi ja ainult enda tarbeks. Metsaandide kaubanduslikuks saagikoristuseks on vaja keskkonnaministri eriluba.
* Käsil on vanaraamat „Kuidas tarvitada uusi sõnu?” (1936). Sealt saab teada, et 1936 oli sõna kordama esimene tähendus ’korduskündi tegema’ ja uudissõna edastama oli juuratermin tähendusega ’edasi kaebama’.
Idaosariikidest ida poole jäävates jõetagustes metsades viibimist – jutt ei ole Narva jõe tagusest putanaadist, ega – reguleerib sealse metsaseaduse § 14, mis ütleb, et puhkamiseks tohib metsas viibida igaüks ning täpsed käsud ja keelud sätestab iga kubermang eraldi, ning naaberlinna T. ümbruses tohib muid kui kaitsealuseid seeni, marju ja ravimtaimi korjata enda tarbeks peotäie. Peotäiereegel on sealkandis iidne traditsiooniline kogus ja õiguslikult lahti seletatud, otsige, leidke.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment