L, 3009. päev: hooaeg algab

Hommikul turg – saksa õunakaupmees näitab minu poole ja küsib, kas ma olen abikaasa (eelmine kord, kui olin turul, olime koos külalisega ja küllap jäi talle ebaselgeks, kes on kes). Annab õuna pealekauba ning sildi, et tule meile, maksa ja korja õunu ise. Kaugevõitu.

Siis lõuna. Saab teada, et laupäeviti vokikokk ei tööta; selle asemel tellitud muu toidu portson on nii suur, et ähin ja järgmine hommik kaalul kurvastan.

Õhtul on aga kontsert. Saal on täiesti täis. Viis minutit enne algust juhatavad raadiosides olevad kohanäitajad viimase hetke pileti ostnutele üksikuid vabu kohti. Oleme külgrõdul, näeme tervet parterit ning inimeste soenguid ja kostüüme. Ega ilmaasjata öelnud praktiline käitumisõpik „Kuidas wõita lugupidamist?” (1928), et ärge vahtige teatris binokliga publikut. Meil ei ole binoklit kaasas, näeb niigi.

Tuttavatest näeb ainult üht Austria töökaaslast; saksa keele õpetajast ei tea, tema lemmikkoht ei paista ja vaheajal teda ei kohta. Kole kiusatus on märkida, et kus te kõik olete, oma sõnutsi kultuurilembesed tuttavad? Muude kui Eestist pärit muusikute kontserdil ja ooperis näeb teid harva. Mõistagi ei jõua me igale poole ega kohta kõiki inimesi, kes nendel käivad, aga hooajal üle kümne korra käies* on statistiliselt tõenäoline**, et kedagi peaks ju ikkagi kohtama. Aga seni, kahe aastaga, oleme näinud tuttavatest ainult umbes kümmet, eesti tuttavatest kaht.

* 2012/2013: 1 ooper; 2013/2014: siin 4 ooperit (mujal mõlemad 2, mina eraldi veel 1), 3 kontserti (nendest 1 Eesti muusikute oma), 2 sõnateatritükki; 2014/2015: siin 3 ooperit (mina eraldi mujal veel 2), 7 kontserti (mina eraldi siin 1 – kus oli eesti tuttavaid murdu, sest esines Eesti muusik –, mujal veel 1), 1 muusika- ja 1 sõnateatritükk

** Eeldusel, et igal kontserdikülastusel näeb vähemalt 400 inimest – näiteks ainuüksi kontserdisaali parteris on ligi 800 kohta ning rõdult näeb lähemat parterit ja vastasrõdusid, parterist näeb mõlemaid rõdusid, aga mitte parterit – ja saalis on kohti kokku 1700, on tõenäosus kontserdil olijat kohata 400 : 1700 = 0,235 ehk 23,5%. Tõenäosus teda mitte kohata on 1 – 0,235 = 0,765 ehk 76,5%. Tõenäosus kahel kontserdil olnut vähemalt üks kord kohata on 1 – 0,765² = 0,415 ehk 41,5%, kolmel kontserdil olnut 55,3%, neljal 65,8% ja viiel 73,9%.

Dirigent on Daniel Barenboim, ea kohta (73) väga kõbus, vehib teises pooles 55 minutit järjest ja ei ole viga midagi. Enne taktikepi tõstmist lugude alguses toetub ta dirigendireelingule kogu keharaskusega; ma tema asemel nii julge ei oleks, sest dirigendipult ei ole maa küljes kinni ja võib kaaduda ning kukkuda alati esirea keskel istuva n-ö kurdi vanamehe sülle. Kevadel, kui kontserdisaal saatis meile kui püsiklientidele abonementide andmeid, saime teada, mida abonemendid ka maksavad, mis pani arvama, et vast on „kurt vanamees” saanud kõikvõimalikud abonemendid eriliste teenete eest. Ta on pärast bussipeatuses, kott käes ja nahksoni peas.