Lõunapoolse naaberlinna katedraali raamat saab läbi ja järgmine on samuti prantsuse keeles, sama sarja raamat samast linnast keskajal. Saan teada, et paarsada õitsengulist aastat, varakeskaja lõpus ja kõrgkeskajal – esimest ajajärku tervikuna ja viimase enamikku nimetatakse Eesti oludes muinasajaks, millest on kirjakunsti tundmatuse tõttu ettekujutus puudulik – oli linn üks Euroopa suurimaid linnu, linnamüüri sees pindala 160 ha, sama palju kui samal ajal Pariisis (ja 4,2 korda rohkem kui hiliskeskaegses Tallinnas*), lähim suurem linn alles Köln.
* Google Mapsist mõõdetuna 37,8 ha. Piki all-linna linnamüüri selle praeguses kohas, ilma eesväravateta, ilma sadama- ja Toompea-poolse parhamita, ilma Nunna- ja Karjavallita, koos Toompeaga. Nunnaväravast üles Toompeale, Toompealt alumise Toomvärava juurest ülemise juurde, mööda Toompea turu väliskülge Lühikese jala väravatornini, sealt mööda müüri Kiek in de Kökini, koos Megede ja Kitsetorni vahelise parhamiga (sest selle parhami küljes on Kiek in de Kök, kuidas selline au ja uhkus siis välja jääks). Ilma Toompea turuta ja Toomväravateta 36,8 ha.
Varakeskaja lõpupoole, kui Karl Suure pojapojad jagasid riigi pikuti kolmeks kuningriigiks, oli metropol üksvahe ühe Põhjamerest Vahemereni ulatunud siilu pealinn, ning piiskop oli sageli keisri isa, poeg või lähisugulane. Raamatute kirjutamise ning illustreerimise töökodasid olnud kui murdu, tarkust ja rikkust kanti kohale lähedalt ja kaugelt, XIII sajandil leitud kohalikust piiskopist pühaku (ja kohalike õlletegijate kaitsepühaku) püha Arnoldi kloostri kiriku põranda alt (Karu tänavas, kus hiljem oli sõjakool) 32 kuningarõivastes maetut.
* * *
Algab juuli piltide taastamine. Vähehaaval, esiteks u 200 pilti kuu algusest 11. juulini – edasi läks kõvaks andmiseks, 10 päevaga tegin üle 2000 pildi.
Mure selles, et peale pilditöötluse enda muutsin juulis ka märksõnastikku, sulandades sinna kodulooraamatust (mida ma muidugi kaasa ei võtnud) arvukalt vaatamisväärsusi (koos aadressiga) ning märkides need ka vanematele piltidele. Vanematel piltidel võivad need olla metaandmetes olemas, kuid see tähendaks umbes kolmelt tuhandelt pildilt metaandmete failist andmete sisselugemist; lihtsam on importida juuli pildid ja vaadata läbi nende märksõnad ning kohandada märksõnastikku jooksvalt uute piltidega. Kui juuli foto märksõnades on juulis tehtud muudatus, näitab Lr, et foto märksõnadel on sünonüüme (Lr näitab seda õnneks kenasti graafiliselt), siis tuleb otsida märksõnastikust see paljunenud märksõna, lisada uus vanadele fotodele, vana nendelt kustutada ja siis vana märksõna ise kustutada; pärast tuleb käia märksõnastik tänavate kaupa läbi ja kontrollida, kas tänava vaatamisväärsuste märksõnad on vajalikel piltidel olemas. Lisan neid vaatamisväärsusi ka telefoni kaardile, sest kes nende asukohti muidu peast mäletab.
Peale metaandmete on alles piltide töötlus (failidel, mida pärast töötlemist ka salvestasin). Alles on kolm eksporditud albumit, kadunud on albumid Lr-s, need saab eksportide järgi taastada. Kadunud on pooleli (eksportimata) albumid, need tuleb koostada uuesti. Kadunud on ka märked, mis pildid tuli kustutada, kustutamisele määratud pildid on alles nagu tavalised pildid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment