Kui õhtul koertega jalutama lähen, jalutab majaukse ees kaldtee käsipuul igavesti pirakas rohutirts (Tettigonia viridissima). Õngitsen ta taskurätile ja viin (hoolikalt jälgides, et ta lõuad oleksid mu sõrmist võimalikult kaugel) ehitusplatsi äärde, et keegi talle peale ei astuks.
9.7.17
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment