Koolitus, kus pajatatakse, miks toimetatud teksti on tõlkida parem kui toimetamata. Varustan end taskutäie hädalugemisega, aga koosolekusaali kavatis takistab. Õnneks töötab telefoni andmeside (New Scientist). Alguse poole on kohati huvitav, aga lõpu nn arutelu (mis keskendus ilusate sõnade tõlkimisele) ja eriti kokkuvõte on selline, et õigupoolest tulnuks koolituse keskel täidetud tagasisideleht parandada, et kvaliteet ei olnud „ootuspärane”, vaid „keskmine” (madalaim pakutu). Inglise onkel õpetab, kuidas teha toimetatavasse dokumenti autorile viisakaid märkusi, mis sellistena mõjuksid Eesti oludes irvitamisena (nt „Kas Te olete ikka päris kindel?” ja eriti „Olen Teie sellistest arvudest siiralt hämmeldunud!”). Saab teada, et eriti jõledat inglise teksti produtseerivad prantslased, ning kui naer saalis ja esineja vabandused on vaibunud, siis täpsustatakse, et prantsuse ja inglise tekst on lihtsalt erinevad: prantsuse tekst kajastab autori mõttevoolu, inglise tekst keskendub sõnumile. Teisest ettekandest saab teada, et mõningate romaani keelte tõlkijatele meeldibki just taoline toimetamata tekst, sest seda on lihtsam ümber (st tagasi) panna nende keelde. Kolmandast saab teada, et tavalise toimetamisega läheb inglise tekst 10% lühemaks ja kõva toimetamisega 20% ning kuidas lubatud oli 15 lk, aga kliendi tekst oli 18 lk ja pärast toimetamist oli 15 lk ning klient tänas ka veel – mis meenutas tudengiühingu ajakirja tegemist. Oli kord vaba ruumi poole A5 jagu ja tellisime sinna ühe kultuuriseltsi tutvustuse, mis saabus 2½ A4-lehel. Mahutasime selle sinna vabasse ruumi ja midagi olulist kaduma ei läinudki. Mainigem, et ajakirja teisest toimetajast saigi ajakirjanik ja mina praegu näe põhiliselt toimetangi.
(Vahepeal möödunud paari nädala vältel olen jälginud, kui palju kahanevad toimetamisega eesti tõlked. Ega ikka. Mõni protsent ainult, millel võivad olla sellised põhjused: toimetamiseks tulevad tõlked on paremad kui toimetamata lähtekeelsed tekstid; meile tulevad tõlked on paremad kui Eesti tõlketurul keskmiselt – mu toimetamiskogemuses on tõlge, mis oli enne toimetamist lähtetekstist 50% võrra pikem ja mille jutt ei mahtunuks piltide vahele. Muiste jälgisin tarbetõlgete mahumuutusi süstemaatiliselt ja võis järeldada, et inglise-eesti tarbetõlke maht on (tähemärkide järgi) lähtetekstist vahemikus 90–110%.)
Jälle targem: kui telefon küsib, kas varundame enne tarkvarauuendust, tuleb vastata JAH.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment