K, 3900. päev: kolmapäev

Päeval söömas.

Luce rindel avastan täna tema laste ristimisteateid läbi vaadates (need on Kihelkonna meetrikas, käekiri on hirmus), et tema esimese poja, hilisema kindralleitnandi Fr. W. v. Luce (enne 1795 sündinud lapsed said vonnideks tagantjärele) ristis augustis 1785 Sandla mõisas (Püha khk) mitte Püha kirikuõpetaja, keda parasjagu ametis ei olnud (sest eelmine õpetaja Luce oli märtsis ameti maha pannud ja järgmine, Frey, kes 1806 avaldas rehkendamise õpiku, esimese eestikeelse aineõpiku, asus tööle alles oktoobris) – vaid on hoopis Karja õpetaja Willmann. K. A. Hermann kirjutab „Eesti kirjanduse ajaloos”, kuidas Willmann, Luce ja Frey olid kolmekesi mõistuseusku, nagu neid pilati, ning jagasid kantslist rohkem praktilisi õpetusi kui jumalasõna. Ja üldiselt annab ristimisteadetes üles tähendatud ristivanemate loetelu hea ülevaate, kellega inimesed suhtlesid; näib, et Luce II abielu 1. lapse ristiema oli tema [I] ämm ehk surnud I naise ema (II ämm ehk II naise ema oli surnud enne II naisega abiellumist, seega ta ei jõudnud ämm olla, kuigi on tõenäoline, et nad tundsid, sest I ämm ja II naine olid sama neiupõlvenimega – ja asjade järeleuurimisel v. Esseni raamatust selgus lausa, et I ämm ja II äi olid õde-venda).