E, 3905. päev: suur sinine raamat ja suured laevad

Päeval söömas.

* * *

Postkasti on pressitud paks ümbrik, milles on paks raamat (Geisteswissenschaften und Publizistik im Baltikum des 19. und frühen 20. Jahrhunderts, 2011), mille alguses on artikkel J. W. L. v. Luce elust ja tööst, allikaviidetega. Saan teada, et primaarallikaid tema tegeliku sünnidaatumiga enam ei ole, sest Hasselfelde XVIII saj kirikuraamatud põlesid koos kirikuga 1834 ära. Autor pooldab sünniaastat 1756 (isegi kui Kuressaare saksa pihtkonna kirikuraamatus on 1842 surmateates vanuseks märgitud „92 J.” ja hauakivil on [17]50 – kaks esimest numbrit on murenenud) – et see klappivat paremini elulooliste daatumitega. Oletan, et näiteks sellega, et kui Luce läks 1769 Halberstadti toomkooli (usutavasti nagu keskkooli), oli ta pigem 13 kui 19, ja kui 1774 Göttingeni ülikooli, pigem 18 kui 24. Ja et 1818 kirjas Rosenplänterile* märkinuvat ta, et on 62-aastane (1818 ilmus Rosenplänteri ajakirja Beiträge X vihus Luce artikkel Beytrag von ehstnischen Wörtern und Redensarten, wir sie auf der Insel Oesel gebräuchlich sind, zu Hupels ehstnischem Wörterbuche (Beiträge, X, 134–139 (link); algus I, 24–53 (link)**) ja Tallinnas ilmus raamatuna „Marri-pu-aia ehhitamisſeſt”, mille oli eestindanud Luce artiklist Ueber die Propagation einiger Bäume und Sträucher (ilmunud u 1814 ajakirjas Neuen ökon. Repertorium für Livland, V. 3. S. 344–358) Rosenplänteri õpilane Abram Holter). Ja et Karl E. Napiersky õpetlaste leksikoni jaoks (1831, link) saatis teabe tõenäoliselt Luce ise (see on põhjalikem allikas ta noorpõlve kohta) ja seal on sünniaasta 1756.

Nii et uus mõistatus on hoopis, kuidas ja millal tekkis ettekujutus, et Luce sündis 1750. Seda pidid kaljukindlalt uskuma Luce eluaja järel Saaremaa rüütelkond ja Körber.

(* Kirjandusmuuseumis.)

(** Kuressaare Eesti Seltsi kogud läksid pärast Luce surma üldiselt kaduma, aga Saaremaa Muuseumi aastaraamat 2005–2006 märgib, et keeleajalooliselt väärtuslikem osa, Hupeli sõnastiku täiendused – osa ilmus Beiträges, osa käsikirjalisena – jõudsid Wiedemanni sõnastikku (kus nende järel on märge „O” (Oesel) ja sealt Saareste sõnastikku, nii et see materjal on kenasti alles ja tänapäeval ka võrgus.)

* * *

Üritan otsida ajakirja Materials Performance Titanicu erinumbrit (u 1994), aga leian hoopis Telegraphi artikli, mis väidab, nagu olnuks Titanic suurim laev ajaloos. Paah!

Lühendite seletused:

• 1 brt = 100 ft³ suletud ruumi
• GT – tänapäevane ühikuta suurus, seotud laeva ruumalaga (GT 1 ~ 0,7 brt)
• t – veeväljasurve (mass)
• L – pikkus
• B – laius
• B_oa – üldlaius (kui see on öeldud, on B laius veeliinil)
• D – süvis
• DWT – dedveit (kandevõime tonnides: kaup, kütus, joogivesi, ballastvesi, proviant, reisijad, meeskond), koormatud ja koormamata veeväljasurve vahe
• TEU – 20’ standardkonteiner

Titanic

• Ehitati 1911, hukkus 1912. Olympic-klass üldse (3 laeva): 46 328 brt (52 310 t), L 269,1 m, B 28,2 m, D 10,5 m, 2435 reisijat + 892 meeskonnaliiget

Praegu suurimad laevad (link)

Naftatankerid

• Üldse suurim: Mont ex-Knock Nevis ex-Jahre Viking ex-Happy Giant ex-Seawise Giant (ehitati 1979, lammutati 2009), 260 941 GT [8 Titanicut], L 458,45 m [1,7 Titanicut], B 68,8 m [2,4 Titanicut], D 24,611 m, 564 763 DWT
• Suurima GT-ga tanker: Batillus (ehitati 1976, lammutati 1985), 275 268 GT (663 000 t) [T × 8,5], L 414 m [T × 1,5], B 63,01 m [T × 2,2], D 28,50 m, 553 662 DWT
• Praegu: TI-klass (TI Africa ex-Hellespont Tara, TI Asia ex-Hellespont Alhambra, TI Europe ex-Hellespont Metropolis, TI Oceania ex-Hellespont Fairfax; ehitati 2002–2003), 234 006 GT [T × 7,2], L 380 m [T × 1,4], B 68 m [T × 2,4], D 24,52 m, 441 585 DWT (503 409,9 m³)

Konteinerilaevad

• CSCL Globe (ehitati 2014), 186 000 GT [T × 5,7], L 400 m [T × 1,5], B 58,6 m [T × 2,1], D 15,5, 19 000 TEU
• Maersk, „kolme E” (Triple E) klass (20 laeva, ehitatakse alates 2011), L 400 m [T × 1,5], B 59 m [T × 2,1], D 14,5 m, 18 000 TEU, 165 000 DWT

Puurimisplatvormide paigaldamise/lammutamise ja nafta-gaasijuhtmete paigaldamise laevad

• Pioneering Spirit ex-Pieter Schelte (ehitati 2014), 403 342 GT (ajaloo suurim) [T × 12,4]; L 382 m [T × 1,4], B 124 m (katamaraan) [T × 4,4], D 10…25 m, 564 763 DWT, tõstejõud 48 000 t

Puistlastilaevad

• Maagilaev MS Vale Brasil (2010), 198 980 GT [T × 6,1], L 362 m [T × 1,3], B 65 m [T × 2,3], D 23 m, 402 347 DWT
• Eelmine suurim: Berge Stahl, 175 720 GT [T × 5,4], L 342 m [T × 1,3], B 63,5 m [T × 2,3], D 23 m, 364 767 DWT

Ristluslaevad

• Oasis of the Seas (2009) ja Allure of the Seas (2010), 225 282 GT [T × 6,9], L 360 m [T × 1,3], B 47 m [T × 1,7] (B_oa 60,5 m), D 9,3 m, kuni 5400 reisijat (max. 6296) + 2394 meeskonnaliiget. Oasis of the Seas on ka kalleim kaubanduslik laev (900 mln €); mõlemad suurimad reisilaevad üldse.

Vedelgaasitankerid

• Q-Max-klass (14 laeva, alates 2007), 162 400 GT [T × 5,0], L 345 m [T × 1,3], B 53,80 m [T × 1,9], D 12 m, 266 000 m³

Ookeani-reisilaevad

• RMS Queen Mary 2 (2004), 148 528 GT [T × 4,6], L 345 m [T × 1,3], B 41 m [T × 1,5], D 10,10 m, 2620 reisijat + 1253 meeskonnaliiget

Sõjalaevad

• USS Enterprise (CVN-65; ehitati 1961, pärast 2012 reservis, kanti maha 2017), veeväljasurve 94 781 t [T × 1,8], L 342 m [T × 1,3], B 40,5 m [T × 1,4] (B_oa 78,4 m), D 12 m, u 4600 meeskonnaliiget,

Purjekad

• Üldse: SS Great Eastern (ehitati 1858, lammutati 1889), 18 915 brt, L 211 m, B 25 m, D 9,1 m, 4000 reisijat
• Praegu: purje-ristluslaev Club Med 2 (ehitati 1992), 14 983 GT, L 194 m, B 20 m, D 5,09 m, 386 reisijat + 214 meeskonnaliiget

Eestis

• Suurim reisilaev: Silja Europa (ehitatud 1993), 59 912 GT, L 201,78 m, B 32,6 m, D 6,8 m, 3013 reisijat, 400 autot (kuni 2001 maailma suurim parvlaev, aga Titanicust on ikka seitsmendiku väiksem; teisalt oli Titanicu trümmis ainult paar autokohta)
• Suurim reisilaev, mis ei ole päritud Silja Line’ilt: Megastar (ehitatud 2017), 49 000 GT, L 212,2 m, B 30,6 m, D 7,1 m, 2800 reisijat
• Suurima kandejõuga kaubalaev 1996: puistlastilaev Elmar Kivistik ex-Ivan Babuškin (üks Eestis kasutatud Zoja Kosmodemjanskaja klassi 4 laevast; ehitati 1988, müüdi 1999), 66 000 t [T × 1,3], L 215,39 m, B 31,8 m [T × 1,1], D 12,3 m, 52 450 DWT
• Suurim reisilaev 1994: Meloodia ex-Mare Balticum ex-Vironia ex-Diana II ex-Diana II av Slite (ehitati 1979, müüdi 2007), 17 955 GT, L 138,9 m, B 24,22 m, D 5,6 m, 1600 reisijat, 480 autot
• Suurim reisilaev 1993: Estonia ex-Viking Sally ex-Silja Star ex-Wasa King (ehitati 1980, hukkus 1994), 15 566 GT, L 155,43 m, B 24,21 m, D 5,55 m (Estonia ja Meloodia kere oli enam-vähem sama kujuga), 2000 reisijat, 460 autot
• Suurim reisilaev 1980–1993: Georg Ots (ehitatud 1980, müüdi 2002, lammutati 2014), 12 549 GT, L 134,0 m, B 21,0 m, D 5,7 m, 1200 reisijat, 120 autot
• Suurim reisilaev enne 1980: Tallinn ex-Svaneti (ehitati 1960, lammutati 2003), 3819 brt (5970 t), L 101,5 m, B 14,56 m, D 3,84 m, 247 reisijat
• Leningradi laev, millega käis Juhan Smuul 1958 Antarktikas, millest kirjutas „Jäise raamatu”, mis pälvis 1961 Lenini preemia): Kooperatsija ex-Veter ex-Kooperatsija (Lloyds: Cooperazia; ehitati 1929, ehitati ujuvhotelliks 1981, lammutati 1987), 3082 GT, 3767 brt, L 103,99 m, B 14,66 m, D 7,8 m, 2361 DWT, 300 reisijat
• Suurim sõjaeelne Eesti laev: kaubalaev Eestirand ex-Glenbeath ex-Harold Dollar ex-Strathardle (ehitati 1910, hukkus 1941), 4377 brt, L 114,8 m, B 15,9 m, D 7,8 m
• Suurim sõjalaev: staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka (A230) ex-HDMS Beskytteren (F340) (ehitati 1975, Eesti Mereväes 2000–2013, lammutati 2014), 1970 t, L 74,7 m, B 12,2 m, D 5,3 m
• Suurimad sõjalaevad 1940: allveelaevad Kalev ja Lembit (ehitati 1936, Eesti Mereväes 1937–1940, Kalev hukkus 1941, Lembit oli muuseumilaevana formaalselt Eesti Mereväes ka 1994–2011), 665/853 t, L 59,5 m, B 7,5 m, D 3,6 m
• Suurim sõjalaev 1933: Lennuk ex-Avtroil (ehitati 1914, Eesti Mereväes 1919–1933, müüdi 1933, lammutati 1947), 1390–1460 t, L 107 m, B 9,52 m, D 4,1 m
• Suuruselt 2. sõjalaev 1933: Vambola ex-Spartak ex-Kapitan 1. ranga Mikluhho-Maklai ex-Kapitan 2. ranga Kingsbergen (ehitati 1914, Eesti Mereväes 1919–1933, müüdi 1933, lammutati 1954), 1260 t, L 95,71 m, B 9,29 m, D 2,94 m