Keeletunnis jutustame tänapäevase meedia eelistest ja ohtudest, mingi saksa sotsiaaltädide väljamõeldud uskumatu kolenäite põhjal. Meie vestlusrühma mõlemad itaallased üritavad saada serbia prouaga jutu peale ning mul ei ole lisada midagi. Nagu elaks puu otsas. Kolenäites mainitakse mängu World of Warcraft, mille kohta algul üks nii vahest 50-aastane saksa härra (n-ö lustlik sakslane; rühma teine sakslane on n-ö nihilistlik sakslane) küsib, kas see on sama kui … (ei mäleta, üks tõsine kõmmutamismäng), mispeale n-ö väiksem itaallane (habemeta ja suurte prillidega) hakkab seletama, kuidas ei ole, et ta on seda natuke kunagi mänginud. Keegi muu ei tea, ja õpetaja guudeldab ja ma pärast vestlusrühmas mainin „South Parki” jagu Make Love, not Warcraft. Kellegi näos äratundmisrõõmu eriti ei teki. Aga seda, kas WoW-d mängitakse samamoodi kui muid kõmmutamismänge, et vasak käsi klaviatuuril ja parem hiirel, seda itaallane öelda ei oska – nimelt üritan kahelda, kuidas arvutimängud suurt ei arenda arvutioskust, sest tippimiseks on vaja mõlemat, mitte ainult vasakut kätt.
Pärast, kui lahkun ja bussi poole kiirustan, mööduvad minust tänaval ja veel pikemal sammul mõlemad itaallased, ja just minu kohal hüüatab n-ö pisem itaallane kerge pahameelega ja kerge kätevehkimise saatel tedesco. Küllap meenutas tunni häbihetki.
Kodus kiidan E-le telefonis, kuidas koerad on olnud väga viisakad ja käitunud tema äraolekul ilusti, teadmata, et just samal ajal situb Št keset elutoa põrandat, nagu ikka, ja kuseb linnupuuri ette suure, n-ö ühevetsupaberirullise loigu, mis põranda kerge ebatasasuse tõttu valgub sealt kitsa ojana söögilaua alt läbi esiku poole. Kusjuures me just enne seda olime õues, pikalt, aga selmet õiendada häda õues nagu kord ja komme, nuuskis Št aiaäärt või seisis niisama.
Saan bussiraamatust teada, kuidas alles 1250. a paiku hakati Euroopas katust jäigestama ka pikisuunas; varem ehitati sadulkatused alati viilude vahele. Ja et kuigi keskaja lõpuni ei mõistetud, kuidas täpselt kulgevad jõud võlvist alusmüürini (mispärast kasutati kogemust ja paljusid rusikareegleid), kasutati (eriti Itaalias) stabiilsuse katsetamiseks makette (tugevust skaalaefekti tõttu mudeliga katsetada hästi ei saa, stabiilsust saab). Bologna mingi kiriku ehitamisel tehtud 18 m pikkune tellistest ja mördist makett. Ja et mõõtkavas põhiplaane hakati tegema alles XIII saj lõpus; enne märgiti kogu hoone kohe maha; veidi varem hakati joonistama püstlõikeid ja vaateid, enne mida mõtles ehitusmeister kogu ehitise detailideni peas valmis ja mõnikord tuli vigu parandada töö käigus; tänu joonistele sai seda teha juba pärgamendil. Ja et ühelgi keskaegsel pildil ei ole joonistatud hoonet projekti järgi, kõik on kas loodusest (olemasolev hoone) või fantaasiast (analoogia).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment