Nagu ilmaennustus lubas, sajab täna lund. Õhusoe on pisut plussis, aga pidavat langema, nii et mujal kui tänavail, kus on maas soolalöga, on muu maailm ilus valge.
Ja külm.
Sügisel üles tähendatud kirjatükk on trükist ilmunud. Pean vist tegema seina peale risti: rõhuv enamik mu kirjutatud/tõlgitud/toimetatud asju ilmub anonüümsena ja elektrooniliselt. Võib-olla peaksin üles soojendama mõtte tõlkida raamat.
Kavatsen oma hallist vatist (mida tuttavad vast usuvad olevat mulle selga kasvanud) loobuda ehk kesta ajada. Mitte küll laienemise mõttes, sest olen 6 kg õhem kui kaks kuud tagasi (vt joonis; nii et omi põski ma enam ei näe), aga noh, kaua võib. Elu peaks minema edasi.
Poes rõõmsamaid värve kui khakiroheline ei leidu, vähemalt mitte sama toekusega; heameelega oleksin soovinud Kenny McCormicku oranži ürpi, pärast hea käia maskeraadidel ja puha.
Toidupoest film Vulkan (2009) (muljed ilmuvad pühapäevases jutus). Kaanekirjeldus tõotab palju lõbu... sisu näikse olevat üpris trafaretne.
Päeva pealkiri on „Orkaan võttis Paiküla metsas tuurid üles”. Ega ju tegelikult orkaani olnud ei ole, niisama vali tuul ja tuisk; alles jutu sees tuleb välja, et Orkaan on hobune.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
KUIDAS sa võtsid nii palju maha?? tervisi,
Miiamariia.
Aimasin, et seda küsitakse ☺
Vastus on lihtne: askees ja stress. Kadedust tunda vaja ei ole.
Post a Comment