Päeva jooksul ilmub „väikesi sõpru” eilsetest tapatalgutest ja köögiakna iga kord, kui kööki satun, hoolikast puhtaksnoppimisest hoolimata muudkui tasases taktis ikka kuskilt välja. Ämblikud ja nahkhiired praegu ei tegutse, kahju. Teisalt hea, et mul on sooja pärast suur kardin ees ega võimalik metsast vaatleja näe, kuidas aeg-ajalt püüan ümber enda nagu joodik kuradikesi. (Eriti hea on muide märg käsi, hakkab hästi kinni, kuigi võib pritsida.) [Hilisem lisandus: vt ka see.]
Lisan nähtud uue filmi IMDb-sse; võrreldes ammuse aktiivse koostööga (1995–1996) on IMDb läinud palju kordi suuremaks ja kole keerukaks ning sama nägu on nüüd ka andmete lisamine.
Jätkan kodutööga mässamist. Selle nahka läks kogu nädalavahetus, aga päris valmis ei saanudki enne kui varasel hommikutunnil!
Valmib lõpuks lumise aastavahetuse pildialbum. Link on Skaibis minu teates.
Aastalõpu tähtsal kohtumisel tehtud pildid (mis küll nimetet pildialbumis ei ole, aga asjaomased teavad, kus on) tulid seekord välja pisut kehvemini kui eelmine kord (sest et ma istusin akna pool, kust langes mul selja tagant korralik lumevalge valgus, mille valgel sai inimesi kenasti üles võtta, aga noh hajutatud välklambivalgus oleks mõjunud natuke lamedamalt (re: realistlikud ilmed, mis aga ei pruugi inimesile endile äkki meeldida, kuigi mulle küll), ent ma seda hästi ei julgenud kasutada, sest ruum oli suur ja välklamp ei oleks seda täitnud ning ei oleks teada olnud ka, kuidas oleks ülejäänud külastajad suhtunud mitmekümnesse tugevasse sähvatusse). Nõndap et mõtted on liikumas stabilisaatoriga valgusjõulise suumobjektiivi poole, mille parameetreid siis täna kodukontori kirjutuslaua alla ladustatud fotoajakirjadest üle kontrollin. No ühelt poolt on kiidulaul missugune, teisalt aga on proovifotokaga (millel on sama sensor kui minu omal) saadud paremad tulemused teise, natuke vähem tõsise objektiiviga, millel stabilisaatorit ei ole. Mõtlen.
Pilditöötlemise ajal morjendas mind taas ka senise põhiobjektiivi kromaatiline aberratsioon (CA) lainurkasendis ja uudse asjana ristküliku muutumine padjataoliseks lühikeses teleasendis ning vinjett pika teleasendi täisava korral. Hea reisisuum, mis katab vajalikud fookuskaugused (18–200 mm), mugav kaasas kanda, ja summutab suurepäraselt sisepeegeldusi, aga noh kui vähegi on pildil nt raagus puu vastu taevast või muu sarnase tugeva kontrastiga serv, on see ühelt poolt tsüaansinine ja teiselt punane. Vinjeti ja CA saab ka Lightroomiga ära, aga pilti padjataolisest sirgeks venitada selles ei saa, tuleb üles otsida kaameraga kaasa tulnud plaat, millel DPP, sellega saab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment