Saan maast lahti tõesti kell 3.00. Asjad lõplikult kokku ning kell 4.34 olen maja ees, kus ootab takso. Ometi kord üritan suhelda taksojuhiga prantsuse keeles, et bonjour ja à l'aéroport, s'il vous plait. Kui takso on sõitnud umbes kolmsada meetrit, küsib taksojuht, kas ma inglise keelt räägin, ja saan teada, et eelmine öö olnud extremely cold, sixteen degrees (võimatu, mõtlen, vahest oli tal kraadiklaas katki, sest mul oli öö läbi aken lahti, alla kümne soojakraadi ei olnud, ja öösel on kõige külmem tavaliselt enne koitu, siis peaks praegu ka nii külm olema). Veel saan teada, et taksojuht on serblane ja üks tema koolikaaslane oli ka eestlane, Ants, siniste silmadega. Algul mõtlen, et on aga hea määratlus, et siniste silmadega Ants, aga siis mõistan, et ju vast käib jutt siinmaast ja vastan, et arvatavasti tean ma seda Antsu niisamuti (nagu iga siinmaa eestlane, eks ole).
Sisenen lennuvälja B-terminali esimese reisijana.
Lennukis CPH-sse istun tagareas nurgas, aga mu magusast plaanist nurgas tukkuda ei tule midagi välja, sest teisel pool seina on samas kohas mootor, mis alguses ajab seina kuumaks ja õhutorust tuleb ainult kuuma õhku. Õhus läheb sein õnneks jahedamaks. Väike eine ja siis tõesti ka uni, nii et CPH-le lähenedes arvan ma läbi une iga mürtsu maandumiseks ja nii maandun ma sedapuhku justkui neli korda.
Aga Kopenhaageni lennujaama WiFi ei ole ette nähtud inimkasutuseks. Teenuse kvaliteedi-hinnasuhe on tugevasti kiivas hinna poole. Kui selline Interneti kvaliteet oleks Eestis, puhkeksid rahutused.
Teisel otsal lennutab Eesti Õhk ja see on kogu koduskäigu viiest lennust ainus, kus midagi erakordset ei juhtugi. Ilm on selge ja näen eemalt Saaremaad ning lähemalt Hiiumaad, maandume Tallinna Mustamäe poolt. Tallinn on hall, äärmiselt tolmune ja autosid on liiga palju.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment