P, 341. päev: matk

Järjekordne eesti seltsi matk. Kui esimene kord oli osalisi kümmekond ja eelmine kord umbes 15, siis täna on 44 (ja riburada venib väga pikaks).

Ka seekord minnakse 11.17 rongiga. Astun korteriuksest välja kell 10.43 ja tavaliselt on jaama astuda 35 minutit. Nii et põnev on, eks ole. Võtan hästi pikad sammud ja olen kohal juba 11.08 ehk 25 minutiga. (Pärast jalad valutavad kolm päeva.)

Et seekord on enamik inimesi matkal esimest korda, toimub taas kord palverännak riigi madalaimasse kohta Maaselja ja Savijõe nurgal, mis praegu on kenasti vee alt väljas, seejärel bussi peale. Buss saab 44 inimese toel kenasti täis, kõik ei mahu istumagi, mahatulekul sportliku nimega külas jääb täitsa tühjaks. Mainitagu, et kohal on ka mõlemad mu praegu juhendatavad magistrandid.

Kiviaeda peidetud aare leitakse üles, rajale minekuks tuleb laskuda alla orgu ja seejärel piki nõlva edasi. Teekond on rahulik, ohne besondere Vorkommnisse, päike särab nagu pöörane (õhtul on tunne, et hakkas näole natuke peale), sooja on kümmekond kraadi (piknikul vahetan jope seljakotis igaks juhuks olnud fliisi vastu, millest käib õhk ikka mingil määral läbi). Poolel teel on väike piknik. Sihtkohaks on E-ch (jalutame üle silla ja käime Saksamaal kohvikus), siis kiirustub osa rahvast bussi peale ja teine osa läheb aaret peitma. Bussis juhtub minuga nagu mitu korda varemgi, et pärast J. antennialevit olen sügavas une hõlmas kuni linnani.

Linnas on valida, kas oodata tund aega järgmist bussi või minna jala. Lähen jala. Kokku on päevane läbikõnd umbkaudu 20,75 km, sellest jaama ja tagasi umbes 6 km ning palverännak madalaimat kohta uudistama umbes 2 km, matk ise umbes 12 km.