N, 338. päev: töö ja uisk

Fallingrain.com-i teatel pidi täna hommik olema vihmata, kavas on minna hommikul uisutama, aga et sooja on ainult viis kraadi, siis loobun mõttest. Kaheksa tuleks veel kõne alla, aga viis on liiga vähe [tudengitee alguses oli meil kehaline kasvatus väljas kalendri järgi, esimene kord ei teadnud kunagi pikka dressi kaasa võtta, +2 °C lühikeses dressis on elamus – "Plussis, seega soe!"]. Muidu on olnud kuiv eile hommikust saati.

Leian, et püksitasku küljes olnud sammuloendur on jälle ära kadunud (eelmine kadus ära 15.7.2006 matkal). Oletan, et ju vast pudenes see taskust välja eile õhtul all tõlkesaalis, kus saab laua kõrgust reguleerida ja kus keegi, kellele vast meeldib seistes kirjutada, oli laua võimalikult kõrgeks tõstnud (või siis ta lihtsalt ei avastanud, et kõrvalnupp langetab), nii et hiirejuhe oli pesast välja tulnud. Selle tagasipanekuks tuli pugeda laua alla (et näha, mispidi see peab pesas olema). Aga leian selle töölaualt, kuhu ma olin selle kas ise pannud või oli see maha pudenenud ja sinna pannud koristaja.

Hommikul on tööl lõpetada ports tõlkeid. Ühe lähtetekstist puudub alaviide (kuigi number on) ja juhis, mida sellega teha (kustutage number ära), tuleb alles 3 minutit pärast tähtaega. Ja see oli tõlkida all tõlkesaalis, mis tähendab, et jookse, poega, jõua, poega, seitse minutit ainult ja nagu niuhti! kuus korrust madalamal ära käidud, arvuti käivitatud, fail avatud, number kustutatud, fail salvestatud, fail suletud, tagasi üles tuldud.

Siis äkiline koosolek, millel saan teada, et kuulujutud, et reedel tuleb päratu ports tööd esmaspäevaks, vastavad tõele. Et eesti seltskonnast olen sinna kutsutud mina, võib kahtlustada, et see au saab osaks mulle. Mis ühtlasi tähendab, et homme ma uisutama ei saa, ei hommikul ega õhtul, ja et see tööports tuleb alles homme, võin täna lahkuda pisut varem kui tavaliselt ja minna uisutama.

No veerand kuuest lahkumine tähendab seda, et uisurajal olen veerand seitse, mil päike on laskunud juba nii madalale, et orupõhja enam ei paista, st seal on jahe. Tõkkepuu ja veski vahel (kuhu päike maastiku eripära tõttu sel aastaajal veel ei paista) on osa rajast märg. Sõidan maha kokku 10,16 km, sellest rajal umbes 9,5 km, lisaks rajalt korteri juurde koperdamine (kõigil majaomanikel peale ühe on luul, et tema maja esise olluse nimetus on asfalt). Aega läheb rajal 43 minutit ja ülestulemisega veel 16. Pärast on täitsa pime, mul oli olnud ettekujutus, et jalakäija- ja maanteesilla vahel on veel üks väike sild, aga ei ole; mis on päris naljakas, sest ma olen nüüd elanud siinkandis üle aasta, jõgi paistab aknast ja mul ei olnud selget aimu, mitu silda on üle jõe!

Panen siia ühe vanalt 16 mm negatiivilt skannitud pildi (selle kaader oli 14 ×10 mm ja sellelt palju teravamat pilti ei saanudki):



Võetud 1.5.1988, koht on Kaarli puiestee (tollal veel Suvorovi puiestee). Üritus on maiparaadi lisanduseks olnud roheliste kolonn. Baretiga härrasmees paremal õhupallide ees on Tiit Rummo, hilisem Arvutimaailma peatoimetaja. Tagumisel loosungil on tekst Eestlased! Täidame maa oma lastega!

(Lahtiütlus: ülalolev pilt ei ole poliitiline seisukohavõtt. Mu arvates on Riigikogussegi pääsenud roheliste partei äriprojekt ja nende valimisedu võiks võrrelda omaaegse rojalistide eduga.)

[Hilisem täiendus: olen meelitatud käesolevale leheküljele osutatud tähelepanust ja tunnen vajadust selgitada, miks ma nõnda arvan. Nimelt mis on keskkonnakaitse? – 20 a tagasi oli see Eestis aade, praegu on Eestis suuresti korruptsioon või keskkonnaministeeriumi bürokraatia ja mujal maailmas on see ammu juba suur äri ("tee keskkonnale heategu: osta uus auto!"). Võimalik, et Eestilgi on aeg muule maailmale järele jõuda. Taastuvat energiat mainivale kommentaarile vastuseks: kui rohelisi toetavad taastuvenergiafirmad (nagu on loodetud siin usutluses) ja rohelised ajavad Riigikogus taastuvenergia asja, siis see, vabandage väljendust, on äri ja minu jaoks on siin eetikavastuolu. Kogenud poliitikute jaoks muidugi mitte, nii et soovin aga tuult tiibadesse! (Keegi võiks kommentaari lisada ka selle, mis on tuuliku mähiste vase ja tuuliku enda kümnete tonnide klaasplasti tootmise keskkonnamõju. Tänan.)]