FR 3 F seltskond on kümme inimest, mul tuleb mitu puhku kange uni peale. Uus on nii õpetaja kui kõik peale ühe rühmakaaslase (küproslane M II kursuselt). Seekord on õppureist 8 meest ja 2 naist. Õpetaja on uus. Ka harjutusvihik on uus (juba keskastmele!). — III kursusel pidi olema rohkem grammatikat, mis minu arust on tore, iga kell parem kui näiteks jutustamine teemal "Prantsuse köök". Õpime keskvõrret.
Siis jalutan läbi poole Kirikmäe SCH-maja sööklasse (sest seal on ainus söökla, kuhu kell pool üks muude majade inimesi sööma lastakse), nähes, kuidas JMO-maja ees ei pea üks punane universaal pikivahet ja põrutab mauhti! vöötraja ees peatunule tagant sisse (suisa näen, kuidas tal kapott lömmi läheb ja mõlemad esituled koobastest välja sillutisele kargavad). Võimalik, et juht oli pärit eestipärase liikluskultuuriga maalt, kus on tavaks vöötraja ees gaasi lisada (vrd mõiste maaster jeedet).
Õhtul jõuan muinaspiltide digimisega koolijärgse peoni, mis oli mu arvates täitsa jube. Kooli järgmise lennu saja päeva ball, kui ma ei eksi. Toimus pühapäeva õhtul. Mäletan, et pikutasin täies rahus diivanil, kui helistas keegi noorem kooliõde ja küsis, kas mul filmi on, et tule ballile pildistama (tavaline piltnik ET oli nimelt sõjaväes, kus tegi sõdurite ja tankide näopilte). Mina vastu, et millal see on. Vastus: pooleteist tunni pärast hakkab. Mina: kus see on (kooli oli kodust astuda 13 minutit). Vastus: Glehni lossis. No täitsa õudne. Pidu oli ka täitsa õudne, lossi jaoks oli rahvast vähe ja tantsupõrand koletult tühi. Vahepeal mõtles keegi korraldajatest välja lõbustuse, et paarikesed võivad endid piltnikul lasta üles võtta. Ja filmile jäigi paras galerii. Jama oli selles, et ega mul filmi väga palju ka ei olnud (ja suures ruumis läks vaja tavalisest tundlikumat filmi, välklamp muidu ei ulatunud), aga siiski mahtusid ülesvõtted ära. Pärast kirjutasin negatiivimärkmetesse nimede asemel vihaga olulisi visuaalseid üksikasju nagu "neiu saabastega" või "kolm noormeest", nii et ma praeguseks, mil möödunud kaks aastakümmet, mäletan nendest ainult paari nime (tänu tellimislehele, mille kleepisin märkmete juurde). Kooli kodukalt on lõpetanute andmebaas ära kadunud, nii et ei teagi.
Aga koolikaaslased kahjuks õppust ei võtnud, aasta hiljem (kui päris piltnik oli ikka veel sõjaväes) kutsuti mind ka minust kaks aastat nooremate ballile. See oli veel õudsem, aga õnneks läksid pildid aia taha (kinnitiga oli midagi lahti). Nagu allpool näha, õnnestus siiski negatiivist skannida see, et orkester (õnnepalee oma) mängis maha pappkaante vahelt, kuhu peale oli täiesti selgelt kirjutatud ДЕЛО:
No comments:
Post a Comment