Tujutu esmaspäev. Toimetatavas lohetõlkes on palju lollusi ja originaalis on pildipangast varastatud pilte, koos pildipanga logoga põiki üle nende. Mõni on suisa peegelpildis, st seda on töödeldud – logo nägemata. Küllap oli üllitise kujundaja pime.
Loen lõpuks täna läbi Andrei Hvostovi näidendi „Henrik”. Tore on näha, et Hvostov on 2006. a tulnud Lembitu rolli osas muistses Eestis täpselt samale järeldusele kui mina 1993. a (mida ma avaldasin kirjavahetuses tollaste kirjasõpradega): et Lembitu jäi Henrikule eestlastest enim meelde seepärast, et just tema (Lambito et Meme, seniores de Sackala) oli see, kes Henriku kiriku maatasa tegi, ning Henrik kandis tema peale isiklikku vimma, mis nähtub Lembitu epiteedist perfidissimus, mida ta ei kasuta kellegi muu kohta (ja tegelikult Lembitugi kohta ainult kuni ristimiseni).
Aga ta ei ole märganud, et Lembitu ei pesnud endalt ristimisvett maha, mis tähendab, et Lembitu oli surres ristitud, mis tähendab, et oleks Henriku Liivimaa kroonika olnud Eestis tuntud keskajal, olnuks kui varnast võtta kodumaine pühak.
2 comments:
Tere! Mul on Teile kui tõlkijale ja insenerile selline küsimus (töötan ise kohtu tõlkeosakonnas) - kuidas oleks kõige korrektsem eesti keelde panna väljendit "engineering" (mul originaalis "Ingénierie") kui tööstusharu nime?
Tänud!
Anu
Oleneb kontekstist, ühe sõna järgi on raske öelda, millega täpset tegu. Tööstusharuna ja õppevaldkonnana on olnud (mechanical) engineering „masinaehitus” või teatud kontekstis „mehaanika”, civil engineering on „ehitus” [ja ehitaja on kreeka keeles politikos mekanikos, mis näitab ka väljendi civil engineering algupära], chemical engineering on enam-vähem „keemiatehnika”. Teadusvaldkonnana võib engineering olla ka „inseneriteadused”, teenusena nt „inseneriteenused”. Võib olla ka tehnika ja tehnikaõpetus üldse.
Post a Comment