Hommikul üpris vara käin uisutamas. Kordub täpselt sama skeem kui mai lõpus, ainult et praegu on all vihmarattad. Jälle kavatsesin teha õige mitu tiiru, aga jälle leian, et kuivõrd olen rongiaegadega peaaegu sünkroonis, on mul mõistlikum 6,8 km järel ronida rongile ja sõita tagasi linna, selmet sõita 13,6 km ja siis oodata rongi 25 minutit.
Vihmarattad märjal asfaldil tõesti peavad. Enamasti on tee niiske, kohati on natuke nii märg, et rataste alt kostab pindpinevusjõu tekitatud lödinat (aga ei paista, et pritsiks) ning pehmetel ratastel on see lehmarajastuv asfalt pisut mõnusam sõita ka. Siinmaal vist ei ole jõudnud kohalikele võimudele pärale, et rattateid peaks hooldama ka, nt vahetama aeg-ajalt asfalti. Iseasi, kas kuskil rattateel siledat asfalti üldse on... siinmaal ei tule nagu meelde.
* * *
Palsam mu hingele tuleb feisspukist: saame teada, et ka Jaan Kaplinski on võrrelnud kõrgestihaibitud „Puhastust” 1950. aastate algupoole propagandakirjavaraga (link). Umbes samad mõtted tulid mul juba veebruaris.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment