16.8.10

E, 1362. päev: külma, kuuma ei karda iial ma

Täna on 17 °C ja ma olen särgiväel. Kohalikud on miskipärast mantlites ja vaatavad viltu. Laupäeva hommikul oli 14 °C, ma olin siis särgiväel ja lühikestes pükstes ning ka vaatasid, aga päeva peale läks soojemaks. Täna siis vaatavad soojalembesed mantelloomad imelikult – samad, kes temperatuuriga −2 °C kannavad läkiläkisid, kes esimese härmatise peale haaravad soolakülimitud ja soolatavad teid, nii et ragiseb, ning tekitavad 1 mm paksuse lumikatte korral kogu riigi ulatuses liikluskaose.

Vahetu ülemus meilib, et ta on ikka kodus haige ja tööle ei tule. Naah, seal siis mu puhkusetaotluse kinnitamine on. Vahetu ülemus soovitab mis tahes asjas pöörduda teiste rühmade vahetute ülemuste poole, mida ma kohe ka teen, mainides oma puhkusetaotlust (mille tegin 4. skp ja mis vahetu ülemuse puudumise tõttu senini seisab). Saan kinnituse veerand tunni jooksul; vaja veel oodata osakonnajuhataja kinnitust.

Õhtul dokumentaalsarja NASA's Greatest Missions: When We Left Earth 1. jagu Ordinary Supermen (X-15 ja Mercury). Tunnen nägupidi ära tänapäevase Neil Armstrongi (kes nõustub intervjuud andma harva) ja lennujuhtimiskeskuse juhi Gene Kranzi, viimase küll filmis Apollo 13 olnud sarnase valge vesti ja näitleja järgi, kes lausub pisukese dramaatilise liialdusena mängufilmi moto (Failure is not an option!). Kranzi valgel vestil ongi Apollo 13 logo. Ega ta siis ilmaasjata pealkirjastanud ka autobiograafia sama filmimotoga.

2 comments:

urk said...

Ära sa ärple midagi. Kui siin 33 pealt 20-le kukkus, tulid ka Küprose kohalikud meelde, kes sel puhul joped selga ajavad. Külm, noh!

AV said...

Täna (10. IX) oli hommikul 15 °C ja bussis oli küte täie paarguga sees.