Kui hommikul tööle saabun, kontrollin, kas fuajee kella mõlemad küljed näitavad ikka sama kellaaega. Mul on nimelt viimasel ajal õhtul lahkudes jäänud mulje, et seesmine külg näitab kolm minutit vähem kui välimine – mis meenutab vaatepilti kooliajast, kuidas direktor või õppealajuhataja seisis garderoobiukse ees, käed-jalad laiali nagu kirjamark, ja karjus garderoobitädile, et see kiiremini kella helistaks ja ta saaks tema poole tunglejad sedasi hilinejatena kinni püüda – kuid selle mõlemad sihverplaadid näitavad sama. Hetk hiljem kohtun vahetu ülemusega, kes tuletab meelde, et täna on viimane päev, mil mul tuleb järgmise aasta koolitussoovid talle esitada, mida ma rõõmsasti ka luban. Seekord soovin end koolitada saksa keele teemal, mille sõnavara, eriti lennukite, rakettide ja allveelaevade teemal, tunnen nagu muda, aga grammatika ning kõnelemine on nagu ta on. Prognoos pidi olema soodne, kuivõrd saksa keel siinkandis nõnda tähtis on, igatahes soodsam kui rootsi keele algkursuse oma, millega esialgu soovisin taastuda prantsuse keele õpingutest.
Teatavasti otsustati sel aastal mind lennutada kõrgele prantsuse keele orbiidile, mis minu jaoks pidi olema nagu 9. kursus, aga mul kadus 8. kursus vahelt ära ning eelmisel nädalal küsisin igaks juhuks vahetult ülemuselt üle, kuidas seis on [vaikselt lootes, et äkki ei peagi minema]. Aga tema arust takistust ei ole, kuivõrd ametlikult on lubatud saata juba 6. kursuse järel (aga asi viibis töökorralduse taga); ent soovitas personaliosakonnast koolitustega tegelejalt üle küsida. Täna jõuan siis sedamaale, et sean sellele pika meili kokku, kus selgitan ja ühtlasi küsin koolituse täpseid parameetreid, et saaksin otsida sealkandis elamiskohta jne. Saan automaatvastuse, et läinud just esmaspäevast puhkusele ja tuleb tagasi umbes kolm päeva enne mu koolituse algust! Tere, talv. Nii et võib-olla tuleb mul rännata, käed muretult taskus ja vile punnis suul, kaugele Prantsusmaa kolkasse ja siis tuvastada, et mitte keegi ei ole minust mitte midagi kuulnud. Saadan meili uuesti, seekord pisut laiemalt, usutavasti tema asendajatele, aga mul erilist lootust sealt vastust saada ei ole, nii et ilmselt tulebki kohale minna. Võib-olla esialgu haldusosakonda, võib-olla isegi ainult telefoni teel.
Tööl meilis kirjutatakse aknakatete uutest juhtseadmetest ning teate ingliskeelses osas on pisike tõlkeaps: mitte et ootamatult avanenud aknakatted oleks ehmatanud, vaid et suisa põhjustanud piinlikkust (embarrassement). Briti saartelt pärit inimestel nalja kui palju – There's nothing to be ashamed to be embarrassed. It's all about growing up and being British. (Monty Python, Are You Embarrassed Easily?)
Rõõmustan, sest suudan Windowsi sõnavara alusel välja mõelda, kuidas oleks compatibility view eesti keeles. Leiutan kummagi osise najal vasteks ühilduvusvaade, mille Google kontrollimisel Microsofti kasutuajatoe lehelt leiabki. Vat sellepärast ongi vaja oskuskeelt ja süsteemi!
Üks kolmest bussiliinist, mis Kirikmäe prismast mind korteri ette toovad, on hankinud tuttuued bussid, milles alles mingi plastifikaator lõhnab – ehk neis on täpselt sama hais mis ammu-ammu Aerofloti lennukites.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment