Fotolised ettevalmistused saabuvaks sügishooajaks.
Ükspäev, see oli vist pühapäeval, tegelesin nii pühendunult pilditöötlusega, et tuli välja tuua käsiraamat ja ajada sealt järge.
Tuul puhub piki JFK avenüüd laadaplatsi poolt (mis on ligi 2 km eemal) ja toob kaasa suhkruvati magusa lõhna. Meenub koolipõlv, kus kooliteele asudes sai esimese sekundi jooksul teada, mis poolt tuul puhub: kas kommivabriku või lihakombinaadi poolt (viimasest tulvas raipehaisu, kes endisaja sanitaarolusid ei mäleta). Suvel vanaema juures näitasid tuule suunda leiva- ja õlletehas: ühelt poolt värske leiva lõhn, teisalt linnaselõhn. (Kui ma peaks kunagi kirjutama lapsepõlvemälestusi, siis tuleb sinna lõhnadest kindlasti peatükk. Vähemalt.)
Bussiraamatus on huvitav tähelepanek, kuidas Kuule maandunud astronautide hilisem elukäik on kõikjal olnud kahetine: komandörid (kes tegelikult juhtisid Kuu-moodulit) läksid kõik ärisse või mujale juhtivatele kohtadele, Kuu-mooduli piloodid (kes olid tegelikult pardainsenerid) seevastu ei läinud ja tegelesid/tegelevad teistsuguste asjadega – üks läks poliitikasse, paar pöördusid usku, üks hakkas maalikunstnikuks, üks (ainus muu kui katselendurite seast valitu) läks teadusesse, üks maadles depressiooni ja alkoholismiga ning sellest üle saades on tegelenud loengute pidamisega. Autor oletab, et see pidi olema Kuu-lennu mõju, sest astronaudid valiti kehaliste ja vaimsete omaduste poolest üpris ühtlasest kogumist. Sama on Kuu-dokumentaalfilmides rääkinud ka nad ise.
Päeval oli vihm ja taganevad paksud pilved tekitavad loojangu eel väga põneva valguse.
Kaardilised ettevalmistused järgmise nädalavahetuse matkaks [mis küll jääb vihmaennustuse tõttu ära].
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment