Avastan, et olen ükspäev fliisi peale astudes ära murdnud luku just selle klibaka, millest lukk kinni-lahti käib. Seega loodame Saksa keemiatööstuse peale.
Tuvastan, et osakonnajuhataja on puhkusetaotluse ära kinnitanud, st ostan lennukipiletid. Lõbu missugune, sest kuigi aega on vähe, on pileti hind veel täitsa tavaline.
Näen tõlget, kus bidee on tõlgitud pissuaariks, mis seos seondub eesti ühiskondlikus mälus teadagi baaside lepinguga, tulnukohvitseride poolt käekellade kokkuostmise ja nende prouade öösärkidega ballil ning täikongiliste sõdurite pervertse rivisammuga. Edasi näen jälle vana tuttavat „kunstnahast või lateksist sooja aluspesu”.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Lennukipiletitega peab ettevaatlik olema. Kuressaare-Tallinn nt Helsingis maandus, sest "poolakad on vist meid oma vanade romudega pommitama asunud" (kommentaariumist). Humoorikas oli ka, et algselt teatas Pmees, et stardil polla telik avanenud - miska peab järeldama, et lennuk asub algul tasapisi kõhu peal liikuma, siis hüppab telik välja ja ilmselt saadud üllatus viibki õhulaeva lendu.
A seal Helsingis maandunud lennukis oleks tahtnud olla, et näha reisijate üllatust. Buss vist 4 tundi sõidab umbes? VAlid kiirema variandi, ja...
Eesti Õhu kätte minek on usalduse Tallinna-Kuressaare lennuliini vastu lasknud sama kindlasti põhja kui Postimehe kolletumine on kaotanud Postimehelt väärtlehe maine. Kui on ikka kindla peale minek, nt ümberistumine teisele lennukile, siis tuleb kindluse mõttes kohe esimeseks minna bussiga. Varem lendas üks teine firma ja kuigi selle lennuk sarnanes pisut lendava kuuriga, see vähemalt lendas. (Eelöeldu ei tähenda, et Saab 340 oleks reisijale mingi teab mis jõle mugav lennuk.) Praegu on tõenäosus, et ei lenda, umbkaudu 1:7, mis on lennunduses väga suur tõenäosus.
Ei näi, et Eesti Õhk asjasse üldse kuidagi suhtuks, sest dotatsioon jooksvat sellest hoolimata, kas lend toimub või mitte (nõnda on ju tulus lendu mitte teha, papp jookseb edasi, rääkimata taolisest ennekuulmatusest nagu ILS-seadmete paigaldamisest Kuressaarde enne saaremaist turismihooaega). Samuti Eesti Õhu suhtumine, et miks peaks saarlane tahtma vara hommikul Tallinna? Las tuleb hilisel ennelõunal! Miks peaks tahtma lennata laupäeval? Olgu parem kodus ja kütku sauna! Miks peaks saarlane lendama Tallinna pühapäeva hommikul? Ja, taevas halasta, miks peaks ta tahtma neil päevil, mil lennuk Tallinna isegi lendab, sama päeva õhtul ka tagasi lennata? Elagu parem nii, nagu Eesti Õhk käseb!!
Ja ühe mõtte ütlen ma võib-olla siia juurde: Eesti Õhul on krdi raske aru saada, mis on väikelennujaamade funktsioon: see ei ole üksnes lend punktist A punkti B, nagu arvab Eesti Õhk, vaid lend punktist A punkti B kaudu punktidesse C, D, E jne. Ehk siis väikelennujaamad ajavad suuremale reisijaid ja nende pagasit ette. Senini võib mõistusega mõelda end halliks ja ainult õlgu kehitada, miks Tartust, kus on rahvusvaheline lennujaam, ei ole otselendu Tallinna, kus on samuti rahvusvaheline lennujaam.
Ja see punktide asi tähendab, et ka lend suuremast lennujaamast väiksemasse ei ole üksnes suunal punktist B punkti A, vaid punktidest C, D, E jne punkti B kaudu punkti A. Eesti Õhk seda ka üldse ei arvesta, et võib-olla leiduks turiste, kes on Saaremaa sihtkohaks valinud sellepärast, et sinna viib mugavasti lennuk, mitte loksuv buss, ega tea, et neil on päris suur tõenäosus oma lennukipiletiga sellele siiski sattuda. Eesti Õhk võiks sõiduplaanis panna Kuressaare liini juurde märkuse, et keskmiselt ühel päeval nädalas saate lennukipiletiga sõita hoopis bussis. Atraktsioon missugune.
Post a Comment