P, 1361. päev: vihmapühapäev

Ärkan õuest kostva vihmapahina ja tuulekohina peale. Töötlen päev otsa puhkusepilte (mis on senini jäänud suuremat rookimata), harvendades ka juuli alguse mesimummupilte. Nagu eile mainitud, leian valemi, millega omandavad seebikaga tehtud pildi sama koloratuuri kui suure fotokaga tehtud (pean uurima, kas saan seda panna importimisel vaikeseadeks), ning puhkusel, eriti rattaga ringisõitmisel, oli seebikarbiga viibutada kergem kui suure fotokaga.

Neile, kes arvavad, et ma veedan piltide töötlemisel „liiga palju aega”: lihtne on ju teha ütleme sünnipäevast ütleme 100 pilti, kus inimestel on näod sinised või rohelised; aga ma eelistan neist valida ja töödelda 25, mis paistavad silma ja jäävad meelde. See aga nõuab pühendumist ja palju aega.

Vahepeal panen selga fliisi ja loen rõdul värskes õhus raamatut ning söön (mis küll lõpeb põgenemisega tüütu herilase eest – sügis tuleb, miski enam ei õitse, herilastel ei ole süsivesikuid mujalt võtta – ning mu vanaema sõi kunagi herilase koos vaarikaga ära ning see vaatepilt oli väga õpetlik – nagu äia koeral, kellele meeldib vaadata mesilaste toimetamist taru lennulaual, on mõnikord nina profiilis nagu grusiinil). Leian loetavast papagoiraamatust, et papagoi „taltsutamise” peatüki esimene osa on peale alguslõigu sõna-sõnalt sama kui sama autori teises papagoiraamatus papagoi distsiplineerimise kohta olnu, ainult liiginimetus on teine. (Seda teksti tean ma väga hästi, sest see on olnud läbi aastate mu kursuse üks lemmiktekste ja saab teha tõlkeprobleemide statistikat.)

Hiljutise kriminullitõlke teemal arutledes koorub mõte, et kes vajab magistritöö teemat, saaks näiteks võtta asjaomase tõlkija tõlke ning originaali ning neid võrrelda. (Oleme sama tõlkija kätetööd naernud ka varem.) Tõlkija kogu looming oleks juba umbes doktoritöö mahus. Mis tõlkijal võiks selle vastu olla, pakun, kui keegi temast lõputöö kirjutaks, ta oleks kahtlemata meelitatud. Algul tuleks lugeda eesti tõlge ning üritada selle eriti imelikke tõlkevalikuid tõlkida tagasi inglise keelde – nt „teie süda tiksub nagu imikul” – no kas süda „tiksub”, isegi imikul? Pigem oli mõte, et inimene on nagu uuesti sündinud. Või siis uurida, kas raamatus palju kordi esinev uudisväljend „mõõgapidemeni” on olnud originaalis alati „to the hilt” või on viimast tõlgitud mõnikord ka teisiti. Pealkirjas jah, seal on vahele astunud toimetaja, aga tekstis see luksus on puudunud. Inimesed ju ostavad ja ega raamatupood ole süüdi, kui kaup kõlbmatuna tagasi viia. Huvitav, kas kirjastusele teatamine aitaks?

Uurin kõvera kase kaudu sugulust mitmete tuntud eestlastega. Ainus, kellega Geni sugulust, õigemini mitmekordset hõimlust ei leia, on Konstantin Päts. Viimatise õpingute kaaslastest kuuega olen nn kolme rea sugulane (seose kirjeldus on kolm rida pikk) ja kahega nelja rea sugulane. Üks neist küll pärast protesteerib, et tegelikult on ta ju palju lähemalt „sugulane”, kui arvestada sugulust koera kaudu.