Päike paistab, päev on rõõmus, kõik laabub.
Näen tõlgetes „lennukite suunatulesid” ja „laevade veermikku”. Aga ärge naerge midagi, veermikuga allveelaevadest oli üks kindlasti ja mitu oletatavasti olemas. (Mõtlen kuuldusi – millest kirjutati mäletamisi raamatu Stealth at Sea lõpupoole –, et 1980. aastatel Rootsi avameresaartelt leitud kummalised roomikujäljed võinuks tekitada Vene amfiiballveelaevad, mille peale olevat N. Liidu merevägi otsekohe teatanud, et nendel kääbusallveelaevu ei ole, ammugi mitte amfiiballveelaevu ja jutul lõpp, ehkki Lääne asjatundjad väitnud seepeale, et N. Liidus on palju muidki struktuure, mille varustusse võivad kuuluda kääbusallveelaevad.)
Piltide skannimisel jõuan üle 9000 pildi piiri. Olen 1985. aastas, kui pilditegemisega alles alustasin (loe: mõni isegi suvepäikeses võetud film on tervikuna alavalgustatud). Hämmastab, et 1985. aasta tavalisim, GOST 65 film oli rikkalikuma halltooniskaalaga (rohkem varjundeid) kui 1990. aasta paiku. 1980. aastate keskelt on rõõmustaval viisil palju olmepilte – pereliikmeist, kahe- ja neljajalgsetest sõpradest, argipäevast, mängudest – ehkki umbes kilo kaalunud fotokat ei saanud igale poole kaasa tassida. 1985. aasta parim pilt on seni see, kus mu vend ujub, täispuhutav rõngas ümber kere.
Hiljem plaadi pealt vana klassika 'Allo 'Allo.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment