R, 507. päev: võtmed ja pulgad

Hommikul terminiprobleem, kus sama asja on juba valmis tõlgetes (nendes keeltes, milles oskan järge ajada) arvatud tähendavat nelja eri asja. Usutavasti ei ole lähteteksti koostajad inglise keelt piisavalt osanud ja tulemus on otsetõlge nende keelest ning tähendab seega midagi muud, kui sõnadest paistab. Eriti problemaatilised on kaks viimast sõna, for garbage. Ese on kaup ja seda ei viida kohe prügimäele! Seetõttu uurin, mismoodi öeldakse maakeeli seda, mis on inglise keeli disposable. Ja arvake, mida ma leian? Ainult vaste „ühekordselt kasutatav” ja rohkem minu maitse järele vaste „ühekordse kasutusega”. ESTERMi vastete läbikammimisel leian sellise asja nagu disposable refillable pocket flint lighter, mis on maakeelde truisti ümber pandud kui „ühekordseks kasutamiseks mõeldud korduvtäidetav tulekiviga taskutulemasin”. — „Ühekordseks kasutamiseks mõeldud” ja „korduvtäidetav”, mõtelge! Mismoodi see välja näeb, et tulemasin pannakse põlema ja kuni see põleb, siis lisatakse muudkui kütust? No ei, nõnda käiks suur pauk. (Mu bussijuhist onul juhtus 1980. aastate algul tulemasina reguleerratas jakitaskus juhuslikult pöörduma vastu taskuvoodrit suurimasse asendisse ja kui ta käe tulemasina järele tasku pistis, läks käsi vastu süütenuppu ja lausa tuleleeki tõusis taskust kuni kulmudeni.)

Ehk seega puudub tore eesti vaste sellele, kui miski asja saab pärast vähest kasutamist (mis ei pruugi olla ühekordne) ära visata (ja mis prügimäel ilusti ära laguneb või mida saab vaevata taaskäidelda). See ei ole „vähese kasutusega”, „vähekasutatav”, „mõni kord kasutatav” vms; „biolagunev” ega „taaskäideldav” ka ei ole, sest see ei ole teada.

(Meenub prantslasest astronoom, arvutiteadlane, ufouurija ja teadusfilosoof, kes ühes oma varases raamatus vaagis, mida arvaksid inimesed tehnikast, mis on nende tsivilisatsioonist sajandeid ees. Tollal oli arvutiasjandus jõudnud arengutasemeni, kus enam ei jooksnud kohale jootekolviga tehnik rikkis jublakat vahetama, vaid asendati kogu rikkis kaart uuega ning vana visati ära. Siis see teadlane võtnud ühe sellise kaardi kätte ja küsinud töökaaslaselt: „Sa oled keskaegne külapreester ja sinu juurde tuleb talupoeg, kes on leidnud põllult sellise asja. Mida sa talle ütled?” – Töökaaslane keerutanud kaarti pisut käes, mõelnud ja siis teatas: „„See on saatanast, mu poeg! Põleta see kohe ära ja loe sada issameiet!””)

[Hilisem lisandus: see segane nimetus uuriti kliendi käest lõpuks järele. Tähendanud sootuks prügikottide annustit.]

Teine terminiprobleem on ka, mingid „rosetid ja detektorid kuvari, suhtlusseadme ja nupupaneeliga elektroonilistele lukkudele”. See sõnastus on mitu teiste keelte kolleegi jalust niitnud. Pärast meenutamist, et näiteks vene keeli öeldakse pistikupesa kohta „rosett”, saab minu tõlkeks „video-fonolukkude ühendused ja andurid”. As simple as that. Ja päeval on koht, kus saksa tekstis on loetelus kolme sarnase toote kohta 11 sõna, eesti tõlkes 10 ja pärast toimetamist 3 (tõlkija ei ole kahjuks mõelnud selle peale, kuidas neid tooteid eesti keeles näiteks poes nimetatakse).

* * *

Pärast tööd Kirikmäe prismas. Nädala pärast laupäeval on harrastusteemaline ettekanne ja mul on vaja mälupulka. Kuskil peaks olema kunagine venna vana ning raadiosse ja telefoni saaks ka faile tõmmata, aga seni olen ma kuidagi ilma mälupulgata hakkama saanud (no vana kastarvuti oli nii vana, et sellele lihtsalt ei käinud mälupulgad külge, õigemini käisid, aga miski ussi- ega püssirohuga ei mänginud; sealt sai suuremaid asju võtta CD-ga).

(Nagu teada, on mälupulga üks inglise nimetus USB key ja arvake ise, mida inimesed on viimast nimetust arvanud eesti keeles olevat.)

Kui olen ühest riiuliotsast sobilikud pulgad leidnud ja seejärel õigest mälupulgariiulist möödun ning selle ees kõheldes seisatan, triivib mu poole robotmüüja ja alustab vestlust.

Et kas ma elan siin riigis.

Vastan, et elan. Tunnen, et müüja operatsioonisüsteem teeb tehte if vastus1="jah" then goto küsimus2. Küsib, kas mul lauatelefon on.

Vastan, et on.

if vastus2="jah" then goto küsimus3

Edasi küsib robot, mis telefonifirma mul on.

No on alles pähkel. Ei mina mäleta.

„Kas siin ongi üldse mitu? Kohalik Elion ja TELE2 ja Starman ja mis see neljas oligi?” mõtlen.

„Ja milline neist mul on?”

if vastuseaeg<timeout then repeat

Näen, et robotmüüja teeb nägusid. Teen artikuleerimata häälitsusi.

if vastuseaeg>timeout then crash

Nii pikka mõttepausi ei ole robotmüüjale sisse programmeeritud, ta satub segadusse ja lülitub keelele, millest ma ei saa isegi aru, mis keel see on. Mõmisen midagi segast ja irrelevantset, umbes nagu „hea küll, hea küll!” ja rebin end roboti orbiidilt ära.

Roboti operatsioonisüsteem tuvastab olukorra tuttavana ja leiab sobiva koodijupi if byebye then f_off. Kuulen robotit äärmise tehtud reipusega mulle järele hüüdvat umbes nagu no offence!. Siis pöördub temagi ja vurab järgmist ohvrit otsima.

Ja viie sekundi pärast tuleb mulle meelde, et mul on kohaliku Elioni lauatelefon. Mine või karju üle poe järele.

Juurikaosakonnas on hunnik viinamarju (mille ühes otsas on butafoorne veinipress) ja selle kohal parv äädikakärbseid. Lihaletis mängivad Musta mandri viisid, mille üks kime trumm läheb ruumiga resonantsi ja nõnda kostab juurikaosakonda ainult see, meenutades pilte Tarzani-filmidest, kui mõni valgete seltskond hakkas sisenema viimast korda džunglisse (välja nad sealt enam ei tulnud), millest kostis ajuti kaugeid trummihelisid.

Ning bussisõidul tagasi näen sellist vaatepilti: